Sigrid Undset

Allikas: Vikipeedia
Sigrid Undset
Sünniaeg 20. mai 1882
Surmaaeg 10. juuni 1949 (67-aastaselt)
Lillehammeri vald
Amet romaanikirjanik, tõlkija, kirjanik, stsenarist
Abikaasa(d) Anders Castus Svarstad
Autasud Nobeli kirjandusauhind
Sigrid Undset oma abikaasa Anders Svarstadi maalitud portreel (1911)

Sigrid Undset (20. mai 1882 Kalundborg, Taani10. juuni 1949 Lillehammer, Norra) oli norra kirjanik, kes 1928. aastal pälvis Nobeli kirjandusauhinna. Ta on kirjutanud 36 teost[1], millest kuulsaim on romaanitriloogia "Kristiina Lauritsatütar". Undseti loomingut on tõlgitud paljudesse keeltesse.[2]

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Sigrid Undset sündis oma ema lapsepõlvekodus Taanis pere kolmest tütrest vanimana. Kui ta oli kaheaastane, kolis pere isa haiguse tõttu Norrasse Kristianiasse (aastast 1925 Oslo). Sigrid Undseti kujunemist mõjutasid suuresti nii isa haigus kui ka isalt saadud laialdased teadmised arheoloogia, Norra saagade ja Skandinaavia rahvalaulude kohta.[2] Ka isa surm 1893. aastal[3] jättis Sigrid Undseti ellu sügava jälje. Pere väikese sissetuleku tõttu polnud tal lootust saada ülikooliharidust. Pärast keskkooli tegi Undset läbi üheaastase sekretärikoolituse ja asus 16-aastaselt sekretärina tööle sakslastele kuuluvasse suurde Kristiania tehasesse. Ta töötas ettevõttes kümme aastat, et teenida raha ema ja kahe noorema õe ülalpidamiseks.[2]

Vabal ajal kirjutas Undset luuletusi, maalis ja luges palju väliskirjandust. Eelkõige vaimustus ta ingliskeelsetest teostest, eriti William Shakespeare'i ja Geoffrey Chauceri loomingust ning kuningas Arthuri legendidest. Samuti köitsid Undsetit Skandinaavia autorite Henrik Ibseni, August Strindbergi ja Georg Brandese tööd.[2]

Iseloomult oli Undset häbelik, pigem introvertne inimene, kel oli vähe lähedasi sõpru. Ta oli aga tuntud oma erakordselt terava pilgu poolest, mis otsekui nägi inimestest läbi.[2]

Aastatel 1912–1927 oli Sigrid Undset abielus Anders Castus Svarstadiga.[4] Neil oli kolm last: Anders Castus (1913–1940)[5], Maren Charlotte (1915–1939)[6] ja Hans Benedict (1919–1978)[7].

1924. aastal sai Sigrid Undsetist katoliiklane.[2]

Sigrid Undset 1927. aastal

1930. aastatel olid Undseti raamatud Saksamaal põlu all. Pärast sakslaste sissetungi Norrasse oli kirjanik 1940. aastal sunnitud emigreeruma Ameerika Ühendriikidesse. Sama aasta aprillis hukkus sõjas Undseti vanem poeg Anders. Teise maailmasõja lõppedes naasis Undset Norrasse, kus ta 1949. aastal suri.[2]

Sigrid Undseti portree on Norra 500-kroonisel rahatähel.

Kirjanikutee[muuda | muuda lähteteksti]

Kui Undset oli 22-aastane, valmis tal mahukas ajalooromaanitsükkel, mille kirjutamist oli ta alustanud juba 16-aastaselt. Romantikasugemetega romaanisari rääkis peamiselt Taani keskajast. Paraku ei olnud kirjastaja nõus teost avaldama. Sigrid Undset tegi kirjandusliku debüüdi hoopis 25-aastaselt, kui tal valmis 80-leheküljeline realistlik lühiromaan "Proua Marta Oulie". See algab kurikuulsa lausega "Ma olen oma mehele truudust murdnud." Algul keelduti sedagi teost avaldamast, kuid hiljem võeti käsikiri siiski vastu. Selle lühiromaaniga arvati noor Undset Norra kirjandusringkondadesse ja ta hakkas saama väikest stipendiumi.[2]

Romaani "Proua Marta Oulie" nimitegelane on 20. sajandi algul Kristianias elanud keskklassi naine. Ka Undseti teised 1907.–1918. aastail kirjutatud romaanid kujutavad tähtsusetuid linnaelanikke, sh morne sekretäre, kelle elus on vähe armastust ja soojust ning kes alatasa võitlevad depressiooniga. Peamiselt kirjeldab kirjanik naisi ja nende armastust, mitme romaani tegevus toimub Kristianias.[2]

Eesti keeles ilmunud teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Sigrid Undset - Bibliography". Nobelprize.org. Nobel Media AB. 2014. Vaadatud 16.01.2018.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 2,8 Gidske Anderson. "Sigrid Undset". Vaadatud 16.01.2018.
  3. "Sigrid Undset - Biographical". Nobelprize.org. Nobel Media AB. 2014. Vaadatud 16.01.2018.
  4. "Sigrid Undset, Nobel Prize in Literature, 1928". Geni. 2017. Vaadatud 17.01.2018.
  5. "Anders Castus Svarstad, Jr". Geni. 2014. Vaadatud 17.01.2018.
  6. "Maren Charlotte Undset Svarstad". Geni. 2014. Vaadatud 17.01.2018.
  7. "Hans Benedict Undset Svarstad". Geni. 2014. Vaadatud 17.01.2018.
  8. "Sigrid Undset". Eesti rahvusbibliograafia. Eesti Rahvusraamatukogu. Originaali arhiivikoopia seisuga 18.01.2018. Vaadatud 17.01.2018.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Raamatuid[muuda | muuda lähteteksti]

Artikleid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kjeld Elfelt, "Sigrid Undseti "Kristin Lavransdatter"" – Looming 1925, nr 6, lk 508–510
  • Elvi Lumet, "Saatuselt röövitud õnn" (Sigrid Undset ja Anders Castus Svarstad) – Eesti Naine 1998, nr 12, lk 36–38
  • Hilve Rebane, "Uhke põhjamaine. Esseid ja uurimusi Põhjamaade kirjandusest". Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn 2003, lk 83–166 (artiklid "Sigrid Undset. Elu ja looming. Retseptsioonist Eestis", "Sigrid Undseti "Siena Katarina" ja Karl Ristikivi "Mõrsjalinik"" ning Tordis Ørjasæteri biograafia arvustus "Inimeste südamed")