Sigrid Undset

Allikas: Vikipeedia
Sigrid Undset, 1927

Sigrid Undset (20. mai 1882 Kalundborg, Taani10. juuni 1949) oli norra kirjanik, kes 1928. aastal võitis Nobeli kirjanduspreemia. Undseti kuulsaim teos on romaanitriloogia "Kristiina Lauritsatütar". Ühtekokku kirjutas ta 33 teost, mida on tõlgitud paljudesse keeltesse.

Biograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sigrid sündis ema lapsepõlvekodus. Ta oli kolmest tütrest vanim. Kui Sigrid oli kaheaastane, kolis perekond isa haiguse tõttu Norrasse.

Ta kasvas üles Kristianias (aastast 1925 Oslo). Esimesed 11 aastat möödusid Sigridil raskelt haige isa tugeva mõju all. Isalt päris Sigrid ka laialdased ajalooteadmised, mis hõlmasid arheoloogiasaladusi, Norra saagasid ja Skandinaavia rahvalaule.

Sigridi isa suri 40-aastaselt. See perekonnatragöödia jättis sügava jälje Sigridi lapsepõlve- ja täiskasvanuikka. Tüdruku lootused ülikooliharidusele olid pere väikese sissetuleku tõttu kustunud. Olles lõpetanud keskkooli, läbis ta üheaastase sekretärikoolituse ja asus 16-aastaselt sekretärina tööle suurde Kristiania tehasesse, mis kuulus sakslastele. Tema peaülesandeks oli teenida raha kahele nooremale õele ja emale. Sigrid töötas firmas 10 aastat.

Tööpuhkustel ja nädalavahetustel kirjutas ta luuletusi ja tegeles maalimisega. 16-aastaselt tegi ta esimese katse kirjutada romaan Skandinaavia keskajast. Samuti luges ta palju võõrkirjandust, eriti ingliskeelset.

Sigridile meeldis väga William Shakespeare'i ja Geoffrey Chauceri looming, samuti kütkestasid teda kuningas Arthuri legendid. Ta süüvis ka selliste Skandinaavia kirjanike nagu Ibseni, Strindbergi ja Brandese teostesse.

Kui Sigrid oli 22-aastane, valmis tal mahukas ajaloolise romaani tsükkel, mida ta oli alustanud juba 16-aastaselt. Romaanisari rääkis peamiselt Taani keskajast, teos oli kohati romantiline. Romaani avaldamiseks ei saanud ta aga kirjastajalt heakskiitu. Kaks aastat hiljem valmis tal 80-leheküljeline lühiromaan. Raamat rääkis ühest keskajal elanud Kristiania naisest, kes oli pärit väikesest taluperest. Raamatu pealkiri oli "Martha Oulie" ja see algas kurikuulsa lausega: "Ma olen oma mehele truudust murdnud." Hiljem modernistliku kirjanduse võidulepääsuga on seda lauset aktsepteeritud. Selle lühiromaaniga arvati noor Sigrid Norra kirjandusringkondadesse, mis tähendas ka väikest stipendiumi.

Seega tegi Sigrid 25-aastaselt oma kirjandusliku debüüdi realistliku lühiromaaniga. Kuni aastani 1919 kirjutas ta mitmeid romaane, mis rääkisid Kristianiast.

Iseloomult oli Sigrid häbelik, pigem introvertne inimene, kel oli vähe lähedasi sõpru. Tal oli aga erakordselt terav pilk, mis "nägi inimestest läbi". Tema tolleaegsed romaanid aastail 19071918 kajastasid tähtsusetuid linnaelanikke, samuti morne linna sekretäre, kes kogesid vähest armastust ja soojust, võideldes pideva depressiooniga. Kirjanik kirjeldab peamiselt naisi ja nende armastust.

Aastal 1924 hakkas ta katoliiklaseks.

1930. aastatel olid kirjaniku raamatud Saksamaal põlu all ja seetõttu oli ta aastal 1940 sunnitud emigreeruma Ameerika Ühendriikidesse. Pärast Teist maailmasõda naasis ta Norrasse.

Teosed eesti keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raamatud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Artikleid[muuda | redigeeri lähteteksti]