Murdmaasuusatamine

Allikas: Vikipeedia
2006. aasta FIS maailmakarikasarja Otepää etapp, meeste 15km klassikastiilis

Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises vahelduvate pinnavormidega maastikul.

Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabatehnikat (uisutehnikat).

Varustus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Klassikalises ja vabatehnikas sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikatehnikas sõitmiseks mõeldud suusk. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale.

Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe.

Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo).

Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil. 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10 km teatesuusatamine. 1952 võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised (10 km distantsil). 1956 asendati meeste 18 km distants 15 km distantsiga ning võeti kavva naiste 3×5 km teatesuusatamine. 1964 lisandus naiste 5 km distants ning 1976 suurendati teatenaiskonda 1 liikme võrra. 1984. aastast võisteldakse ka naiste 20 km distantsil. Igal individuaalalal võib olümpiamängudel ühest riigist võistelda 4 sportlast ning teatesuusatamises 1 võistkond.

Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni poolt 1925 korraldatud suusavõistlused meestele nimetati 1937 tagantjärele maailmameistrivõistlusteks, naised võistlevad murdmaasuusatamises maailmameistrivõistlustel 1954. aastast.

Kuni 1980-ndate aastateni tunti ainukesena klassikalist sõiduviisi. Üks esimesi, kes hakkas kasutama uisusammu, oli ameeriklane Bill Koch 1980-ndate alguses. Umbes samal ajal hakkas pooluisusammu kasutama ka soomalne Pauli Siitonen. Eraldi sõiduviisina sai uisusamm eluõiguse MM-l 1987 ja taliolümpiamängudel 1988. See tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises, osa vabatehnikas. Teatesuusatamistes näiteks sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabatehnikas.

Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1938 võtsid Eesti sportlased Lahtis (Soome) osa MM-võistlustest, kuid tulemused olid tagasihoidlikud.

Esimese suusatajana Eestist osales taliolümpiamängudel Vello Kaaristo (Vassili Krassikov) 1936, kes tuli 18 km distantsil 30. ning suusamaratonis 23. kohale.

Terminoloogiast[muuda | redigeeri lähteteksti]

Klassikaliste sõiduviiside kirjeldamisel kasutatakse sõnapaare klassikatehnika või klassikaline sõiduviis (Näit. - vahelduvtõukeline klassikatehnika; paaristõukeline ühesammuline klassikaline sõiduviis). Vabatehnika terminoloogias kasutatakse liitsõnu uisutehnika või uisusõiduviis (Näit. - paaristõukeline kahesammuline uisusõiduviis). Sõidutehnikate kirjaldamist alustatakse üldjuhul kätetöö iseloomustamisest (kepitõuketa, vahelduv- ja paaristõukelised sõiduviisid) ning seejärel täpsustatakse jalatõugete osa (sammuta, ühe- ja kahesammulised sõiduviisid).

Sõna "stiil", ei ole sõidutehnika kirjeldamisel korrektne. Sõidustiil iseloomustab isikupärast sõiduviisi(esituslaadi) ning on pigem ilukirjanduslik väljend (Näit. - Veerpalu klassikastiil on ilus vaadata, Elofssoni lennukas uisustiil)

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]