Toni Morrison

Allikas: Vikipeedia
Toni Morrison
Sünniaeg Chloe Ardelia Wofford
18. veebruar 1931
Surmaaeg 5. august 2019 (88-aastaselt)
Bronx
Haridus bachelor of Arts
Alma mater
Amet kirjanik, õppejõud, luuletaja, audioraamatu lugeja, toimetaja
Töökoht
Teosed Armas, Džäss, Paradiis
Autasud Nobeli kirjandusauhind, Pulitzeri ilukirjanduspreemia, Presidendi Vabadusmedal
Veebisait https://www.tonimorrisonsociety.org/
Autogramm

Toni Morrison (sünninimi Chloe Anthony Wofford; 18. veebruar 1931 Lorain, Ohio5. august 2019 New York) oli afroameerika naiskirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat (1993).

Tema esimene romaan "Siniseim silm" ("The Bluest Eye") ilmus 1970. aastal. Kriitikute tunnustatud "Solomoni laul" tõi talle riikliku tähelepanu ja kriitikute auhinna National Book Critics Circle Award'i.

Morrison on enim tuntud kriitikute tunnustatud bestselleri "Armas" ("Beloved"; 1987) poolest. Selle teose eest pälvis ta Pulitzeri preemia ja American Book Awardi. Teose põhjal tehti 1998. aastal mängufilm. Tema teiste tuntumate romaanide hulka kuuluvad "Džäss" ("Jazz", 1992) ja "Paradise" (1997), mis moodustavad teosega "Armas" osaliselt seotud triloogia.[1] Tema viimane, üheteistkümnes romaan "God Help the Child" ilmus 2015. aastal.

1993. aastal pälvis ta Nobeli kirjandusauhinna. Temast sai esimene Nobeliga pärjatud mustanahaline naine.[1] 2012. aastal andis president Barack Obama talle Presidendi Vabadusmedali. 2020. aastal võeti ta National Women's Hall of Fame'i liikmeks.

Tema kirjutised on tähelepanuväärsed jutustava laadi, värvikate dialoogide ja detailideni kirjeldatud afroameerika tegelaskujude ja olustiku poolest.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Morrisoni sünninimi oli Chloe Anthony Wofford. Ta sündis neljalapselise töölispere teise lapsena. Lapsena luges Toni palju, tema meeliskirjanikud olid Jane Austen ja Lev Tolstoi. Tema isa George Wofford rääkis talle rahvajutte mustanahaliste ühiskonnast (seda jutustamismeetodit kasutab Toni hiljem oma loominguski).

Aastal 1949 astus ta Howardi ülikooli, kus õppis humanitaarteaduskonnas. Seal vahetas ta oma nime Chloe Toniks. Vahetamise põhjuseks pidas ta rasket hääldust. Nimi "Toni" tuleneb tema keskmisest nimest Anthony. 1953. aastal sai ta bakalaureusekraadi inglise keeles. Aastal 1955 kaitses ta Cornelli ülikoolis magistrikraadi. Juunis 2005 nimetas Oxfordi ülikool Morrisoni audoktoriks.

Aastatel 1955–1957 oli ta Texas Southern Universitys õpetaja, hiljem õpetas inglise keelt Howardis.

1958. aastal abiellus ta Harold Morrisoniga. Neil oli kaks last, paar lahutas 1964. Pärast lahutust siirdus ta New Yorgi osariigis asuvasse Syracuse'i linna, kus toimetas õpikuid. 18 kuud hiljem asus ta tööle New Yorgis asuvasse kirjastusse Random House.

Toni Morrison 2008. aastal

Toimetajana mängis ta tähtsat rolli afroameerika kirjanduse populariseerimises. Ta toimetas sääraste kirjanike teoseid nagu Toni Cade Bambara, Angela Davis ja Gayl Jones. Selle kõrvalt andis ta New Yorgi Riiklikus Ülikoolis ka inglise keele tunde. Aastal 1984 nimetati ta Albany Ülikooli Albert Schweitzeri õppetooli juhatajaks. Aastail 1989–2006 teenis ta Princetoni Ülikooli humanitaarharu Robert F. Goheeni õppetoolil.

Hiljem töötas ta ka ajakirja The Nation toimetuses.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Teosed eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Krista Kaer, "Ühtaegu igapäevane ja igavikuline. Toni Morrison kirjutab Ameerika neegrinaiste elust" (sisaldab väljavõtteid esseest "Juured. Esivanem kui kõige alus") – Postimees 15. oktoober 1993, nr 237, lk 10
  • Anu Saluäär, "Toni Morrisoni Nobeli auhind 1993" – Looming, 1993, nr 12, lk 1713–14
  • Krista Kaer, "Ameerika kirjanduse suundumusi (III): afroameerika kirjandus" – Looming 1997, nr 3, lk 429–430
  • Krista Kaer, "Musta Ameerika hellus ja kurbus" – Vikerkaar 1997, nr 4/5, lk 184-187

Viited[muuda | muuda lähteteksti]