Giórgos Seféris

Allikas: Vikipeedia
Giórgos Seféris (1963)

Giórgos (ka Yiórgos) Seféris (ka Sepherēs) kreeka keeles Γιώργος Σεφέρης tegelikult Seferiádis kreeka keeles Σεφεριάδης (13. märts 1900 Smyrna, praegune İzmir20. september 1971 Ateena) oli Kreeka luuletaja ja diplomaat, Nobeli kirjandusauhinna laureaat 1963.

19181925 õppis Seferis Pariisis Sorbonne'i ülikoolis õigusteadust. Vahepealse aja jooksul, 1922 sõdisid Kreeka ja Türgi omavahel, Kreeka sai lüüa ja kaotas Smyrna. Paljud kreeklased, sealhulgas Seferise pere, põgenesid Väike-Aasiast ja Seferis ei külastanud oma sünnilinna enne 1950. aastat.

1925 tuli Seferis Ateenasse ja võeti juba järgmisel aastal tööle välisministeeriumi. Nii algas tema pikk ja edukas diplomaadikarjäär. Ta töötas 193134 Suurbritannias Kreeka saatkonnas ja 193638 Albaanias konsulina. Teise maailmasõja ajal okupeeris Saksamaa Kreeka ning sel ajal tegutses Seferis Kreeka eksiilvalitsuses Kreetal, Egiptuses, Lõuna-Aafrikas ja Itaalias. Ateenasse tuli ta tagasi alles 1944. Ta jätkas tööd välisministeeriumis, töötades diplomaadina Ankaras 194850 ja Londonis 1951–53. 195356 oli ta Kreeka saadik Liibanonis, Süürias, Jordaanias ja Iraagis ja 195761 suursaadik Suurbritannias. Seejärel läks ta erru.

Seferis sai palju tiitleid ja autasusid. Ta oli nelja ülikooli audoktor: 1960 Cambridge'i ülikooli, 1964 Oxfordi ülikooli ja Saloniki ülikooli ning 1965 Princetoni ülikooli audoktor.

1967 tuli Kreekas võimule natsionalistlik ja paremäärmuslik kolonelide diktatuur. Pärast seda, kui kahe aasta jooksul oli režiim lõpetanud poliitilised vabadused, sealhulgas sõna- ja trükivabaduse, kehtestanud tsensuuri ning hakanud poliitilistel põhjustel inimesi vangistama ja piinama, astus Seferis selle vastu. 28. märtsil 1969 tegi ta BBC-le avalduse, mille koopiad saatis igale ajalehele Ateenas. Ta kutsus üles valitsevat režiimi lõpetama.

Seferis ei elanud 1974. aastani, et näha kolonelide diktatuuri langust. Ta suri juba 1971. Tema matused kujunesid suureks meeleavalduseks: tema sarga järel käisid Ateena tänavail tohutud rahvamassid, kes laulsid Mikis Teodorakise laulu Seferise poeemile "Keeldumine", mis tollal oli keelatud nagu paljud teisedki Seferise teosed. Seferis oli saanud vastupanu sümboliks.

Kui Ateenas toimusid 2004. aasta suveolümpiamängud, siis tsiteerisid mitmed esitajad olümpiamängude avatseremoonial tema luulet.

Teosed eesti keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Hr. Stratis Thalassinos kirjeldab inimest" (poeem). Tõlge ja järelsõna: Kerttu VeldiAkadeemia 1995, nr. 6, lk. 1263–1271
  • "Astyanax", "J. S.-i laadis", "Asine kuningas", "Helena". Tõlge ja järelsõna: Kaarina ReinVikerkaar 2012, nr. 10–11, lk. 46–57

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]