Maurice Maeterlinck

Maurice Maeterlinck (1914–1915)

Krahv Maurice Polydore Marie Bernard Maeterlinck (29. august 1862 – 6. mai 1949) oli Belgia luuletaja, näitekirjanik ja esseist, kes kirjutas prantsuse keeles.

Ta alustas kirjanduslikku tegevust luuletajana, kuulsaks sai aga muinasjutu- ja legendiaineliste sümbolistlike näidenditega.

Ta sai Nobeli kirjanduspreemia 1911. aastal.

Elulugu

1920. aasta paiku reisis Maeterlinck USA-sse ja kirjutas seal Samuel Goldwyni tellimusel mõned filmistsenaariumid. Neist on säilinud kaks, kuid ühestki filmi ei tehtud. Näiteks ühe filmi kangelane pidi olema mesilane ja Goldwyn arvas, et selline film ei ole menukas.

Maeterlinck on tegutsenud ka looduseuurijana ning avaldanud raamatuid ämblike ja sipelgate elust. 1926 avaldas ta teose "La Vie des Termites" ("Termiitide elu"). Lõuna-Aafrikla poeet ja loodusteadlane Eugene Marais süüdistas teda 1928 oma LAV-is afrikaani keeles ilmunud teose "Termiidi hing" plagieerimises. Ehkki Maeterlincki emakeel oli prantsuse keel, valdas ta belglasena vabalt hollandi keelt, millest afrikaani keel on arenenud. Londoni ülikooli zooloogiaprofessor David Bignell on nimetanud seda akadeemilise plagiaadi tüüpiliseks juhtumiks.

1932 andis Belglaste kuningas Albert I talle krahvitiitli.

Maeterlinck elas peamiselt Prantsusmaal, 1940–1949 USA-s. Ta uskus, et ta oleks oma vaadete tõttu kohe hukatud, kui ta oleks jäänud okupeeritud Euroopasse, sest mõned tema näidendid olid teravalt saksavaenulikud. Esimese maailmasõja ajal pidas ta kõnesid Saksamaa vastu, keda ta sõja alustamises süüdistas, ja püüdis astuda Prantsuse võõrleegioni, kuhu teda vanuse tõttu ei võetud.

1940. aastatel oli Maeterlinck PEN-klubi president.

Teosed

Maeterlincki tuntuimad näidendid on:

• "Printsess Maliene" (1889)
• "Pimedad" (1890)
• "Pelleas ja Melisande" (1892)
• "Õde Beatrice" (1901)
• "Monna Vanna" (1902)
• "Sinilind" (1909)

Teosed eesti keeles

• Maeterlinck, Morice 1913. Kolm kurbmängu. (Tõlkinud vene keelest Madis Nurmik; eessõna H. Heine.) Haapsalu: lk 92.
• Maeterlinck, Morice 1913. Pimedad: Pühendatud Charles van Lehrbergile. (Tõlkinud vene keelest M. Nurmik.) Haapsalu, lk 34.
• Maeterlinck, Maurice 1918. Sinilind: muinaslooline näidend kuues vaatuses kaheteistkümnes pildis. (Tõlkinud Marie Under; kaas: Ado Vabbe.) Tartu: Odamees, lk 213.
• Maeterlinck, Maurice 1919. Pelléas ja Mélisande. (Prantsuse keelest tõlk Marie Under; kaas: Peet Aren.) Tallinn: Auringo lk 55.
• Maeterlinck, Maurice 1921. Õde Béatrice: legend 3 waatuses. (Prantsuse keelest tõlk Marie Under.) Tallinn: Auringo lk 46.
• Maeterlinck, Maurice 1931. Termiitide elu. (Prantsuse keelest tõlkinud ja eessõna kirjutanud Marta Sillaots; kaas: Richard Kivit.) Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, lk 180.
• Maeterlinck, Maurice 1933. Mesilaste elu. (Prantsuse keelest tõlkinud M. Sillaots; kaas: Hando Mugasto.) Tartu: Valik, lk 238.
• Maeterlinck, Maurice 1936. Tarkus ja saatus: essee. (Prantsuse keelest tõlkinud Aleksander Aspel; kaaneümbris: Ernst Kollom.) Tartu: Loodus, lk 304, (Nobeli laureaadid).
• Maeterlinck, Maurice 1939. Sinilind (proosaümberjutustus). (Näidendist ümber töötanud Georgette Maeterlinck. Tõlkinud Auguste Pärn; illustreerinud Helmut Valtman, kaas: Richard Kivit. Tartu: Loodus.
• Maeterlinck, Maurice 1993. Tarkus ja saatus. (Prantsuse keelest tõlkinud ja eessõna: A. Aspel.) [Kordustr.] Tallinn: Kupar lk 125.
• Maeterlinck, Maurice 1994. Sinilind: muinasjutt. (Prantsuse keelest tõlkinud A. Pärn; kujundanud Henno Käo.) [Kordustr.]. Tallinn: Kuldsulg, lk 139 (Rõõmus raamat).
• Maeterlinck, Maurice 1996. Pelleas ja Melisande. [Pimedad; Õde Beatrice: näidendid.] (Tõlkinud Siiri Tammjärv; kaas: Maarja Vannas-Raid.) Tallinn: Perioodika, lk 156, ISBN 5-7979-0623-6
• Maeterlinck, Maurice 2007. Sinilind. (Prantsuse keelest tõlkinud A. Pärn; kujundanud Henno Käo.) 4. tr. Tallinn: Kuldsulg, lk 139, (Rõõmus raamat) ISBN 978-9985-9813-2-0

Pere

15. veebruaril 1919 abiellus Maeterlinck 27-aastase näitlejatari Renée Dahoniga. 1925 sünnitas Dahon surnud lapse, rohkem lapsi neil polnud.

Viited

Nobeli kirjandusauhinna laureaat

1901 Prudhomme • 1902 Mommsen • 1903 Bjørnson • 1904 F. Mistral, Echegaray • 1905 Sienkiewicz • 1906 Carducci • 1907 Kipling • 1908 Eucken • 1909 Lagerlöf • 1910 von Heyse • 1911 Maeterlinck • 1912 Hauptmann • 1913 Tagore • 1915 Rolland • 1916 von Heidenstam • 1917 Gjellerup, Pontoppidan • 1919 Spitteler • 1920 Hamsun • 1921 France • 1922 Benavente • 1923 Yeats • 1924 Reymont • 1925 Shaw • 1926 Deledda • 1927 Bergson • 1928 Undset • 1929 Mann • 1930 Lewis • 1931 Karlfeldt • 1932 Galsworthy • 1933 Bunin • 1934 Pirandello • 1936 O'Neill • 1937 du Gard • 1938 Buck • 1939 Sillanpää • 1944 Jensen • 1945 G. Mistral • 1946 Hesse • 1947 Gide • 1948 Eliot • 1949 Faulkner • 1950 Russell • 1951 Lagerkvist • 1952 Mauriac • 1953 Churchill • 1954 Hemingway • 1955 Laxness • 1956 Jiménez • 1957 Camus • 1958 Pasternak • 1959 Quasimodo • 1960 Perse • 1961 Andrić • 1962 Steinbeck • 1963 Seféris • 1964 Sartre • 1965  Šolohhov • 1966 Agnon, Sachs • 1967 Asturias • 1968 Kawabata • 1969 Beckett • 1970 Solženitsõn • 1971 Neruda • 1972 Böll • 1973 White • 1974 Johnson, Martinson • 1975 Montale • 1976 Bellow • 1977 Aleixandre • 1978 Singer • 1979 Elýtis • 1980 Miłosz • 1981 Canetti • 1982 Márquez • 1983 Golding • 1984 Seifert • 1985 Simon • 1986 Soyinka • 1987 Brodski • 1988 Mahfuz • 1989 Cela • 1990 Paz • 1991 Gordimer • 1992 Walcott • 1993 Morrison • 1994 Ōe • 1995 Heaney • 1996 Szymborska • 1997 Fo • 1998 Saramago • 1999 Grass • 2000 Gao • 2001 Naipaul • 2002 Kertész • 2003 Coetzee • 2004 Jelinek • 2005 Pinter • 2006 Pamuk • 2007 Lessing • 2008 Le Clézio • 2009 Müller • 2010 Vargas Llosa • 2011 Tranströmer • 2012 Mo