Sigrid Undset

Sigrid Undset, 1927

Sigrid Undset (20. mai 1882 Kalundborg, Taani – 10. juuni 1949) oli norra kirjanik, kes 1928. aastal võitis Nobeli kirjanduspreemia. Undseti kuulsaim teos on romaanitriloogia "Kristiina Lauritsatütar". Ühtekokku kirjutas ta 33 teost, mida on tõlgitud paljudesse keeltesse.

Biograafia

Sigrid sündis ema lapsepõlvekodus. Ta oli kolmest tütrest vanim. Kui Sigrid oli kaheaastane, kolis perekond isa haiguse tõttu Norrasse.

Ta kasvas üles Kristianias (aastast 1925 Oslo). Esimesed üksteist aastat möödusid Sigridil raskelt haige isa tugeva mõju all. Isalt päris Sigrid ka laialdased ajalooteadmised, mis hõlmasid arheoloogiasaladusi, Norra saagasid ja Skandinaavia rahvalaule.

Sigridi isa suri 40-aastaselt. See perekonnatragöödia jättis sügava jälje Sigridi lapsepõlve- ja täiskasvanuikka. Tüdruku lootused ülikooliharidusele olid pere väikese sissetuleku tõttu kustunud. Olles lõpetanud keskkooli, läbis ta üheaastase sekretärikoolituse ning 16-aastaselt asus sekretärina tööle suurde Kristiania tehasesse, mis kuulus sakslastele. Tema peaülesandeks oli teenida raha kahele nooremale õele ja emale. Sigrid töötas firmas 10 aastat.

Tööpuhkustel ja nädalavahetustel kirjutas ta luuletusi ja tegeles maalimisega. 16-aastaselt tegi ta esimese katse kirjutada romaan Skandinaavia keskajast. Samuti luges ta palju võõrkirjandust, eriti ingliskeelset.

Sigridile meeldis väga William Shakespeare'i ja Geoffrey Chauceri looming, samuti kütkestasid teda kuningas Arthuri legendid. Ta süüvis ka Skandinaavia kirjanikesse nagu Ibsen, Strindberg, Brandes.

22-aastaselt valmis Sigridi mahukas ajaloolise romaani tsükkel, millega ta oli alustanud juba 16-aastaselt. Romaaniseeria rääkis peamiselt Taani keskajast, teos oli kohati romantiline. Romaani trükkilaskmiseks ei saanud ta aga kirjastajalt heakskiitu. Kaks aastat hiljem valmis tema lühiromaan: see koosnes 80-leheküljest. Raamat rääkis ühest keskajal elanud Kristiania naisest, kes oli pärit väikesest taluperest. Raamatu pealkiri oli "Martha Oulie" ja see algas kurikuulsa lausega: "Ma olen oma mehele truudust murdnud." Hiljem modernistliku kirjanduse võidulepääsuga on seda lauset aktsepteeritud. Selle lühiromaaniga arvati noor Sigrid ka Norra kirjandusringkondadesse, mis tähendas ka väikest stipendiumi.

Seega tegi Sigrid 25-aastaselt oma kirjandusliku debüüdi realistliku lühiromaaniga. Kuni aastani 1919 kirjutas ta mitmeid romaane, mis rääkisid Kristianiast.

Iseloomult oli Sigrid häbelik, pigem introvertne inimene, kel oli vähe lähedasi sõpru. Tal oli aga erakordselt terav pilk, mis nägi inimestest läbi. Tema tolleaegsed romaanid aastail 1907–1918 kajastasid tähtsusetuid linnaelanikke, samuti morne linna sekretäre, kes kogesid vähest armastust ning soojust, võideldes vapralt kestva depressiooni all. Kirjanik kirjeldab peamiselt naisi ja nende armastust.

Aastal 1924 hakkas ta katoliiklaseks.

Saksamaal oli 1930ndatel aastatel kirjaniku raamatud põlu all ning seetõttu oli ta aastal 1940 sunnitud emigreeruma Ameerika Ühendriikidesse. Pärast Teise maailmasõja lõppu naasis ta Norrasse.

Teosed eesti keeles

• "Kevad" (romaan). Tõlkinud Ernst Raudsepp. Sari Looduse kroonine romaan, nr. 14, Tartu 1930
• "Kristiina Lauritsatütar" I-III (romaan), tõlkinud Ernst Raudsepp (I-II) ja August Hanko (III, raamatus ekslikult tõlkijaks märgitud Ernst Raudsepp), sari Nobeli laureaadid, kirjastus Loodus. I köide: "Pärg", eessõna Per Wieselgren, Tartu 1935; II köide "Emand" ja III köide "Rist" Tartu 1936
• "Ida Elisabeth" (romaan). Tõlkinud ja eessõna: Agnes Antik. Sari Põhjamaade romaane, Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, Tartu 1938; 2. trükk Orto, Toronto 1957; 3. trükk kirjastus Ajaraamat, Tallinn 1994; ISBN 9985823001
• "Madame Dorthea" (romaan). Tõlkinud Agnes Antik, Orto, Toronto 1954; 2. trükk (Elvi Lumeti poolt redigeeritud tõlge) kirjastus Ajaraamat, Tallinn 1999; ISBN 9985823176
• "Kristiina Lauritsatütar" I-III, tõlkinud ja järelsõnad kirjutanud Elvi Lumet, ER, Tallinn 1989; I köide "Pärg", ISBN 5450007213; II köide "Emand", ISBN 5450007280; III köide "Rist", ISBN 54500007647
• "Hobulahe Olav Audunipoeg" (romaan). Tõlkinud ja eessõna: Elvi Lumet. Sari Nobeli laureaat, ER 1994; ISBN 5450018118
• "Olav Audunipoeg ja tema lapsed". Tõlkinud Elvi Lumet, sari Nobeli laureaat, ER 1995; ISBN 5450024223
• "Jenny" (romaan). Tõlkinud ja eessõna: Elvi Lumet. Olion, Tallinn 1996; ISBN 998566020X
• "Kevad" (romaan). Tõlkinud Elvi Lumet. ER 2000; ISBN 9985652762
• "Jutustus Mõõga-Ljotist ja Vigdisest: viikingiaja armastuslugu". Tõlkinud ja järelsõna: Elvi Lumet. Sari Klassikalised lood, ER 2002; ISBN 9985653599
• "Gymnadenia" (romaan). Tõlkinud Elvi Lumet, ER 2003; ISBN 9985653947
• "Põlev põõsas" (romaan). Tõlkinud Elvi Lumet, ER 2005; ISBN 9985654781
• "Proua Marta Oulie; Truu abikaasa" (romaanid). Tõlkinud Elvi Lumet, sari Nobeli laureaat, ER 2009; ISBN 9789985657577

Kirjandus

Raamatud

• Tordis Ørjasæter, "Inimeste südamed. Sigrid Undset: elulugu". Norra keelest tõlkinud Elvi Lumet. Kirjastus Kunst, Tallinn 1999, 416 lk; ISBN 5899202203
• Sigrun Slapgard, "Sigrid Undset: kirjanduskuninganna". Norra keelest tõlkinud Elvi Lumet. Tänapäev, Tallinn 2010, 544 lk; ISBN 9789985629468

Artikleid

• Kjeld Elfelt, "Sigrid Undseti "Kristin Lavransdatter"" – Looming 1925, nr 6, lk 508–510
• Elvi Lumet, "Saatuselt röövitud õnn" (Sigrid Undset ja Anders Castus Svarstad) – Eesti Naine 1998, nr 12, lk 36–38
• Hilve Rebane, "Uhke põhjamaine. Esseid ja uurimusi Põhjamaade kirjandusest". Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn 2003, lk 83–166 (artiklid "Sigrid Undset. Elu ja looming. Retseptsioonist Eestis", "Sigrid Undseti "Siena Katarina" ja Karl Ristikivi "Mõrsjalinik"" ja Tordis Ørjasæteri biograafia arvustus "Inimeste südamed")

Nobeli kirjandusauhinna laureaat

1901 Prudhomme • 1902 Mommsen • 1903 Bjørnson • 1904 F. Mistral, Echegaray • 1905 Sienkiewicz • 1906 Carducci • 1907 Kipling • 1908 Eucken • 1909 Lagerlöf • 1910 von Heyse • 1911 Maeterlinck • 1912 Hauptmann • 1913 Tagore • 1915 Rolland • 1916 von Heidenstam • 1917 Gjellerup, Pontoppidan • 1919 Spitteler • 1920 Hamsun • 1921 France • 1922 Benavente • 1923 Yeats • 1924 Reymont • 1925 Shaw • 1926 Deledda • 1927 Bergson • 1928 Undset • 1929 Mann • 1930 Lewis • 1931 Karlfeldt • 1932 Galsworthy • 1933 Bunin • 1934 Pirandello • 1936 O'Neill • 1937 du Gard • 1938 Buck • 1939 Sillanpää • 1944 Jensen • 1945 G. Mistral • 1946 Hesse • 1947 Gide • 1948 Eliot • 1949 Faulkner • 1950 Russell • 1951 Lagerkvist • 1952 Mauriac • 1953 Churchill • 1954 Hemingway • 1955 Laxness • 1956 Jiménez • 1957 Camus • 1958 Pasternak • 1959 Quasimodo • 1960 Perse • 1961 Andrić • 1962 Steinbeck • 1963 Seféris • 1964 Sartre • 1965  Šolohhov • 1966 Agnon, Sachs • 1967 Asturias • 1968 Kawabata • 1969 Beckett • 1970 Solženitsõn • 1971 Neruda • 1972 Böll • 1973 White • 1974 Johnson, Martinson • 1975 Montale • 1976 Bellow • 1977 Aleixandre • 1978 Singer • 1979 Elýtis • 1980 Miłosz • 1981 Canetti • 1982 Márquez • 1983 Golding • 1984 Seifert • 1985 Simon • 1986 Soyinka • 1987 Brodski • 1988 Mahfuz • 1989 Cela • 1990 Paz • 1991 Gordimer • 1992 Walcott • 1993 Morrison • 1994 Ōe • 1995 Heaney • 1996 Szymborska • 1997 Fo • 1998 Saramago • 1999 Grass • 2000 Gao • 2001 Naipaul • 2002 Kertész • 2003 Coetzee • 2004 Jelinek • 2005 Pinter • 2006 Pamuk • 2007 Lessing • 2008 Le Clézio • 2009 Müller • 2010 Vargas Llosa • 2011 Tranströmer • 2012 Mo