Spaaturism

Allikas: Vikipeedia

Spaaturism on raviturismi alavorm, mis on tavapäraselt seotud konkreetsete spaaettevõtete, sihtkohtade ja/või kuurortidega. Spaaturismi harrastaja reisib tervise parendamise, säilitamise või lõõgastumise eesmärgil valitud sihtkohta, tarbides spaaturismi tooteid ja teenuseid.[1] Spaa mõiste kohaselt on tegemist vesiravilaga, kus pakutakse tervistavaid kuumavee-, külmavee- või mineraalveevanne ning kus vesi on usutavasti tervistava toimega.

Spaaturismi kujunemine[muuda | muuda lähteteksti]

18. ja 19. sajand olid spaade põhiline arenguperiood Euroopas. Peaaegu igas riigis kasvasid turismikeskused üles allikate ja vee ümber. Just spaad seadsid linnadele mustri hakata pakkuma turistidele vaba aja veetmise teenuseid looduse keskel ja kasutama selle ressursse. Eurooplased, kes asusid 19. sajandil USA-sse, Kanadasse, Austraaliasse ja Uus-Meremaale, võtsid kaasa selle kultuurilise pagasi ja teadmised Euroopa spaade trendidest.[2]

Spaaturismi sünniks võib pidada spaakuurortide ja sanatooriumite teket Suurbritannias 18. sajandil, mis olid populaarsed oma tervislike mineraalvete poolest. Tänapäeval on spaaturism turismiliigina üle maailma väga levinud.[3]

Peamised sihtkohad Euroopas[muuda | muuda lähteteksti]

Kõige laiema spaade valiku leiab spaaturist Saksamaalt. Sellele järgnevad Euroopa riigid Ungari ja Itaalia.[4]

Saksamaa[muuda | muuda lähteteksti]

Saksamaa on tuntud kui kõige suurema spaade arvuga riik Euroopas. Sealne heaoluühiskond väärtustab palju inimese tervist, puhkust ja heaolu ning ka sealsed elanikud on väga sagedased spaade külastajad. Arvukate kõrgekvaliteediliste spaade hulgast saab iga külastaja valida endale sobiva. Keskmiselt 242 miljonit ööd aastas ehk kaks kolmandikku kogu ööbimiste arvust Saksamaal on veedetud n-ö spaalinnades. Spaalinnade nimekiri on väga pikk. Ühed parimad spaad asuvad Baden-Württembergis. Suuruselt kolmas Saksamaa liidumaa asub riigi edelaosas Reini jõe ülemjooksul. Tänu rohketele mineraalveeallikatele (Stuttgart-Bad Cannstatti mineraalveeallikad) on see piirkond Saksamaa puhkepiirkondade peamine sihtkoht. Ühtlasi asub Saksamaal Krausnickis ka Euroopa suurim hoonesisene vee- ja saunakeskus Tropical Islands, mille pindala on 66 000 m². Lisaks maailma suurimale sisetingimustes veekeskuse pindalale on selle veepargi käes ka maailma suurima troopilise sisebasseini rekord. Veekeskuse hoone kujutab endast 360 m pikkust, 210 m laiust ja kuni 107 m kõrgust angaari. Veekeskus avas külastajatele uksed juba 2004. aastal. Tegemist on maailma suurima üksiku halliga, mis seisab püsti ilma sisemiste tugisammasteta. Olles avatud kõikidel päevadel aastas ööpäevaringselt, on see külastajate hulgas äärmiselt populaarne. Kasutades looduslike vete ravivaid omadusi, on Saksamaal spaad võimalusel asutatud kuumaveeallikate lähedusse ning pakuvad ka taastusravi võimalusi. Saksamaal suhtutakse spaades üldiselt hästi ja tolereerivalt ka alastusse.[5]

Ungari[muuda | muuda lähteteksti]

Ungari on väga populaarne spaaturismi sihtkoht oma kuumaveeallikate rikkuse poolest Euroopas, mida on seal hinnanguliselt umbes 1300. Mineraalvee kasutamise tõttu on Ungaris balneoteraapia laialt levinud, lihtsasti kättesaadav ja järjest tähtsam kui riigi esmane majanduslik ressurss. Ungari pealinn Budapest on tuntud juba Osmanite riigi ajast pärinevate kuumaveeallikatele rajatud avalike ravitermide ehk spaade poolest. Linna on 1934. aastast kutsutud ka spaalinna tiitliga.[2] Seal asuvad 1913. aastal valminud Széchenyi ravitermid, mis on tuntud kui Euroopa suurim vesiravila. Kokku on spaas 21 basseini, mille vesi pärineb kahest kuumaveeallikast. Budapestis asuvad tuntumad ravitermid on veel lisaks suurimale Gellérti, Lukácsi, Kiráy, Rudasi ja Ráci spaa. Vanimad ja populaarseimad spaad asuvad veel Ungari linnades Hévíz, Hajdúszoboszló, Bükfürdő, Sárvár ja Zalakaros. Ungaris asub ka suuruselt teine termiline järv maailmas, mis on suplemiseks avatud. Lisaks veeteraapiale pakuvad sealsed spaad ka arvukalt iluteenuseid ja -protseduure.[6]

Itaalia[muuda | muuda lähteteksti]

Itaalia termaal- ja mineraalveterikkus koos sealse pehme kliima ja kauni loodusega on teinud riigist ühe spaaturistide lemmiksihtkoha. Itaalias asuv Abano Terme vald moodustab koos Montegrotto Terme vallaga ühe Euroopa tähtsaima ja vanima kuumade tervisevete keskuse. Kergelt radioaktiivne kuumaveeallikas temperatuuriga 87 °C lähtub Montirone künkast. Allikavesi sisaldab broomi- ja joodisoolasid. Tänu kuumaveeallikatele on sellele suunatud spaaturism valla üks peamine sissetulekuallikas. Alates 1990. aastatest külastab tuntud kuurorti aastas ligi kask miljonit turisti. Vallas on enam kui 80 spaahotelli, mis pakuvad tervisveeteraapiat. Kuumaveeallikate piirkondi on Itaalias veel teisigi. Näiteks Pantelleria on Itaalia suuruselt viies saar ning kunagisest vulkaanilisest aktiivsusest tingituna asuvad seal samuti kuumaveeallikad.[7]

Spaaturism Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis on terviseturismi sihtkohad viis peamist kuurorti. Spaasid on riigis kokku üle 30. Spaaturism kui selline on populaarne nii väliskülastajate kui ka kohalike seas. Eesti tuntuim spaalinn on Pärnu.[8] Esimene supelasutus avati Pärnus juba 1838. aastal, kus pakuti suvel sooje merevanne ja talvel saunamõnusid. Pärnus saab paljudes eri spaades aasta ringi lõõgastuda ning nautida vee- ja saunamõnusid, mudaravi, massaaži, laser- ja parafiinravi, soolakambreid ja palju muud. Kogeda saab nii eestimaiseid saunarituaale kui ka eksootilisemaid spaaelamusi. Lisaks moodsatele linnaspaadele on populaarsust kogunud ka Pärnumaa talurahvaspaad, kus pakutakse kuuma eesti sauna koos meeprotseduuridega ning traditsioonilist vihtlemist. Eri turismitaludes saab proovida veel suitsu- ja tünnisauna. Suurimad spaafännid on Pärnusse eriti oodatud märtsikuus, kui toimub Pärnu Spaanädal, mille raames pakutakse heade hindadega spaapakette, -rituaale ja majutust koos toitlustusega. Spaapuhkust toetavad Pärnus ka kergliiklusteed ja rohelised pargid.[9]

Tuntumad spaalinnad on lisaks Pärnule veel Kuressaare, Haapsalu, Narva-Jõesuu ja Toila.[8] Kuressaares on kokku kaheksa eri spaahotelli, kus saab nautida eri hoolitsusi. Esimene mudaravila avas seal uksed juba 1840. aastal, Saaremaal aga koguni 1824. aastal, mis on ühtlasi ka riigi esimene mudaravila. Sealsete madalate lahtede mineraaliderikas muda on oma tervistavate omaduste poolest väga populaarne. Paarsada aastat tagasi raviti ülessoojendatud mudaga praktiliselt kõike – reumast kuni suguhaigusteni. Tänaseks on ravitavate haiguste hulk küll vähenenud, kuid meremuda on Saaremaa spaades endiselt au sees. Kuressaare spaades saab nautida ka Saare sauna.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. EAS. "Tervisturism". Kasutatud 30.10.2017.
  2. 2,0 2,1 W. Frost, J. Laing (2017). History of Spa Tourism
  3. Lamk, A. Medical Tourism Beneficence or Maleficence? Sultan Qaboos Univ Med J. 2011 Nov; 11(4): 444–447.
  4. European Spas Association. "Spa Medicine". Kasutatud 30.10.2017.
  5. Europe Spas. "Best Spas in Germany". Kasutatud 30.10.2017.
  6. Budapest spas on the map. "Szechenyi". Kasutatud 30.10.2017.
  7. M. Hall (2003). Spa and Health Tourism
  8. 8,0 8,1 Eesti Spaaliit. "Eesti spaade kaart". Kasutatud 30.11.2017.
  9. Visit Pärnu. "Spaapuhkus Pärnus". Kasutatud 30.11.2017.
  10. Visit Saaremaa. "Tervisepuhkus". Kasutatud 30.11.2017.