Turism

Turisti skulptuur Badeni termide ees Austrias

Turistid on majutusettevõtete oluline sihtrühm. Voore külalistemaja Jõgeva maakonnas

Turism on reisimine väljapoole oma tavalist elukeskkonda meelelahutuse, äri või muul eesmärgil ning reisimisega kaasnevate teenuste tarbimine ja osutamine.

Mõned turismi definitsioonid lisavad piirava tingimusena, et turismireisi sihtkoht peab olema reisija alalisest asukohast vähemalt 80 km kaugusel, sihtkohas viibimise kestus peab jääma alla aasta ja reisi eesmärgiks olevad tegevused ei tohi olla sihtkohas tasustatud. Vahel eristatakse ka vähemalt üht ööbimist sisaldavaid ja ühepäevaseid turismireise.

Turismi harrastavat ehk reisivat inimest nimetatakse turistiks. Maailma Turismiorganisatsioon (World Tourism Organization) määratleb turiste inimestena, kes "reisivad väljaspool nende tavapärast elukeskkonda jäävatesse kohtadesse kauem kui 24 tunniks, kuid mitte kauemaks kui aastaks puhkuse, äri või muudel eesmärkidel, mis pole seotud külastatavas paigas tasustatava tegevusega".

Sihtkoha järgi võib turismi jagada sise- ja välisturismiks: esimene hõlmab reisimist ühe riigi piires, teine rahvusvahelisi reise.

Turistid Tallinna vanalinnas, juuni 2016

Turismist on saanud kogu maailmas populaarne puhkuseviis. 2010. aastal reisis maailmas ühest paigast teise enam kui 940 miljonit rahvusvahelist turisti – 6,6% rohkem kui 2009. aastal. Rahvusvahelise turismi käive kasvas 2010. aastal 693 miljardi euroni (919 miljardi USA dollarini). 2000. aastate lõpu majanduslanguse tõttu langes nõudlus rahvusvaheliste reiside järele järsult ja põhjapoolkera suvekuudel vähenes rahvusvaheliste turismireiside arvu kasv 2%-ni. Langustendents tugevnes 2009. aastal ja teravnes mõnes riigis 2009. aasta gripipandeemia mõjul veelgi, nii et 2009. aastal vähenes rahvusvaheline turism 4% ehk 880 miljoni reisini ning käive langes hinnanguliselt 6%.

Turism on eluliselt tähtis näiteks Prantsusmaa, Egiptuse, Kreeka, USA, Hispaania, Itaalia ja Tai majandusele, samuti saareriikidele nagu Bahama, Fidži, Maldiivid, Filipiinid ja Seišellid, kuna turismisektori teenused ja kaubad toovad neile raha ja ettevõtetes on arvukalt turismiga seotud töökohti. Turism kui majandusharu hõlmab ja seob mitmesuguseid teenuseid nagu transport, majutus, toitlustamine, suveniirid, ekskursioonid, kultuuriüritused, meelelahutus jms.

Turismiga seotud inimtegevusi uurib turismigeograafia.

Gustav Vilbaste soovitas turismi eestikeelseks vasteks terminit "huviränd".

Turismi ajalugu

Inimajaloo algusest saati on inimesed eri eesmärkidel maailmas ringi rännanud. Antiikajal reisisid ühiskonna rikkamad liikmed puhkuse, lõbu- või teadmistejanu nimel teistesse piirkondadesse. Vana-Rooma ülikud külastasid Vahemere piirkonna kuurorte Baiaes, Pompeis ja Hierapolises, filosoofid võtsid ette retki Aleksandriasse ja Lähis-Ida iidsetesse templitesse.

Briti noormehed Grand Touril Roomas, 1750

Enne rongiliikluse väljaarenemist oli tänapäevase turismi eelkäija nn Grand Tour 17.–19. sajandil, mil Suurbritannia ja Põhja-Euroopa kõrgklassi haritud noormeeste seas oli levinud käia retkedel üle terve Euroopa. Retked võisid kesta aastaid ja neid nähti ülikoolijärgse haridustee ühe etapina. Reisi eesmärk oli tutvuda antiik- ja renessansskultuuri pärandite ning Mandri-Euroopa aristokraatlike kommetega. Kujunesid välja tüüpilised reisiplaanid, "kohustuslik" oli järgemööda aega veeta Pariisis, Šveitsis ja Itaalia linnades. Oma muljed jäädvustati reisikirjades, mis hiljem said kodumaal müügihittideks.

Tööstusrevolutsioon tõi endaga kaasa raudteedevõrgu rajamise, mis esimest korda ajaloos võimaldas pikemaid reise ette võtta ka kesk- ja hiljem alamklassi liikmetel. Suurbritannias toimusid muudatused kõige varem. Esimene ametlik reisifirma, Cox & Kings, loodi 1758. aastal. Reisiagentuuride ja massiturismi pioneer oli Thomas Cook, kes 1841. aastal hakkas esimesena korraldama ekskursioone. Osavõtt maksis ühe šillingi, see sisaldas rongipiletit ja sõidu kestel sööki ja muusikat. Cookil olid sõlmitud lepingud rongifirmadega, kes vastutasuks sõitjate eest maksid talle osa piletitulust. 1855. aastal korraldas ta esimese ekskursiooni võõrsile, kui viis Pariisi maailmanäituse puhul grupi Leicesterist Calais’sse. Järgmistel aastatel hakkas ta juba üleeuroopalisi reise korraldama.

Maailma esimene kruiisilaev Prinzessin Victoria Luise ehitati Hamburgis 1900. aastal.

Turismi liigid

Massiturism

Turistidest tulvil Barceloneta rand Barcelonas, Hispaanias

Massiturismi laiast levikust hoolimata puudub sellel siiani üheselt kokkulepitud definitsioon, kuid seda iseloomustavad korduvad omadused:

• Massiturism sai alguse transpordi kiirest arengust 20. sajandi 60. ja 70. aastatel, mis võimaldas suurel hulgal inimestel kiiresti ja odavalt pikki vahemaid läbida.
• Turistide peamine eesmärk on puhkus ja lõbu, kohalikust kultuurist ja eluolust huvitutakse vähe.
• Kohalik majandus sõltub turistide pidevast või hooajalisest voolust. Massiturismiga kaasnevad tihti müra, saaste ja suured turistidele mõeldud hooned (hotellid ja ostukeskused).

Massiturismi sihtkohad on tihti troopilised ja rannikuäärsed piirkonnad. Põhjaameeriklaste seas on populaarsed Hawaii, Florida ja Kariibi mere saared, eurooplaste seas Vahemere rannik ja Kanaari saared ning mõlema seas Kagu-Aasia riigid nagu Tai, Indoneesia ja Filipiinid.

Taliturism

Taliturismi arengu hälliks peetakse Sankt Moritzit Šveitsis, kus 1865. aastal jäid mitmed hotellid esimest korda avatuks ka talvisel perioodil. Taliturismi peamised sihtkohad asuvad mägedes ja põhjapoolkera kõrgematel laiuskraadidel, kus külmemal ajal või aasta läbi on lumine. Talvine turism on tihti seotud spordiga, populaarsed on mägi- ja murdmaasuusatamine, uisutamine, kelgutamine ning lumelaua- ja mootorsaanisõit. Mõned kuurordid pakuvad ka võimalust hobusaani ja koerterakendiga sõita. Detsembris kasvab jõuluteemaliste reiside arv jõuluvana töökodadesse Põhjamaades ja Põhja-Ameerikas. Kliima soojenemisel võib mõnes piirkonnas lumikatte paksus ja kestus väheneda, vähendades ka turistide arvu ja taliturismiettevõtete sissetulekut.

Eestis asuvad peamised taliturismi sihtkohad Otepää, Haanja ja Karula kõrgustikul ning Ida- ja Lääne-Virumaal. Talviti on enamasti avatud ka jääteed mandri ja saarte vahel.

Loodusturism

Islandile reisitakse sageli kohaliku loodusega tutvuma. Snorgeldamine Þingvelliri rahvuspargis

 Pikemalt artiklites Loodusturism ja Ökoturism

Kultuuriturism

 Pikemalt artiklis Kultuuriturism

Meditsiiniturism

Meditsiiniturismi korral lähevad arenenud maade elanikud riikidesse, kus teatud terviseprotseduurid on lähteriigi omadest odavamad või lühema ooteajaga. Selles suhtes erineb meditsiiniline turism olukorrast, kus vähem arenenud piirkondade elanikud reisivad arenenud riikidesse saamaks arstiabi, mis nende kodukohas ei ole kättesaadav. Meditsiinilise turismi peamisteks lähteriikideks on USA, Suurbritannia ja Lääne-Euroopa riigid, sihtriikideks Kesk- ja Lõuna-Ameerika, Ida-Euroopa ning Lõuna- ja Kagu-Aasia maad. Populaarsed on ilukirurgia ja viljakusravi protseduurid ning muud keerukad operatsioonid, näiteks liigese-, südame- ja hambakirurgia. Meditsiiniline turism vähem arenenud riikidesse võib kaasa tuua teatud riske. Patsient võib ebahügieenilistest arstiabi tingimustest nakatuda haigustesse või saada muid tervisetüsistusi, probleeme võib tekkida ka juriidilist laadi. Üheks raviturismi alavormiks on ka spaaturism.

Religiooniturism

Moslemist palverändur Mekas Saudi Araabias

 Pikemalt artiklis Palverännak

Religiooniturism võetakse ette usulistel või moraalsetel põhjustel, selle alla käivad palverännakud pühapaikadesse ja pühadesse linnadesse, misjonitööd, kloostrites viibimised ja usuteemalised kokkutulekud. Religiooniturismi ajalugu ulatub tagasi antiikaega, selle sihtkohad ja tähtsus erinevad religiooniti. Kristlaste palverännakud on seotud Jeesus Kristuse ja pühakute sünni-, elu- ja surmapaikadega, lisaks ka paavsti elupaigaga Vatikanis. Moslemitel on kombeks vähemalt kord elus ette võtta hadž ehk palverännak Mekasse.

Kristlike palverändurite sihtkohad keskaegses Eestis on olnud Pirita klooster, Tallinna Toomkirik, Vastseliina linnusekabel ja Padise klooster, neist tuntuim oli Vastseliina.

Üritusturism

Üritusturism on reisimine kindla ürituse toimumiskohta ning seejärel osalemine üritusel pealtvaataja, esineja või meeskonna liikme rollis. Seda liigitatakse sageli kultuuriturismi alamliigiks, aga kuna üritusturism ei ole seotud ainult kultuuriüritustega, siis võib seda siduda ka näiteks spordi- ja äriturismiga.

Nišiturism

Tallinna saabub aastas keskmisel üle 300 000 kruiisituristi

Mõned nišiturismi näited:

• Ekstreemturism – ekstreemturismi eesmärk on külastada ohtlikke piirkondi ja/või tegeleda ekstreemspordiga. Ekstreemturismi alla võib kuuluda mägedes, kõrbedes, kanjonites, vihmametsades, koobastes ja vulkaanide ümbruses või muudes ohtlikuks tunnistatud paikades, näiteks Tšornobõli lähedal või sõjaseisukorraga riikides viibimine.
• Hävinguturism – tuntud ka kui "viimase võimaluse turism", turistide eesmärk on külastada mitmesuguseid hävimisohus loodusobjekte. Hävinguturism on hiljutise tekkega turismiharu, millel on tihedaid sidemeid ökoturismi ja säästva turismiga. Populaarsed sihtkohad on näiteks Kilimanjaro mäe lumine tipp ja Suure Vallrahu korallrifid.
• Katastroofiturism – turism piirkondadesse, mis on hiljuti üle elanud mõne inim- või loodusteguritest põhjustatud katastroofi. Katastroofiturismi peamine eesmärk on emotsionaalse põnevuse kogemine. Katastroofiturism tekitab vastakaid arvamusi, kuna see võib ühest küljest häirida pääste- ja koristustööde läbiviimist, teisest küljest suurendada rahva teadlikkust katastroofi tagajärgedest ja aidata heategevuslikel organisatsioonidel kannatanute jaoks abivahendeid koguda. Eestis võib katastroofiturismi sihtkohaks liigitada iga-aastase Soomaa viienda aastaaja üleujutused.
• Kosmoseturism – alles arenev turismiharu, 2013. aasta septembri seisuga on kosmosereisi võimalust pakkunud ainult Venemaa Kosmoseagentuur, kuid lähiaastatel alustavad reise mitmed erafirmad nagu SpaceX ja Virgin Galactic. 2010. aasta uuringus hinnati, et 2030. aastaks võib kosmoseturismi turuväärtus ulatuda miljardi dollarini.
• Kruiisiturism – toimub kruiisilaevadel ning selle juurde kuuluvad kaldaekskursioonid eri sadamates ja linnades, kus laevad oma reisi jooksul peatuvad.
• LGBT-turism – suunatud gei, lesbi, bi- ja transsoolistele turistidele, kes soovivad reisida LGBT-sõbralikesse paikadesse või võtta osa geiparaadidest.
• Militaarturism – sõjaväe ja sõjaväelise tegevusega seotud vaatamisväärsuste külastamine eesmärgiga saada infot militaarobjekti ja sellega seonduva kohta.
• Mototurism - eesmärgiks on matkata mootorratta sadulas, läbides pikki vahemaid. Vaatamisväärsuste külastamine on valikuline, mõned sõitjad selle nimel sadulasse lähevadki, teised keskenduvad sõidurõõmule. Reisitakse nii kahekesi sadulas, kui ka üksi, mootorratturi gruppidena või üksi. Kõik variandid on head. Ööbimisel on plussiks, kui see toimub telgis ja laagripaikades aga välisatud pole ka ööbimine hotellides või mujal katuse all.
• Popkultuuriturism – tuntud filmide, kirjanduse või muusikaga seotud asukohtade külastamine. Näiteks pärast "Sõrmuste Isanda" triloogia filmide valmimist suurenes märgatavalt Uus-Meremaad väisanud turistide arv, mitmed kohalikud reisibürood on hakanud pakkuma turismipakette kuulsate stseenide filmivõtete paikadesse.
• Seksiturism – seksiturismi käigus soovib turist osa võtta seksuaalsest tegevusest, reisides piirkondadesse, kus prostitutsioon on legaalne või korrakaitse vähem hoolas. Inimõigusorganisatsioonid on süüdistanud seksiturismi inimkaubandusele ja lapsprostitutsioonile kaasa aitamises.
• Sporditurism – sporditurism hõlmab spordiüritustele reisimist, eesmärgiga neist osa võtta kas võistleja või pealtvaatajana. Populaarsed sporditurismi sihtkohad on olümpiamängud ja jalgpalli maailmameistrivõistlused. Sporditurism on kasvav äri, näiteks 2012. aasta Londoni olümpiamängudele müüdi kokku peaaegu 11 miljonit piletit, teenides 822 miljonit eurot. Eelmine piletitulurekord kuulus 2000. aasta Sydney olümpiamängudele 433 miljoni euroga.
• Tumeturism – sihtkoht on seotud surma, kannatuste ja õudusega.

Turismiatraktsioonid

Pommeri hertsogi loss, Szczecin (Poola)

Turismiatraktsioonideks nimetatakse neid kohale omaseid omadusi või objekte, mis meelitavad inimesi seda kohta külastama. Külastuse põhjuseks on tavaliselt eesmärk näha atraktsiooni, teha teatud tegevust või saada mingi kogemus. Mõned atraktsioonid on justkui iseenesest tõmbetegurid, näiteks looduskaunid kohad või paigad ajaloolise taustaga, millele on omistatud huvipakkuv tähendus.

Turismiatraktsioonid võib jagada neljaks:

• looduslikud (põhinevad loodusgeograafial – mäed, metsad, koopad, floora, fauna);
• inimtekkelised (algselt turismile mitteorienteeritud) – esialgu kandsid muud funktsiooni (nt ajaloolised ehitised);
• inimtekkelised (algselt turismile suunatud) – spetsiaalselt mõeldud turistide meelitamiseks (lõbustuspargid, ostukeskused, muuseumid);
• eriüritused – mitmekülgne valdkond, kuhu kuuluvad näiteks laulupeod, ilmalikud festivalid, spordiüritused, isegi pulmad ja kokkutulekud.

Peaaegu kõigest on võimalik kujundada turismiatraktsioon, kuid mitte kõigil pole võrdseid võimalusi. Ühtede tõmbetegurid kaaluvad üles teiste omad. Prominentsemad atraktsioonid on näiteks Eiffeli torn ja Suur Hiina müür.

Kultuuri mõju turismile

Turism on tänapäeval tihti seotud fotograafiaga, sest turistid soovivad sageli nähtut ja kogetut jäädvustada. Samas võib reisimine tuleneda ka soovist või vajadusest leida uusi kohti jäädvustamiseks ja olla näiteks fotograafi töö osa

Kultuur avaldab turismile nii positiivset kui ka negatiivset mõju. Sotsiaalne ja kultuuriline mõju tähendab sellist mõju, mis tekitab kohalike elanike hulgas sotsiaalseid muutusi, infrastruktuuri parandamist ja elustiili muutust.

Positiivne mõju

Selleks et säilitada pärandit, investeeritakse raha turismi suurendamiseks. Samuti täiustatakse infrastruktuuri ja säilitatakse kohalikke objekte, mis omakorda on vajalikud hariduse ja vaba aja veetmise jaoks. Kohalike elanike jaoks korraldatakse üritusi. Kohalikud suhtlevad turistidega ja toimub kontakt eri rahvuste vahel.

Negatiivne mõju

Piirkondade ulatusliku liikluse tõttu ei suuda infrastruktuur toime tulla kiire kasvuga, mille tagajärjeks on ülerahvastatus. Turistid võivad häirida kohalike elanike elu ja nende tavasid, tekitades müra, segadust ja rahutust. Samuti võib toimuda kultuuride segunemine ehk kohalikud kopeerivad teise kultuuri tavasid. Segunemine võib kaasa tuua usulise väärtuste kaotamist.

Kultuuriüritused ja -objektid

Tänapäeval on kunstil suur roll inimeste meelitamises. Euroopa riikides külastatakse muusikale, teatrietendusi, balletti ja ooperit. Muuseumid on kodanike ja turistide jaoks peamised ja kättesaadavamad sihtkohad. Euroopas on seitse muuseumit, millel on väga mõjukas osatähtsus, suurem osa nendest muuseumitest paikneb Pariisis ja Londonis. Viimastel aastakümnetel on Euroopa linnadest saanud loomingulised keskused, näiteks Bilbao, Berliin, Amsterdam, Kopenhaagen. Kultuur mõjutab otseselt linna kinnisvara väärtust, muutudes kultuurilise uuenemise strateegiate peamiseks elemendiks. Näiteks Eestis saavutab populaarsuse Rotermanni kvartali arhitektuur. Samuti on Kumu kunstimuuseum väga populaarne valik turistide seas. Eesti teatrikunstis on esile kerkinud teater NO99. Rahvamuusika on teinud läbi teatava taassünni. Näiteks korraldatakse Viljandi pärimusmuusika festivali. Ning kõige suurem ja tähtsam on laulupidu. Enam kogub tähelepanu eestivene kultuur.

Turismi mõju

RMK laagriplats Osmussaarel on üles seatud just selleks, et hõlbustada turistidele saarel peatumist

Positiivne mõju

Turism aitab luua uusi töökohti nii otseselt, luues tööd turiste teenindavale personalile, kui ka kaudselt jaemüügi- ja transpordisektoreid kasvatades. Turistide jaoks loodud infrastruktuuri, näiteks kaubanduskeskusi, lõbustusasutusi ja transpordisõlmi, saavad kasutada ka kohalikud. Maapiirkondades võib turism aidata kaasa väikeettevõtete loomisele. Turistidelt laekub kohalikku majandusse makse, mida vähem arenenud piirkondades võib kasutada koolide ja haiglate ehituseks.

Mõõduka mahuga turism aitab kohalikel käsitöövormidel, tavadel ja kultuuriüritustel säilida, kuna elanikud hakkavad teadvustama oma erilisust ja atraktiivsust. Kohalik kultuurimaastik võib isegi rikastuda kokkupuutel teiste maailmavaadetega.

Loodus- ja ökoturism aitavad tõmmata tähelepanu loodusrikkuste kaitse vajadusele, näidates nende väärtust puutumata kujul. Mitmel juhul võib loodusobjektide rahaline väärtus turismi tõmbeallikana ületada selle objekti loodusvarade kasutuselevõtust saadavat tulu.

Probleemid

Turismiga kaasneb siiski ka elu pahupool, milleks on õhu- ja veesaaste, liiklusummikud, erosioon, elupaikade ning liikide hävimine jne.

Kliimamuutuste ja turismi vahekord on olnud loodus- ja inimgeograafiat ühendav teema. Fookus on peamiselt kliimamuutustel ja riskiohus keskkondadel nagu märgalad või polaarsed piirkonnad. Kliimamuutustest rääkides käsitletakse eri aspekte, mis on seotud turismiga:

• turismist põhjustatud linnastumine põhjustab muutusi maakasutuses ja maakattetüübis;
• suurenenud transpordivõrgustiku energianõudlus;
• suure koormusega turismipiirkondades looduse mitmekesisuse vähenemine ja liikide väljasuremine;
• haiguste levik;
• puhta vee varu vähenemine.

Turismimajanduse negatiivsest küljest võib esile tuua nn lekkeefekti, mille tagajärjel suur osa turismitulust viiakse sihtriigist välja. Selle põhjuseid on mitu, alates välismaise päritoluga majutusasutustest ja reisiagentuuridest kuni reklaamikuludeni ja vajaduseni turistide tarbeks tooraineid sisse tarnida. Et turiste üldse kohale meelitama hakata, on enne tarvis arendada kohalikku infrastruktuuri, mis vaesemates piirkondades võib tähendada kohalike elanike maksuraha kasutamist või kulukaid välisinvesteeringuid. Uuringud on näidanud, et ligikaudu 70% turistide kulutustest Tais ei jää lekkeefekti tõttu sihtriiki. Turismi abil loodud töökohad on tihti madala palgaga ja hooajalised, samas võib turism kergitada toodete, teenuste ja kinnisvara hinda kohalike jaoks.

Massiturism võib avaldada kahjulikku mõju kohalikule identiteedile ning turistide käitumise tagajärjel võivad tekkida probleemid ummikute, müra ja saastatuse tõttu. Kohalikud elanikud võidakse isegi turismipiirkondadest välja tõrjuda.

Liialt intensiivne turism avaldab survet piirkonna ressurssidele nagu vesi, kütus, toormaterjalid ja toit, kuna need kuluvad külastajate tarbeks. Üks turist võib keskmiselt päeva jooksul kulutada samasuguse koguse vett, mis arengumaa talupojal piisaks 100 päeva jooksul riisi kasvatamiseks. Ühe golfiväljaku ülalpidamiseks vajalik vesi kataks 10 000 elanikuga linna veevajaduse. Reisijate transport pika maa taha paiskab atmosfääri süsinikdioksiidi ja muid saasteühendeid. Turistide avaldatav koormus võib lõpuks kahjustada turismi tõmbeallikat ennast, näiteks sukeldujad võivad kahjustada korallriffe.

Protestid massiturismi vastu ja meetmed piiramiseks

Massiturismi mõjul on mitmetes populaarsetes kohtades saanud loodus kannatada ning eluruumide hinnad muutunud kohalike elanike jaoks liiga kõrgeks, samuti pole turismi suurenemine toonud kaasa väidetavat tarbimise ja majanduse kasvu, küll aga kohalike elutingimuste halvenemise.

2024. aastal toimus mitmeid proteste massiturismi vastu Lõuna-Euroopas, näiteks Mallorcas ja Barcelonas. Turismi probleemne massiline kasv võib olla seotud mitme teguriga: odavad lennupiletid, ühismeedia, majandusliku heaolu kasv, külaliskorterid ja vähene reguleeritus.

Veneetsias on kehtestatud turismimaks, sama tehti Balis ning seda kaalub Šveitsi küla Lauterbrunnen. Jaapani asulas Fujikawaguchikos, kus avaneb vaade Fuji mäele, püstitati vaadet piirav tara, kuna turistid tekitasid prügi, käisid eramaadel ning tegid parkimisolud keeruliseks.

Turism Eestis

 Pikemalt artiklis Eesti turism

Eestit külastas 2015. aastal 6 miljonit välisturisti, mis on varasema aastaga võrreldes langenud 7%. Umbes pooled turistidest veetsid Eestis vaid ühe päeva, ülejäänud viibisid pikemalt. Peamiselt saabuvad külastajad Eestisse Soomest, Venemaalt ja Lätist, veidi vähem Saksamaalt, Rootsist ja Leedust. Hoogsalt on kasvanud turistide arv Aasia riikidest nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Hiina.

Kõige populaarsem turismipiirkond Eestis on Pärnu, kus on turismi intensiivsus isegi kõrgem kui tuntud turismiriikides Maltal ja Horvaatias. Lääne-Eesti turismimagnetiks on ka Saaremaa. Eesti turismile on siiski omane tugev hooajalisus, kuna peamiselt külastatakse suvel. Turismi intensiivsus on Eesti keskmisest kõrgem viies maakonnas: Pärnu, Saare, Lääne, Valga ja Harju maakonnas. Ülejäänud kümnes maakonnas jääb intensiivsus keskmisele alla. Kogu Eesti turismi intensiivsuse näitaja on 4 (iga elaniku kohta 4 majutusasutuses ööbitud ööd), mis jääb alla Euroopa Liidu keskmisele (5).

Vaata ka

• Turismi mõisteid
• Välisturistide arv Eestis

Välislingid

• Turismiseadus