Tomas Tranströmer

Allikas: Vikipeedia
Transtroemer.jpg

Tomas Gösta Tranströmer (sündinud 15. aprillil 1931 Stockholmis) on rootsi luuletaja ja psühholoog.

Ta on 2011. aasta Nobeli kirjandusauhinna laureaat.

Ta on pälvinud mitmeid teisi kirjandusauhindu, sealhulgas Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinna ja Neustadti auhinna.

Pärast aastal 1990 üle elatud insulti on tema parem kehapool halvatud ja kõne häiritud.

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 17 dikter, luulekogu, 1954
  • Hemligheter på vägen, luulekogu, 1958
  • Den halvfärdiga himlen, luulekogu, 1962
  • Klanger och spår, luulekogu, 1966
  • Kvartett, 1967 (kogumik)
  • Mörkerseende, luulekogu, 1970
  • Stigar, luulekogu, 1973
  • Östersjöar, luulekogu, 1974
  • Sanningsbarriären, luulekogu, 1978
  • Dikter 1954-78, 1979 (seeriast "Den svenska lyriken")
  • PS, luulekogu, 1980 (bibliofiilidele)
  • Det vilda torget, luulekogu, 1983
  • Dikter, 1984 (taskuväljaanne)
  • För levande och döda, luulekogu, 1989
  • Dikter. Från "17 dikter" till "För levande och döda", 1990 (taskuväljaanne, uuesti 1997)
  • Sorgegondolen, luulekogu, 1996
  • Den stora gåtan, luulekogu, 2004
  • Fängelse, üheksa haikut 2004

Eesti keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raamatud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajakirjanduses ja kogumikes[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Aprill ja vaikus = April och tystnad; Unustatud kapten = Den bortglömde kaptenen; Vermeer = Vermeer; Kotkakalju = Örnklippan; Air Mail = Air Mail (luuletused). Rootsi keelest tõlkinud Jaan Kaplinski – kogumikus "Kiirus vaikuse sees: luulet üheteistkümnelt maalt: tekste neljandalt ja viiendalt Põhjamaade luulefestivalilt Tallinnas 2004. ja 2005. aasta kevadel", koostanud Eha Vain, eessõna: Kalli Klement. Eesti Raamat, Tallinn 2006, lk 260–273; ISBN 9985655354

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]