Gabriela Mistral

Allikas: Vikipeedia
Gabriela Mistral-01.jpg

Gabriela Mistral (õieti Lucila de Maria del Perpetuo Socorro Godoy Alcayaga; 7. aprill 1889 Vicuña10. jaanuar 1957) oli Tšiili poetess, diplomaat ja feminist, kes esimese ladinaameeriklasena võitis 1945. aastal Nobeli kirjanduspreemia. Ta kasutas oma teostes pseudonüümi Gabriela Mistral.

Biograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gabriela kasvas üles väikeses Montegrande külas, kus alghariduse sai õelt Emelina Molinalt. Tema isa Juan Gerónimo Godoy Villanueva oli kooliõpetaja. Isa hülgas pere, kui Gabriela oli kolmeaastane. 14-aastaselt püüdis Gabriela endaga ise toime tulla ja toetas rahaliselt ka ema, olles kooliõpetaja abi Compania Baja linnas. Tema õmblejannast ema Petronila Alcayaga suri 1929. aastal. Gabriela pühendas oma raamatu "Raie" (Tala) emale.

Aastal 1904 avaldas ta esimesed luuletused.

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tema luuletustes on kesksel kohal loodus, reetmine, armastus, emaarmastus, mure, reisimine ja Ladina-Ameerika identiteet, mis on mõjutatud indiaanlaste ja eurooplaste kultuurist.

Luulekogud[muuda | redigeeri lähteteksti]