Spaaturism

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Spaaturism on raviturismi alavorm, mis on tavapäraselt seotud spaaettevõtete, -sihtkohtade ja/või -kuurortidega. Spaaturismi harrastaja reisib valitud sihtkohta tervise parandamise, säilitamise või lõõgastumise eesmärgil, tarbides spaaturismi tooteid ja teenuseid.[1] Spaas ehk vesiravilas pakutakse tervistavaid kuumavee-, külmavee- ja mineraalveevanne.

Spaaturismi kujunemine[muuda | muuda lähteteksti]

Spaaturism kujunes Euroopas välja 18. ja 19. sajandil. Peaaegu igas riigis tekkisid turismikeskused kohtadesse, kus leidus allikaid ja vett. Tänu spaadele hakkasid linnad pakkuma turistidele vaba aja veetmise teenuseid looduse keskel ja kasutama selle ressursse. Eurooplased, kes asusid 19. sajandil USA-sse, Kanadasse, Austraaliasse ja Uus-Meremaale, võtsid Euroopa spaakultuuri endaga kaasa ja arendasid seda edasi.[2]

Spaaturismi sünniks võib pidada spaakuurortide ja sanatooriumite teket 18. sajandi Suurbritannias. Need asutused olid populaarsed oma tervisliku mineraalvee poolest. Tänapäeval on spaaturism turismiliigina üle maailma väga levinud.[3]

Peamised sihtkohad Euroopas[muuda | muuda lähteteksti]

Kõige laiema spaade valiku leiab Euroopa spaaturist Saksamaalt, samuti Ungarist ja Itaaliast.[4]

Saksamaa[muuda | muuda lähteteksti]

Saksamaa on kõige suurema spaade arvuga riik Euroopas. Sealne heaoluühiskond väärtustab inimese tervist, puhkust ja heaolu ning sealsed elanikud on väga sagedased spaade külastajad. Keskmiselt 242 miljonit ööd aastas ehk kaks kolmandikku kogu ööbimiste arvust Saksamaal veedetakse nn spaalinnades. Ühed parimad spaad asuvad riigi edelaosas Reini jõe ülemjooksul Baden-Württembergis, mis on suuruselt kolmas Saksa liidumaa. Tänu rohketele mineraalveeallikatele (Stuttgart-Bad Cannstatti mineraalveeallikad) on see ala Saksamaa peamine puhkepiirkond.[5]

Saksamaal Krausnickis asub Euroopa suurim hoonesisene vee- ja saunakeskus Tropical Islands, mis avati külastajatele 2004. aastal. Veekeskus, mille pindala on 66 000 m², on rajatud 360 m pikkusesse, 210 m laiusesse ja kuni 107 m kõrgusesse angaari. See on maailma suurim üksik hall, mis seisab püsti ilma sisemiste tugisammasteta. Ühtlasi on selle veepargi käes maailma suurima troopilise sisebasseini rekord. Olles avatud kõikidel päevadel aastas ööpäev läbi, on Tropical Islands külastajate hulgas väga populaarne.[5]

Et kasutada ära loodusliku vee raviomadusi, on Saksamaal spaad võimaluse korral rajatud kuumaveeallikate lähedusse ning pakuvad ka taastusravi võimalusi. Saksamaal suhtutakse spaades tolereerivalt ka alastusse.[5]

Ungari[muuda | muuda lähteteksti]

Ungaris on umbes 1300 spaad, mistõttu on riik spaaturismi sihtkohana väga populaarne. Mineraalvee kasutamise tõttu on Ungaris kümblusravi ehk balneoteraapia laialt levinud, lihtsasti kättesaadav ja riigi esmase majandusliku ressursina järjest tähtsam.[2]

Ungari pealinn Budapest on tuntud kuumaveeallikatele rajatud avalike ravitermide ehk spaade poolest, mis pärinevad juba juba Osmani riigi ajast. Budapesti on 1934. aastast alates nimetatud ka spaalinnaks. Seal asuvad 1913. aastal rajatud Széchenyi ravitermid, mis moodustavad Euroopa suurima vesiravila. Kokku on spaas 21 basseini, mille vesi pärineb kahest kuumaveeallikast. Budapesti tuntuimate ravitermide hulka kuuluvad ka Gellérti, Lukácsi, Kiráy, Rudasi ja Ráci spaa.[2]

Peale Budapesti on ka Hévíz, Hajdúszoboszló, Bükfürdő, Sárvár ja Zalakaros tuntud oma vanade ja populaarsete ravitermide poolest. Lisaks asub Ungaris maailma suuruselt teine termiline järv, mis on suplemiseks avatud. Vesiteraapia kõrval pakuvad sealsed spaad arvukalt iluteenuseid ja -protseduure.[6]

Itaalia[muuda | muuda lähteteksti]

Itaalia termaal- ja mineraalveerikkus koos sealse pehme kliima ja kauni loodusega on teinud riigist ühe spaaturistide lemmiksihtkoha. Itaalias asuv Abano Terme vald moodustab koos Montegrotto Terme vallaga ühe Euroopa tähtsaima ja vanima termaalkeskuse. Kergelt radioaktiivne kuumaveeallikas, mis saab alguse Montirone künkast, on temperatuuriga 87 °C. Allikavesi sisaldab broomi- ja joodisoola. Tänu sellistele looduslikele tingimustele on spaaturism valla üks peamine sissetulekuallikas. Alates 1990. aastatest on tuntud kuurorti külastanud aastas ligi kaks miljonit turisti. Vallas on enam kui 80 spaahotelli, mis pakuvad tervisveeteraapiat. Kuumaveeallikate piirkondi on Itaalias teisigi. Näiteks Pantelleria on Itaalia suuruselt viies saar ning kunagisest vulkaanilisest aktiivsusest tingituna asuvad seal samuti kuumaveeallikad.[7]

Spaaturism Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis on terviseturismi sihtkohad viis peamist kuurorti: Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Narva-Jõesuu ja Toila.[8] Spaasid on riigis kokku üle 30 ning need on populaarsed nii väliskülastajate kui ka kohalike seas.[8]

Eesti tuntuim spaalinn on Pärnu.[8] Esimene supelasutus avati Pärnus juba 1838. aastal, kus pakuti suvel sooje merevanne ja talvel saunamõnusid. Pärnus saab paljudes eri spaades aasta ringi lõõgastuda ning nautida vee- ja saunamõnusid, mudaravi, massaaži, laser- ja parafiinravi, soolakambreid jms. Osaleda saab nii eestimaisetes saunarituaalides kui ka eksootilisemates spaaprotseduurides. Peale moodsate linnaspaade on populaarsust kogunud ka Pärnumaa talurahvaspaad, kus pakutakse kuuma Eesti sauna koos meeprotseduuride või traditsioonilise vihtlemisega. Turismitaludes saab proovida suitsu- ja tünnisauna. Suurimad spaafännid on Pärnusse eriti oodatud märtsikuus, kui toimub Pärnu spaanädal, mille raames pakutakse heade hindadega spaapakette, -rituaale ja majutust koos toitlustusega. Spaapuhkust toetavad Pärnus ka kergliiklusteed ja rohelised pargid.[9]

Saaremaa (ühtlasi Eesti) esimene mudaravila alustas tegevust 1824. aastal. Saaremaa madalate lahtede mineraalirikas muda on oma tervistavate omaduste poolest väga populaarne. Paarsada aastat tagasi raviti ülessoojendatud mudaga peaaegu kõike – reumast kuni suguhaigusteni. Tänapäevaks on ravitavate haiguste hulk küll vähenenud, kuid meremuda on Saaremaa spaades endiselt au sees.[10]

Kuressaare esimene mudaravila avas uksed 1840. aastal. Praegu on Kuressaares kaheksa spaahotelli, kus pakutakse mitmesuguseid hoolitsusi ja kus saab nautida ka Saare sauna.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. EAS. "Tervisturism". Kasutatud 30.10.2017.
  2. 2,0 2,1 2,2 W. Frost, J. Laing (2017). History of Spa Tourism
  3. Lamk, A. Medical Tourism Beneficence or Maleficence? Sultan Qaboos Univ Med J. 2011 Nov; 11(4): 444–447.
  4. European Spas Association. "Spa Medicine". Kasutatud 30.10.2017.
  5. 5,0 5,1 5,2 Europe Spas. "Best Spas in Germany". Kasutatud 30.10.2017.
  6. Budapest spas on the map. "Szechenyi". Kasutatud 30.10.2017.
  7. M. Hall (2003). Spa and Health Tourism
  8. 8,0 8,1 8,2 Eesti Spaaliit. "Eesti spaade kaart". Kasutatud 30.11.2017.
  9. Visit Pärnu. "Spaapuhkus Pärnus". Kasutatud 30.11.2017.
  10. 10,0 10,1 Visit Saaremaa. "Tervisepuhkus". Kasutatud 30.11.2017.