Hawaii saared

Allikas: Vikipeedia
Hawaii saarte asend Vaikses ookeanis
Hawaii saared
Krabi O'ahu saare rannal

Hawaii saared (eesti keeles ka Havai, varem Havai saarestik, Havaii; inglise Hawaiian Islands; havai Hawai‘i või ka Kō Hawai‘i Pae ‘Āina) on saarestik Polüneesias. Saared kuuluvad Ameerika Ühendriikidele. Nad on Hawaii osariigi koosseisus, välja arvatud Midway saared.

Saared moodustavad pika loode-kagusuunalise saarteaheliku. Nende kogupindala on 16 000 km².

Kaheksa suuremat saart on:

Geoloogiline ehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Kõik Hawaii saared peale korallrahude on vulkaanilise tekkega. Vulkaaniliselt aktiivne on kagupoolne ots. Ülejäänud saared on ookeanilise maakoore loode suunas liikumise tõttu kuuma täpi kohalt ära nihkunud. Seetõttu nende saarte pindala ja kõrgus merepinnast enam ei kasva, vaid kahaneb jahtumise ja erosiooni tõttu. Lõpuks vajuvad saared vee alla. Hawaiist kagusse tekib uus vulkaaniline saar.

Hawaii saarte kilpvulkaanid on Maa suurimad vulkaanid. Suurim neist, Mauna Kea, ulatub 4207 m üle merepinna ning 5400 m allapoole merepinda, nii et selle absoluutne kõrgus ületab 9000 m. See on absoluutselt kõrguselt suurim mägi Maal. Pisut madalam Mauna Loa on suurima ruumalaga vulkaan Maal. Ta on nii raske, et ta kogu Vaikse ookeani laama mõõdetavalt deformeerib.

Juga Kauaʻi saare põhjaosas

Suurimal saarel Hawaiil on veel tegevad Mauna Loa ja Kīlauea, viimane tegutseb alates 1983. aastast lakkamatult. Mauna Loast kirdes olevatele aladele, sealhulgas ka teedele ja majadele, tungib aeg-ajalt laava. Tegevateks peetakse ka ajaloolisel ajal pursanud vulkaane Hualālaid (Hawaii saarel) ja Haleakalād (Maui saarel).

28 km Kīlaueast kagus vee all on Hawaii-Imperaatori aheliku noorim vulkaan Lōʻihi.

Pinnamood[muuda | muuda lähteteksti]

Saarestiku kõrgeim mägi on Hawaii saarel asuv 4207 m kõrgune Mauna Kea.

Veestik[muuda | muuda lähteteksti]

Joogivett saadakse osalt arteesia kaevudest.

Pikim jõgi on Kaukonahua Oʻahu saarel.

Suurim looduslik järv on Halulu järv Niʻihau saarel pindalaga 3,48& km².

Eriti Maui ja Kauaʻi saarel on arvukalt jugasid.

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Hawaii saared asetsevad troopika äärmises põhjaosas. Valitseva kirdepassaadi tõttu on kliima mahe ja mõõdukas. Tuulepealsed nõlvad on niisked, troopilise taimkattega, tuulealused nõlvad on suhteliselt kuivad. Selgeid aastaaegu ei ole. Oktoobrist märtsini sajab rohkem kui muul ajal.

Elustik[muuda | muuda lähteteksti]

Enne asustamist[muuda | muuda lähteteksti]

Et Hawaii on ainuke saarestik, oli seal enne asustamist ainuke maismaaimetaja ka Ameerikas levinud kaelus-karusnahkhiir[1]. Puudusid ka maismaaroomajad ja kahepaiksed. Paljud liigid on lahknenud mitmesugusteks uuteks liikideks (adaptiivne radiatsioon), sest saarte ligipääsematuse tõttu oli seal palju vabu ökoloogilisi nišše. Seetõttu oli Hawaiil suur endeemsete liikide osatähtsus.

Taimed[muuda | muuda lähteteksti]

Küll aga oli algselt väikeste seemnetega taimi, mille seemned olid kohale kandnud tuul, linnud või lendavad putukad.

Taimtoiduliste imetajate puudumise tõttu olid seal mittekõrvetavad kõrvenõgesed ja piparmündimaitseta mündid.

Teisi taimi:

Linnud[muuda | muuda lähteteksti]

Hawaiil elab üle 70 linnuliigi. Huvitav on vintlaste triibus Drepanidini, kus üks perekond on hargnenud rohkem kui seitsmeks liigiks. Geochen rhuax ja Branta hylobadistes olid suured taimtoidulised lennuvõimetud linnud. Säilinud on viimase lennuvõimeline sugulane nenelagle.

Teisi linde:


Putukad ja ämblikud[muuda | muuda lähteteksti]

Oli lendavaid putukaid ja putukaid, kelle tuul oli kaasa toonud. Ühest äädikakärbse liigist tekkis umbes 1000 liiki, mis on välimuselt päris erinevad. Näiteks liike Drosophila lanaiensis ja Drosophila ochrobasis peetakse väljasurnuks.

Teisi putukaid:

On ka jahtämbliklaste liike.

Inimese mõju[muuda | muuda lähteteksti]

Esimeste polüneeslastest kolonistide mõjul suri välja üle poole linnuliikidest. Nende seas on Chelychelynechen quassus, Thambetochen ja Ptaiochen, kes olid Hawaii suurimad taimtoidulised ja kellel oli sarnane ökoloogiline nišš nagu hiigelkilpkonnadel Maskareenidel, Seišellidel, Aldabral ja Galápagose saari.

Hawaiil elavate lindude arvukuse vähenemist kiirendab lindude malaaria, mis pärineb 19. sajandil Hawaii saartele koos vaalaküttidega saabunud sääskedelt. Linnud nakatusid malaariasse, kuna neil ei olnud selle vastast immuunsust. Hawaiil elab 42 ainult seal levivat linnuliiki, millest kolmveerand kuulub ohustatud liikide hulka. Ameerika linnukaitse ühingu sõnul on Hawaii lindude väljasuremise ülemaailmne "pealinn".[2]

Polüneeslased tõid kaasa ka kultuurtaimi ja koduloomi (ning nende kahjureid). Selline bioinvasioon aitas pärismaiste liikide väljasuremisele märgatavalt kaasa. Eriti palju kahju tegid pärismaiseid loomi jahtivad metsistunud koerad ja rotid.

Hawaii saared kunstis[muuda | muuda lähteteksti]

Kuulsat kirjanikku Mark Twaini lummas Hawaii loodus sedavõrd, et ta võrdles neid saari maailma kõige hiilgavama laevastikuga, mis eales kusagil ookeanis ankrusse on heitnud.

Hawaii saarte lähedal on filmitud "Veemaailm" peaosas Kevin Costneriga.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Lasiurus cinereus, animaldiversity.ummz.umich.edu
  2. How the DNA Revolution Is Changing Us, vaadatud 4. septembril 2016.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]