Rudyard Kipling

Allikas: Vikipeedia
Rudyard Kipling

Rudyard Kipling (30. detsember 1865 Bombay (tänapäeval Mumbai), India18. jaanuar 1936 London) oli briti kirjanik.

Ta ammutas ainet India värvikast olustikust (romaan "Kim").

Nii proosas kui ka luules ülistas Kipling mehisust, tugevaid isiksusi ja Briti kolonisaatoreid.

Kuulsad on tema loomajutud ("Džungliraamat" I-II, 1894-95; eesti keeles lühendatult pealkirjaga "Mowgli") ja muinasjutud ("Jutte väikestele lastele" 1902).

1907 sai ta Nobeli kirjandusauhinna, olles esimene ingliskeelne ning tänaseni noorim Nobeli kirjandusauhinna laureaat.

Vähem kui aasta enne oma surma, 6. mail 1935 pidas Kipling Püha Jüri kuninglikus ühingus kõne pealkirjaga "Kaitsmata saar", milles hoiatas Suurbritanniat ohu eest, mida Saksamaa endast kujutab.

Haakrist raamatute kaanel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kiplingi paljude raamatute kaanel on haakrist koos elevandiga, kes kannab lootoseõit. Alates 1930. aastatest on tekitanud see küsimuse, kas Kipling polnud natsiideoloogia pooldaja.

Kipling kasutas haakristi kui india iidset õnne ja heaolu sümbolit. Seevastu natsid ei võtnud haakristi oma sümbolina kasutusele enne 1920. aastat. Kipling kasutas nii päri- kui vastupäeva suunatud haakristi. Juba enne natside võimuletulekut Saksamaal teatas Kipling oma kirjastajale, et haakristid tema teoste kaantelt tuleb kõrvaldada, et mitte näidata teda natside pooldajana.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]