Raudteetransport

Allikas: Vikipeedia
Raudteede ristumine

Raudteetransport on raudteeveeremi abil teostatav reisijate- ja kaubavedu raudteedel.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Hobutramm
Esimese Siemensi elektriveduri demonstreerimine 1879. aastal

Esimeseks algeliseks rööbasteeks peetakse Diolkost, mis rajati Korintose maakitsusele antiikajal (arvatavalt 6.–7. sajandil e.m.a). Diolkos oli sillutatud lubjakivikattega, milles oli kaks paralleelset vagu umbes 1,6-meetrise rööpmevahega. Tee laius oli 3,4–6 m. Vaod viitavad sellele, et Diolkosel kasutati ratastega sõidukeid. Teed kasutati kaupade ja laevade vedamiseks ning see võimaldas lühendada mereteed umbes 400 km võrra.[1]

Keskajal veeti kaevandustes vankreid puidust rööbasteedel,[2] mida hakati kulumise vähendamise eesmärgil kindlustama rauast ribadega.[3] Valtsimisoskuste omandamisel asendati puitrööpad terasrööbastega.[4] 18. sajandil võeti vagunite transportimisel kasutusele aurumasinad, mis olid esialgu statsionaarsed, hiljem paigaldati need liikuvale vankrile.[5]

Esimene köisraudtee Reiszug avati Austrias 1504. aastal ja see töötab siiamaani. Reiszugi tõstemehhanism töötas algselt lihaste jõul, alates 1800. aastatest elektri abil.[6]

Vanimaks peetav ja praeguseni töötav Middletoni raudtee rajati 1758. aastal Inglismaale Leedsi, kus kivisöevaguneid veeti esialgu hobuste abil ning alates 1812. aastast võeti kasutusele auruvedur.[7]

Gravitatsiooniraudteel liiguvad vagunid vaid raskusjõu abil. Esimene seda tüüpi raudtee ehitati Lewistoni USA-s 1764. aastal. Need olid mõeldud kaevandatava materjali ja inimeste transportimiseks mäest alla.[8]

Esimese auruveduri ehitas inglane Richard Trevithick 1804. aastal,[9] kuid tema leiutis ei jõudnud seeriatootmisse, sest see oli tol ajal kasutusel olevate rööbaste jaoks liiga raske.[10]

1830. aastal avati esimene linnadevaheline (Liverpool-Manchester) raudteeühendus.[11] Edaspidi kiirenes raudteede ehitamise tempo tuntavalt. Järgneva 30 aastaga suurenes raudteevõrgu kogupikkus Inglismaal 16 000 kilomeetrini.[12] Veelgi kiirem raudteevõrgu väljaehitamine toimus Põhja-Ameerikas. USA raudteede kogupikkus jõudis 1860. aastaks 46 600 ja 1890. aastaks ligi 263 000 kilomeetrini,[13] saavutades haripunkti 1914. aastal, mil selle kogupikkus oli pea 400 000 km.[14]

Venemaa Keisririigis rajati Moskvat ja Sankt-Peterburgi ühendav raudtee aastatel 1842–1851.[15] Soomes avati Helsingi-Hämeenlinna vaheline raudtee 1862. aastal.[16]

Lisaks majanduse elavdamisele, muutus raudteetransport määravaks ka sõjategevuses. Hästi väljaehitatud raudteevõrk võimaldas Preisi kuningriigil transportida kiirelt vägesid ja varustust riigipiirini ning lüüa taanlasi Teises Schleswigi sõjas (1864), austerlasi Austria-Preisi (1866) ja prantslasi Prantsuse-Preisi sõjas (1870–1871).[17]

Auruvedurite valitsemisaeg raudteetranspordis kestis ligi 100 aastat. Nad olid ehituselt lihtsad ja küllalt võimsad. Samas oli nende puuduseks vajadus enne töö algust katelt mitu tundi kütta, kõrged hoolduskulud, aeglane kiirendus, suur mass, madal efektiivsus manöövritöödel ja madal kasutegur.[18]

Esimese elektriveduri (Galvani) ehitas 1842. aastal šotlane Robert Davidson,[19] kuid elekter ei olnud esialgu konkurentsivõimeline energiaallikas. 1881. rajas Werner von Siemens Berliini 2,5 km pikkuse elektritrammi liini,[20] millele järgnes elektrivedurite kasutuselevõtt allmaaraudteedel Londonis (1890)[21], Budapestis (1896)[22] jm.

Esimene diiselvedur valmis 1912. aastal, kuid seeriatootmisse see ei läinud.[23] Diiselvedureid võeti massiliselt kasutusele möödunud sajandi keskperioodist alates.[18]

Eelised ja puudused[muuda | muuda lähteteksti]

Raudtee puhastamine lumest
Raudteeviadukt Šveitsis

Raudteetranspordil on võrreldes teiste transpordiliikidega nii eeliseid kui ka puuduseid. Peamised eelised on järgmised:[24][18]

  • raudteetransport võimaldab transportida suurtes kogustes kaupu pika vahemaa taha;
  • transpordi omahind on küllalt madal võrreldes maanteetranspordiga, kui transpordikaugused on suuremad kui 300–400 km;
  • keskkonnasäästlikum võrreldes maanteetranspordiga;
  • ilmastikuolud omavad vähest mõju, regulaarne vedu saab toimida ööpäev läbi kõikidel aastaaegadel;
  • raudteetransport on kõige ohutum transpordiliik, võrreldes teiste transpordiliikidega toimub raudteedel statistiliselt kõige vähem õnnetusi;
  • kaupade osaline suunamine raudteele võimaldab vähendada maanteede liikluskoormust ja suurendada ohutust.

Peamised puudused on järgmised:[24][18]

  • vähene paindlikkus – maanteetransport võimaldab kaupa transportida uksest ukseni, raudteetransport aga mitte;
  • erinevad rööpmelaiused pikendavad kaupade transporti regioonide vahel;
  • väiksem tarnekiirus võrreldes maanteetranspordiga;
  • suhteliselt suured haldamiskulud;
  • nõuded raudtee geomeetriale seavad raudteedeehitusele omad piirangud – nt Eesti peateede minimaalne pöördekõvera raadius on ligi 600 m ja maksimaalne pikikalle 1,5% (1,5 m tõusu/langust 100 m kohta);[25]
  • saab kasutada vaid raudteetaristu olemasolu korral.

Raudteeinfrastruktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Raudtee
Raudteevõrgu pikkus ja rööbe riikide kaupa[26]
Riik Pikkus,
km
Rööbe,
mm
USA USA 224 792 (2007) 1435
Venemaa Venemaa 87 157 (2006) 1520
Hiina Hiina 86 000 (2008) 1435
India India 64 600 (2012) 1676 / 1000
Kanada Kanada 46 552 (2008) 1435
Saksamaa Saksamaa 41 981 (2008) 1435
Austraalia Austraalia 38 445 (2008) 1435 / 1067
Argentina Argentina 36 966 (2008) 1676 / 1000
Prantsusmaa Prantsusmaa 29 640 (2008) 1435
Brasiilia Brasiilia 28 538 (2008) 1600 / 1000
Jaapan Jaapan 27 182 (2009) 1435 / 1067
Maailm kokku 1 149 025

Raudteeinfrastruktuur ehk raudteetaristu koosneb maatükiga püsivalt ühendatud rööbasteede võrgustikust ja nende juurde kuuluvatest rajatistest ning tehniliste süsteemide seadmetest.[27]

Raudteerajatiste hulka kuuluvad raudtee, sillad, viaduktid, estakaadid, tunnelid, tugiseinad, truubid, kontaktvõrgud, turvangu-, side-, valgustus- ja energiaseadmed ning tehnorajatised, ülekäigu- ja ülesõidukohad, jaamad ja teised meldepunktid, oote- ja laadimisplatvormid, teekaitseobjektid ning muud raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud rajatised.[27]

Raudteed[muuda | muuda lähteteksti]

Raudteede konstruktsiooni tähtsamad osad on muldkeha ja sellele toetuv tee pealisehitus, mis koosneb rööbastest, pöörmetest, liipritest ja ballastist.[27] Rööpad kinnitatakse puit-, betoon- või terasliipritele,[18] harvem on rööpad kinnitatud betoonist alusplaatidele (sellisel juhul ballast puudub)[28]. Ballastiks võib olla liiv, kruus, killustik (Eestis kasutatakse peateedel graniitkillustikku, ülejäänud teedel peamiselt paekivikillustikku [25]) jms.

Raudteed liigitatakse vastavalt nende tähtsusele:[29]

  • Magistraalraudteed on tähtsad kogu majanduse seisukohalt. Neil liikuvad rongid jagunevad kauba- ja reisirongideks. Liiklus toimub kogu ööpäeva kestel.
  • Linnadevahelised raudteed ühendavad magistraalteedest eemal asetsevaid administratiiv- ja tööstuskeskusi. Rongid on kergemad kui magistraalteedel, kiirused umbes samad. Liiklus toimub sageli ainult teatud kellaaegadel. Kiirused on samad nagu magistraalraudteedel.
  • Eraldi rühma moodustavad raudteed, mis ühendavad keskusi magistraalraudteega. Liiklus on harv, kiirused väiksed, esikohal on kaubavedu.
  • Linnalähi- ja/või eeslinnaraudteed ühendavad eeslinnu kesklinnaga. Rongid koostatakse harilikult mootor- ja järelvaguneist. Sageli moodustavad eeslinnaraudteed teatud osa magistraalraudteedest.
  • Linnaraudteed jagunevad tänavaraudteedeks (trammid) ja linna kiirraudteedeks, mis võivad olla allmaaraudteed või köisraudteed. Trammiliiklus toimub peamiselt linna piires. Linna allmaaraudteel (metrool) on alati omad rööbasteed. Kuna allmaaraudtee ehitus on kallis, ehitatakse neid ainult suurtes linnades, kus trammiliinid ei suuda kõiki reisijaid teenindada.
  • Tööstusraudteed on ette nähtud ainult tööstuse teenindamiseks. Nende hulka kuuluvad ka kaevandusraudteed. Tööstusraudteel on rongide kiirus väike.

Raudteejaamad[muuda | muuda lähteteksti]

Hagen-Vorhalle kaubajaam, Saksamaa
Next.svg Pikemalt artiklis Raudteejaam

Raudteejaam on lisaks peateele (või peateedele) vähemalt ühe vastuvõtu-ärasaateteega varustatud meldepunkt, mis võimaldab rongide vahetuse ja möödasõidu korraldamist ning vastava tehnilise varustatuse korral ka manöövritöid ning muid raudteeliiklusega seotud tehnilisi operatsioone.[27]

Raudteejaamad liigituvad järgmiselt:[30]

  • reisijaamad on reisirongide teenindamiseks rajatud jaamad, kus toimub rongide vastuvõtmine ja ärasaatmine, marsruutide ettevalmistamine, reisijate teenindamine;
  • kaubajaamad ehitatakse suurtesse tööstuskeskustesse, sadamatesse või kohtadesse, kus on vajalik laadida väga suurtes kogustes kaupa; nendest jaamadest viivad sageli haruteed lähedalasuvatesse tööstusettevõtetesse;
  • sorteerjaamad on ette nähtud massiliseks rongide koostamiseks või lahtihaakimiseks ja vagunite sorteerimiseks, transiitrongide koostamine, reisijate ja kaubarongide teenindamine toimub väheses mahus;
  • piirkonnajaamad on ette nähtud transiitrongide teenindamiseks, vedurite ja nende juhtide vahetamiseks. Need jaamad paiknevad üksteisest tavaliselt 150–300 km kaugusel ja on varustatud 2–3 jaamapargiga, vedurite teenindamiseks vajalike seadmetega, veduri- ja vagunidepooga jms.
  • vahejaamad on kõige levinum jaamatüüp, mida rajatakse kõikidele raudteeliinidele (paiknevad üksteisest tavaliselt 15–20 km kaugusel) ning nende ülesandeks on rongide möödalaskmine, reisijate teenindamine, kauba maha- ja pealelaadimine ja rongide koostamine.

Raudteeveerem[muuda | muuda lähteteksti]

Ukrainas valmistatud diiselvedur 2ТЕ10У
Next.svg Pikemalt artiklis Raudteeveerem

Raudteeveerem ehk raudteesõiduk on vedur, vagun, mootorvagun, rööbasbuss, eriveerem ja mis tahes muu raudteel liiklemiseks ehitatud veerem.[27]

Eriotstarbelise raudteeveeremi hulka kuuluvad posti-, pagasi-, teemõõte-, defektoskoopia-, dünamomeetria- jms vagunid ja eriveeremi hulka dresiinid, lumesahad, lumekoristus- ja teeremondimasinad, raudteekraanad jms.[31]

Rong on kokkuhaagitud ja nähtavate rongisignaalidega tähistatud veeremiüksus, mis koosneb vagunitest ja ühest või mitmest vedurist või mootorvagunist. Samuti käsitatakse rongina jaamavahele saadetavat nähtavate rongisignaalidega tähistatud üksikvedurit, mootorvagunit, rööbasbussi, mittemahatõstetavat dresiini ja muud iseliikuvat eriveeremit, juhtratastega eriveeremit või veovahendit.[27]

Vedurid[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Vedur

Nüüdisajal on veduritel üsna kõrge hind, mistõttu peavad nad tasuvuse tagamiseks mitmes vahetuses pidevalt töötama ning nende keskmine eluiga on 30 aastat. Levinumad veduritüübid on diisel- ja elektrivedurid, vähem esineb kombineeritud mootoritega diiselelektrivedureid.[18]

Tänapäeva vedurid on maanteetranspordiga võrreldes oluliselt keskkonnasõbralikumad. Ühe tonni kauba transportimiseks eraldab diiselvedur pea viis korda vähem heitgaase kui veoauto. Elektrivedurid on aga veelgi ökonoomsemad ja keskkonda säästvamad kui diiselvedurid. Euroopas on elektrifitseeritud raudteede osakaal küllalt kõrge, mistõttu teostatakse suurem osa kaubavedudest elektrivedurite abil. Diiselvedureid kasutatakse põhiliselt mitteelektrifitseeritud raudteedel ja manöövritöödel.[18]

Vagunid[muuda | muuda lähteteksti]

Reisivagun
Tsisternvagun
Next.svg Pikemalt artiklis Vagun

Vagunid on raudteedel kasutatavad iseliikuvad või järelveetavad veokid. Iseliikuvate ehk vedavate vagunite hulka kuuluvad mootorvagunid. Järelveetavad ehk haakevagunid jagunevad reisi- ja kaubavaguniteks.

Reisivaguneid liigitatakse järgmiselt:[32][33]

  • istevagun – levinuim reisivaguni tüüp;
  • magamisvagun – kaugsõidurongi koosseisu kuuluv lavatsitaoliste magamiskohtadega reisivagun;
  • restoranvagun – harilikult kaugsõidurongides reisijate toitlustamiseks mõeldud vagun;
  • salongvagun – tavalisest mugavamini sisustatud (vahel mitmest ruumist koosnev) vagun.

Kaubavagunid jagunevad kasutusotstarbe ja ehituslike iseärasuste järgi:[33]

  • kinnised vagunid – kaupadele, mis vajavad kaitset ilmastikumõju ja mehaaniliste kahjustutuste eest (siia kuuluvad ka loomavagunid);
  • poolvagunid ehk poolkinnised vagunid – kasutatakse ülaltpoolt laaditavate kaupade puhul, mis ei vaja kaitset ilmastikumõjude eest (nt kivisüsi, põlevkivi, torud, puit, saematerjal jms);
  • platvormvagunid – kasutatakse suuremõõtmelise ja mittegabariitse kauba puhul ja rasketehnika transportimiseks (konteinerid, traktorid, ekskavaatorid, bussid jms);
    • transporterid – madala raskuskeskmega pikaaluseline platvormvagun, mida kasutatakse eriti suuremõõtmelise kauba puhul;
  • tsisternvagunid – kasutatakse vedelas või gaasilises olekus oleva kauba transpordiks (nt toornafta, bensiin, masuut, kemikaalid, propaan, õli, piim, vein jms);
  • külmutusvagunid – kiiresti riknevate toiduainete (liha, kala) transpordivahend;
  • punkervagunid ehk hopperid – ilmastikutingimuste eest kaitset vajava puistematerjali (teravili, tsement, mineraalväetised) veoks kasutatav vagunitüüp;
  • kallurvagunid ehk dumpkaarid – kasutatakse samuti puistematerjali (nt killustik, liiv, pinnas jms) veoks, kuid erinevalt hopperitest ei vaja need mahalaadimiseks spetsiaalselt varustatud kohti.

Reisijate- ja kaubavedu[muuda | muuda lähteteksti]

Kaubavedu riikide kaupa [34][35]
Riik miljonit
tonni
miljardit
tonnkilomeetrit
Hiina Hiina 2614 (2014) 2308 (2014)
USA USA 1710 (2011) 2704 (2014)
Venemaa Venemaa 1378 (2014) 2298 (2014)
Brasiilia Brasiilia 460 (2014) 267 (2014)
Ukraina Ukraina 457 (2011) 237 (2011)
Kanada Kanada 310 (2011) 352 (2011)
Kasahstan Kasahstan 295 (2012) 236 (2012)
Austraalia Austraalia 242 (2011) 60 (2011)
Saksamaa Saksamaa 221 (2014) 75 (2014)
LAV LAV 197 (2011) 135 (2014)
Valgevene Valgevene 141 (2014) 45 (2014)

2014. aastal veeti Euroopa Liidu territooriumil mööda raudteid kaupa kokku 387 miljardit tonnkilomeetrit ja reisijaid 404 miljardit reisijakilomeetrit. Võrdluseks võib välja tuua, et samal perioodil veeti maanteetranspordi abil kaupa 782 miljardit tonnkilomeetrit.[35]

Kaubavedu[muuda | muuda lähteteksti]

Kaubaveoronge jaotatakse järgmiselt:[36][18]

  • Komplekteerimisrong – väiksemast kauba- või sorteerimisjaamast teed alustav rong, mida võib lühikestel vahemaadel vedada ka manöövrivedur. Komplekteerimisrongi koosseisus veetakse kaubavagunid suuremasse sorteerimisjaama, kus vagunite gruppidest ja üksikutest vagunitest koostatakse rongid.
  • Jaotusrong – suuremast kauba- või sorteerimisjaamast teed alustav väikese vagunite arvuga rong, mida võib lühikestel vahemaadel vedada ka manöövervedur. Jaotusrong toimetab vagunid väiksematesse sorteerimis- või kaubajaamadesse või siis klientidele kuuluvatele haruteedele.
  • Marsruutrong – kindlal marsruudil sõitev kaubarong, mille miinimumnõuded on tingvagunite arv alates 45-st ning brutokaal alates 3400 tonnist. Pikamaa-marsruutrongide koosseisus võidakse teha muudatusi vaba veovõime olemasolul ja koosteplaani alusel (nt lähte- ja sihtjaamade vahel vastavalt vajadusele vagunite või vagunigruppide liitmine või lahutamine rongi koosseisust).
  • Plokkrong on marsruutrong, mille teekond lähtejaamast sihtjaama kulgeb muutusteta rongikoosseisus ühe koondsaatedokumendi alusel, samas võib koosseis sisaldada mitme kaubasaaja kaupa. Rongis on sageli tavakoosseisudest rohkem vaguneid ja rakendatakse mitme veduri veovõimet.
  • Kliendirong – veab ainult ühe kliendi üht kindlat materjali või tooret. Enamasti on tegemist ühesuguse kauba ja üht kindlat tüüpi vagunitega. Taolisteks kaupadeks võivad olla metsamaterjal, metall, kivisüsi, toornafta, naftasaadused jms.
  • Külmutusrong – külmutusvagunitest koosnev sektsioonidega rong. Ühes sektsioonis on harilikult neli külmutusvagunit, üks masinaruum külmutusseadmetega ja saatepersonali eluruum.
  • Süstikrong – kindla graafiku alusel lähtejaamast sihtjaama ja tagasi liikuv marsruutrong, mille koosseisu kuuluvate kaubavagunite arv on konstantne, olenemata kauba olemasolust või puudumisest.
  • Intermodaalvedude rongi platvormvagunitel veetakse konteinereid, poolhaagiseid ja/või haagistega veoautosid. Sellised rongid liiguvad sadamates ja sisemaal asuvate intermodaalterminalide vahel. Eristatakse kaht tüüpi intermodaalvedude ronge: konteiner- ja kontreilerrongid (treilerid koos vedukiga või ilma).
  • Tühjade vagunitega rong – marsruudi lõpp-punktis mahalaaditud kaupade asemel pole nende rongide vagunitesse midagi laadida, mistõttu sõidavad need rongid tühjalt tagasi. Tüüpiliseks näiteks on Venemaalt Eesti sadamatesse saabuvad erinevate naftasaadustega süstikrongid, mis liiguvad naftatöötlemistehastesse tagasi tühjalt.
Reisijatevedu riikide kaupa [34][35]
Riik miljonit
reisijat
miljardit
reisijakilomeetrit
India India 8397 (2014) 1159 (2014)
Jaapan Jaapan 7289 (2014) 260 (2013)
Saksamaa Saksamaa 2023 (2014) 79,3 (2014)
Hiina Hiina 1641 (2014) 807 (2014)
Suurbritannia Suurbritannia 1601 (2013) 65,5 (2013)
Prantsusmaa Prantsusmaa 1122 (2014) 83,9 (2014)
Venemaa Venemaa 1070 (2014) 129 (2014)
Itaalia Itaalia 622 (2010) 39,7 (2014)
Hispaania Hispaania 578 (2014) 24,5 (2014)
Ukraina Ukraina 485 (2011) 49,2 (2011)
Šveits Šveits 475 (2014) 18,4 (2014)

Reisijatevedu[muuda | muuda lähteteksti]

  • Trammid ja metroorongid teostavad reisijate vedu linnaraudteedel.
  • Linnalähirongid teenindavad reisijate vedu suuremate linnade ja nende lähiümbruse vahel. Suurlinnade teede ülekoormatuse ja sagedate ummikute tõttu annavad need rongid võimaluse reisijaid suhteliselt kiiresti linnakeskustest eeslinnadesse toimetada. Nendes rongides on ka tavaliselt istekohtadest rohkem seisukohti, võimaldades suurema hulga inimeste transporti.
  • Linnadevahelised rongid veavad reisijaid suuremate linnade vahel. Nende hulka kuuluvad tavarongid, kiirrongid ja ekspressrongid. Euroopas opereerivad linnadevahelises liikluses ülikiired rongid kiirusega kuni 320–360 km/h (AGV Italo, Siemens Velaro E, Talgo 350).[37]
  • Kaugsõidurongid teenindavad reisiliine, mis ühendavaid mitmeid linnu või regioone ja mõnikord mitmeid riike. Need rongid on tavaliselt varustatud restoranvaguniga. Öö läbi sõitvate rongide koosseisu võivad kuuluda ka magamisvagunid.[33] Selliste üle 800 km pikkuste liinidega konkureerivad õhutransporti teostavad lennukid.
  • Magnethõljukrongid ehk maglev-rongid liiguvad magnetvälja abil estakaadidele rajatud tee kohal. Teepinnast mõne sentimeetri kõrgusel "hõljuv" rong opereerib kuni 430 km/h kiirusega 30 km pikkusel lõigul Shanghai Long Yangi metroojaama ja Pudongi rahvusvahelise lennujaama vahel. Rataste ja muude liikuvate osade puudumisel on selle rongi liikumine väga sujuv ja praktiliselt müra- ja vibratsioonivaba.[37]

Eesti raudteetransport[muuda | muuda lähteteksti]

USA päritolu diiselvedur GE C36-7 Jänese raudteesillal.
Next.svg Pikemalt artiklis Eesti raudteetransport

Raudteed[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene laiarööpmeline raudtee Eestis avati liikluseks 5. novembril 1870. aastal PaldiskiTallinnNarvaGattšina lõigul.[38]

Raudteevõrgu kogupikkus Eestis on nüüdisajal 2164 kilomeetrit [39] ja neist 132 km on elektrifitseeritud.[40] Suurimad raudteede haldajad on:

Eesti raudteede sirge teeosa rööpmelaius (vahekaugus rööpapeade sisemiste servade vahel) on 1520 või 1524 mm.[25]

Raudteejaamad[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti suurimad raudteejaamad on (raudteede kogupikkuse järgi): Ülemiste kaubajaam, Tapa raudteejaam, Muuga kaubajaam ja Tartu raudteejaam. Vagunite sorteerimine toimub praegusel ajal ainult Ülemiste kaubajaamas. Sorteerimismäed Tapa, Kopli ja Muuga jaamas on suletud.[25]

Suurim reisijaam Eestis on Balti jaam, mis on nii linnalähirongide kui rahvusvaheliste kaugrongide lõppjaam.

Kaubavedu[muuda | muuda lähteteksti]

Kaubaveoste maht Eesti raudteedel saavutas oma haripunkti aastatel 2002–2003, mil see ületas 72 miljonit tonni. Aastaks 2014 oli maht kahanenud 36 miljoni tonnini. Põhilisteks meie raudteedel veetavad kaubagrupid olid 2014. aastal järgmised: toornafta ja mitmesugused naftasaadused, põlevkivi, kivisüsi, kemikaalid ja keemiatooted.[44]

Reisijatevedu[muuda | muuda lähteteksti]

Reisijate arv meie raudteedel kahanes 15,9 miljonilt 1991. aastal järjepidevalt kuni 4,2 miljonini 2013. aastal. Seoses uute Stadler FLIRT elektri- ja diiselrongide kasutuselevõtuga aastatel 2013–2014 [45] on reisijate arv kasvama hakanud – 2014. aastal sõitsid inimesed raudteedel 5,9 miljonit korda.[44]

Ohutus[muuda | muuda lähteteksti]

2014. aastal toimus Eesti raudteedel 20 õnnetusjuhtumit – 5 rongi kokkupõrget maanteesõidukiga raudteeülesõidukohal, mille tõttu hukkus 5 inimest ning 15 otsasõitu raudteel viibinud jalakäijatele, mille tõttu hukkus 7 ja sai vigastada samuti 7 inimest. Kõigist raudteeõnnetustest toimus 75% raudteeületuskohtadel – 5 raudteeülesõidu- ja 10 raudteeülekäigukohtadel. Ülejäänud viiel juhul toimusid jalakäijatele otsasõidujuhtumid piirkondades, kus raudtee ületamine on rangelt keelatud. Liiklusseaduse kohaselt peavad raudteeületuskohti kasutavad liiklejad olema eriti tähelepanelikud ning sõidukijuhid peavad arvestama liiklusmärke, heli- ja valgussignaale, tõkkepuu asendit ja reguleerija korraldusi. Eeskirju järgides on võimalik oluliselt vähendada või ära hoida ohuolukordi raudteel. Raudteeõnnetuste peamiseks põhjuseks on jätkuvalt autojuhtide ja jalakäijate hooletus ja ohutusnõuete eiramine. Õnnetustes jalakäijatega esines juhtumeid, kus raudteed ületanud inimene ei märganud lähenevat rongi segavate tegurite tõttu, nagu muusika kuulamine kõrvaklappidega, mobiiltelefoni kasutamine, jalgrattaga sõites ülekäigukoha ületamine.[46]

Maanteetranspordiga võrreldes on raudteetransport siiski oluliselt ohutum. Meie maanteedel toimus 2014. aastal 1435 liiklusõnnetust, mille tõttu sai vigastada 1746 ja hukkus 78 inimest.[47]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Lewis, M. J. T. (2001), "Railways in the Greek and Roman world", in Guy, A.; Rees, J. (pdf)
  2. Lewis, M. J. T. (1970). "Early Wooden Railways". London, England: Routledge Keegan Paul.
  3. Bianculli, Anthony J., Trains and Technology: The American Railroad in the Nineteenth Century, University of Delaware Press, 2002, Chapter 5, "From Strap Iron to High Iron". ISBN 0-87413-802-7
  4. 1902 Encyclopedia > Railway, Railways (Railroad) > Early Wooden Tramways. Iron Rails on Tram Roads.
  5. Gordon, W. J. (1910). Our Home Railways, volume one. London: Frederick Warne and Co. pp. 7–9.
  6. funiculars.net – Der Reiszug
  7. Historyextra – Middleton Railway, Leeds
  8. Porter, Peter (1914). "Landmarks of the Niagara Frontier". ISBN 0-665-78347-7.
  9. British History > Engineers, Scientists and Inventors > Richard Trevithick
  10. Hamilton Ellis (1968). "The Pictorial Encyclopedia of Railways". The Hamlyn Publishing Group. p. 12.
  11. British History > The Industrial Revolution > Liverpool and Manchester Railway
  12. Railway expansion
  13. United States Census Bureau. Report on Transportation Business in the United States at the Eleventh Census 1890. p. 4.
  14. Bureau of the Census, Historical Statistics of the United States: Colonial Times to 1970 (1976) table Q398; Statistical Abstract of the United States: 2012. Washington, DC: US Government Printing Office, 2011; pp. 1064, 1068.
  15. Henry Reichman, Railwaymen and revolution: Russia, 1905 page 16
  16. Hoffren Jouko, Penttilä Kalevi, Riihimäen historia I, vuoteen 1960, Hämeenlinna 1979, s. 115-117.
  17. The role of railways in the war
  18. 18,0 18,1 18,2 18,3 18,4 18,5 18,6 18,7 Logistika õpik kutsekoolidele → Raudteetransport (pdf)
  19. Robert Davidson – pioneer electrician (pdf)
  20. Siemens presents the world’s first electric railway with an external power source
  21. City and South London Railway
  22. Millennium Underground – the first subway line in continental Europe
  23. Churella, Albert J. (1998). From Steam to Diesel: Managerial Customs and Organizational Capabilities in the Twentieth-Century American Locomotive Industry. Princeton, New Jersey: Princeton University Press, p 12. ISBN 0-691-02776-5.
  24. 24,0 24,1 smartline.ee → Raudteetransport
  25. 25,0 25,1 25,2 25,3 AS Eesti Raudtee avaldamata andmed.
  26. CIA – The World Factbook
  27. 27,0 27,1 27,2 27,3 27,4 27,5 Raudteeseadus. Vastu võetud 19.11.2003. a., jõustunud 31.03.2004. - Elektrooniline Riigi Teataja
  28. Slab Track for the NEXT 100 Years (pdf)
  29. Üldine Elektrotehnika, Harry Esop, H. Hellam, Roman Hollmann, H. Jänes, E. Kanasaar, A. Kroon, P. Plakk, E. Puusepp ja H. Riikoja, Eesti Riiklik Kirjastus 1954, 950lk. lk 585 peatükk 23-8
  30. Организация работы станций. Общие сведения об устройстве и работе станций.
  31. termin.eki.ee → Eriveerem
  32. Registreeritud raudteeliiklusvahendid
  33. 33,0 33,1 33,2 Классификация вагонов
  34. 34,0 34,1 www.uic.org → Railway Statistics 2014 (pdf)
  35. 35,0 35,1 35,2 internationaltransportforum.org → Key Transport Statistics 2014 Data (pdf)
  36. wiki.eek.ee → Raudteetransport
  37. 37,0 37,1 Top ten fastest trains in the world
  38. Jüri Loog. "125 aastat raudteid Eestis". Tallinn, 1997.
  39. Tehnilise Järelevalve Amet → Raudteeliiklusregister
  40. Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon – Raudteetransport
  41. AS Eesti Raudtee → Võtmenäitajad
  42. Edelaraudtee Infrastruktuuri AS
  43. Eesti Energia Kaevanduste raudtee tähistab 65. juubelit
  44. 44,0 44,1 Statistika andmebaas – Majandus – Raudteetransport
  45. Elron → Rongidest
  46. Jalakäijate hooletus raudteel liigeldes põhjustas otsasõidujuhtumite järsu tõusu
  47. Statistika andmebaas: Majandus − Transport → Liiklusõnnetused