Jaemüük

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Jaemüük ehk jaekaubandus on kaupade müümine väiksemas koguses ja otse tarbijale.[1]

Jaemüük on uute ja kasutatud kaupade edasimüük kauplustest, kioskitest, müügilettidelt, postimüügikauplustest, internetikauplustest ja oksjonitelt eraisikutele isiklikuks tarbimiseks või majapidamises kasutamiseks. Kaupade jaemüügiks ei loeta kaupade (autod, mööbel, olmeelektroonika, kodumasinad jt) müüki liisinguettevõtte kaudu, kui kauba omanikuks saab liisinguettevõte. [1] Jaemüügi vastandiks on hulgimüük, mis tegeleb suurte koguste vahendamisega suurfirmadele ja valitsustele. Jaekaubandusteenused võivad hõlmata ka krediidi-, kohaletoimetamis-, nõustamis-, stilisti- ja mitmesuguseid muid teenuseid.[2]

Jaemüügil on sajanditevanune ajalgu. Varasemaid jaemüüjaid nimetati rändkauplejateks.[3] Jaemüüja on füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, kelle tegevusala hõlmab väikestes kogustes teenuste või tarvete müüki otse tarbijale, võttes arvesse kauplemise ja turustamise eripära.

Jaekaubandus on Põhjala riikides üks suuremaid majandusharusid ning sel on oluline koht majandusliku käitumise kujundamisel. Jaekaubanduse arengut mõjutavad enim tehnoloogia areng ning tarbijate üha kõrgemad ootused. [4] Kaupmeeste ellujäämisstrateegiate kriitilised edutegurid on tarbijate soovide ja ootuste parem mõistmine ning ennetamine, toote- ja teenuste innovatsioon ning tarneahela tõhustamine. Väga oluliseks suundumuseks on ka püüd saavutada müügikanalist (pood või internet) sõltumatut ühtset ja meeldivat kasutajakogemust.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]