Üritusturism

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Üritusturism ehk sündmusturism (ingl event tourism) on üks turismi eriliike. Üritusturism tähendab, et reisitakse ürituse toimumise kohta ja osaletakse seal pealtvaataja, esineja või meeskonnaliikmena.[1]

Termin "üritusturism" võeti laiemalt kasutusele 1980. aastatel. Esimest korda pälvis see suuremat tähelepanu 1987. aastal Uus-Meremaal, kui New Zealand Tourist and Publicity Department märkis, et üritusturism on tähtis ja jõudsalt kasvav rahvusvahelise turismi segment.[2]

Üritusturismi võib määratleda kahest aspektist.[3]

  • Üritus kui turismiatraktsioon, mis pakub huvi nii kohalikele kui ka turistidele. Üritused on sihtkoha arengu käivitajad, elavdajad ja imago kujundajad.
  • Üritus kui turusegment, mille järele on nõudlus – inimesed reisivad sihtkohta just kindla ürituse pärast või teevad mõnes turismisihtkohas viibides otsuse osaleda üritusel.

Üritusturismi eripära[muuda | muuda lähteteksti]

Hetk Briti bändi Coldplay kontserdituurilt "A Head Full of Dreams"

Turismiliikide hulgas peetakse üritusturismi kultuuriturismi alamliigiks. Teised kultuuriturismi liigid on pärandkultuuriturism, mitmesuguste kultuurisuundadega seotud turism, kultuuriline linnaturism, rahvusturism, religioosne turism ja loominguline turism.[4]

Üritusturism erineb teistest kultuuriturismi liikidest selle poolest, et üritusel on kindel toimumisaeg ja kestus. Tihti on üritused mõeldud konkreetsele sihtrühmale ja väljastpoolt sihtkohta tulijale. Seetõttu on üritusturism üks võimalus vähendada sihtkohas hooajalisust ja teenida tulu.[1] Siiski ei ole üritusturism seotud ainult kultuuriüritustega, vaid samamoodi nagu teised turismiliigid hõlmab see ka muid turismiliike, nt spordi- ja äriturism.

Üritused[muuda | muuda lähteteksti]

Üritus on unikaalne aegruumiline fenomen. Iga üritus on ainukordne, sest selle korraldamine ja läbiviimine ning sellel osalevad inimesed sõltuvad alati hetketeguritest. Seega muudab ürituse ligitõmbavaks teadmine, et üritusest osa saamiseks tuleb selle toimumise hetkel kohal olla.[2] Eri uurimustes ürituste ja nende mõju kohta on üritusi liigitatud eri tunnuste järgi.

Klassifitseerimine suuruse järgi[muuda | muuda lähteteksti]

Allpool on esitatud üks võimalus liigitada üritusi suuruse järgi.[5]

  • Megaüritused – üritused, mis meelitavad turiste ja pealtvaatajaid üle maailma, mõjutavad globaalset majandust ja on suure meediakajastusega.
  • Tunnusüritused – üritused, mis on väga tähtsad ja kuulsad, kuid ei pruugi külastajate arvu järgi olla suurüritused. Neid üritusi korraldatakse regulaarselt samas kohas. Toimumiskohast annab aimu ka ürituse nimi, nt Rio de Janeiro karneval.
  • Suurüritused – üritused, mis pakuvad huvi nii osalejatele kui ka esinejatele, mistõttu meelitavad ligi rohkem külastajaid, nt vormel 1 grand prix'd, Wimbledoni lahtised meistrivõistlused.
  • Kohalikud või kogukondlikud üritused – väikesemahulised üritused, mis kaasavad kohalikku kogukonda ja elavdavad seda.
Suurürituste klassifikatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Ühe suurürituste klassifikatsiooni on välja pakkunud Martin Müller, kes jagab üritused giga-, mega- ja suurüritusteks.[6]

Suurüritusi klassifitseeritakse nelja teguri alusel: ürituse külastatavus, teleülekannete õiguste kogumaksumus, ürituse korraldamise kulud ja investeeritud summad. Iga teguri eest võib saada 1, 2 või 3 punkti.[6]

Tabel 1. Suurürituste klassifikatsioon
Suurus Külastajate hulk Teleülekannete

õiguste kogumaksumus (USD)

Ürituse

korraldamise kulud (USD)

Investeeritud

summad

(USD)

XXL (3 punkti) > 3 miljonit > 2 miljardit > 10 miljardit > 10 miljardit
XL (2 punkti) > 1 miljon > 1 miljard > 5 miljardit > 5 miljardit
L (1 punkt) > 0,5 miljonit > 0,5 miljardit > 1 miljard > 1 miljard

Sellise klassifikatsiooni järgi jagunevad üritused järgmiselt:

  • gigaüritus 11–12 punkti,
  • megaüritus 7–10 punkti,
  • suurüritus 1–6 punkti.

Klassifitseerimine tüübi järgi[muuda | muuda lähteteksti]

Tüübi järgi on üritusi klassifitseeritud järgmiselt[2]:

  • kultuurilised, poliitilised, meelelahutuslikud, riiklikud ja kunstiüritused;
  • äri- ja kaubandus-, haridus- ja teadusüritused;
  • spordivõistlused ja puhkusega seotud üritused;
  • isiklikud üritused.

Klassifitseerimine päritolu järgi[muuda | muuda lähteteksti]

Päritolu järgi on üritusi klassifitseeritud järgmiselt[1]:

  • autentsed üritused – traditsioonilised üritused, mis on loodud ja toimuvad kindlas kohas, nt Oktoberfest, Tallinna vanalinna päevad;
  • pseudoüritused – üritused, mis on kunstlikult loodud ja toimuvad iga kord eri kohas, nt olümpiamängud, EXPO.

Klassifitseerimine aja järgi[muuda | muuda lähteteksti]

Sageduse järgi on üritusi klassifitseeritud järgmiselt:

  • alaline üritus – toimub regulaarselt,
  • unikaalne üritus – toimub ühe korra.

Kestuse järgi võib eristada mõnetunniseid, mitmepäevaseid, mitmenädalasi ja mitmekuuseid üritusi.

Ürituste mõjud[muuda | muuda lähteteksti]

Üks põhiline tegur ürituste mõjude hindamisel on rahakäive suurenemine sihtkohas, kuid see ei ole lõppkokkuvõttes ainuke tegur, mida ürituse edu hindamisel arvesse võtta. Ürituse negatiivsed sotsiaalsed ja keskkondlikud mõjud võivad teha suurt kahju ürituse tulevikule ja selle toimumispaigale. Teisalt võib olla palju muid kasulikke tegureid, mis vastanduvad halbadele. Üritused ühtlustavad piirkondades turismi hooajalisust ja samas ka rahakäive jaotust, mis suurendab näiteks täiskohaga tööpakkumiste arvu. Töökohtade arvu suurenemine toob kaasa nii häid kui ka halbu mõjusid, mis omakorda toovad kaasa muidki ajas võimenduvaid mõjutusi. Spetsiifilisi positiivseid ja negatiivseid mõjusid võib välja tuua ka valdkondade kaupa. Need on turismi sihtkoha arengu ja mainega seotud mõjud, majanduslikud, keskkondlikud, kultuursed, psühholoogilised ja poliitilised mõjud.[7]

Turismi sihtkoha arengu ja mainega seotud mõjud[7]

Positiivsed mõjud

  • Suurenenud teadlikkus piirkonnast turismisihtkohana
  • Suurenenud teadlikkus potentsiaalseteks investeeringuteks
  • Uute majutuskohtade ja turismisihtkohtade rajamine
  • Parem ligipääs turismisihtkohale

Negatiivsed mõjud

  • Piirkonna maine halvenemine ebasobivate rajatiste, tegutsemistavade, hindade tõusu, turvaprobleemide vms tõttu
  • Suuremast konkurentsist tulenevad negatiivsed reaktsioonid kohalikelt ettevõtetelt

Majanduslikud mõjud[7]

Positiivsed mõjud

  • Suurenenud tulud
  • Töökohtade loomine
  • Tööjõu pakkumise suurendamine
  • Elatustaseme tõus

Negatiivsed mõjud

  • Hinnatõusud ürituste ajal
  • Kinnisvara spekulatsioonid
  • Investeeringute ebaefektiivsus
  • Ebaadekvaatne ürituste mõjude hindamine
  • Kohalike ettevõtete tõrjutus

Üritusturism maailmas[muuda | muuda lähteteksti]

Võib väita, et üritusturism on laialdaselt levinud globaalne nähtus. Küll aga on üritusturism palju tuntavam arenenud maades. Seda seetõttu, et sealsed elanikud on paremal elujärjel, mis võimaldab neil rohkem reisida. Lisaks toimub arenenud riikides mitu korda rohkem suurüritusi, mis meelitavad ka turiste ümbritsevatelt aladelt.

Kuigi kõigil planeeritud üritustel on turismipotentsiaali, isegi väiksemõõtmelistel pulmadel või kokkutulekutel, domineerivad turismiarenduses suurüritused. Enamasti kuuluvad sinna hulka äri- ja spordiüritused, aga ka festivalid ja kultuurinähtused.[2]

Äriüritused[muuda | muuda lähteteksti]

Äriürituste, nagu näiteks ärikohtumiste, ärikonventsioonide ja ärinäituste osakaal on turismis olnud suur juba väga pikka aega, mistõttu on peaaegu igas suures linnas olemas muljetavaldavad näituste- ja konventsioonikeskused. Ameerika Ühendriikides asutati esimene konventsioonibüroo juba aastal 1896, millest 18 aastat hiljem asutati ka Rahvusvaheline Konventsioonibüroode Ühing. Äriturismi juures on väga tähtis komponent vajadused – on vaja edendada äri, karjääri või on see hoopiski üks töökohustustest.[2]

Spordiüritused[muuda | muuda lähteteksti]

Teine suurürituste valdkond, mis meelitab turiste, on spordiüritused, millest kahtlemata kõige suurema osatähtsusega on olümpiamängud. Spordiüritused toimivad atraktsioonidena, mis meelitavad osalejaid ja pealtvaatajaid. Suure osalejatearvuga rahvaspordiüritused ja profiüritused on enamasti suure pealtvaatajaskonnaga. Spordiüritused kui “suur äri” on juba aastakümneid olnud püsiv teema. Näiteks 1980ndatel ja 1990ndatel panid Ameerika linnad suurt rõhku just spordile, arvestades seda ühe põhilise tuluallikana. Samuti jõudsid Gratton ja Kokolakakis oma 1997. aasta uurimuses järeldusele, et Ühendkuningriigi spordiüritused olid põhilised majanduse regeneraatorid paljudes linnades. Tänapäeval on peaaegu igal Põhja-Ameerika linnal sporditurismi initsiatiiv oma spetsiaalse personali ja agentuuridega.[2]

Olümpiamängud[muuda | muuda lähteteksti]

Vancouveri olümpia avatseremoonia 2012. aastal

Olümpiamängud on palju enamat kui lihtsalt spordi suurüritus – need toimivad rahvaste ja kultuuride ühenduslülina, loovad globaalset ühtekuuluvustunnet ja edendavad kultuurilist mitmekesisust. Samuti on neil väga suur kaubanduslik väärtus tänu meediatuludele, turistidele ja korralduslinna kuvandi eksponeerimisele. Seetõttu on nende korraldamiseks väga tihe konkurents ja külastajate arv ulatub isegi üle miljoni. Fourie ja Gallego 2010. aasta uuringus leiti, et keskmiselt suurendavad spordi "megaüritused" (sh olümpiamängud) turistide hulka ürituse toimumise aastal umbes 8%. 2016. aasta suveolümpiamängudel külastas Rio de Janeirot 1,17 miljonit turisti, kellest 410 000 olid välisturistid. Tänu neile oli hotellide täituvus 94% ja nad jätsid keskmiselt 116 eurot päevas kohalikku majandusse, tõstes restoranide käivet lõunapoolses turismilinnaosas 70% võrra. Turistide kumulatiivseks tuluks hinnatakse umbes 1,6 miljardit eurot.[8]

Lähiajaloost võib leida ka statistikat, mis väidab vastupidist. Näiteks Londonis toimunud 2012. aasta suveolümpiamänge külastas 590 000 välisturisti, kuid Ühendkuningriiki külastavate välisturistide arv vähenes võrreldes eelmise aasta augustiga 150 000 võrra.[9] Turistide vähesusest annavad aimu ka faktid, et Londoni hotellid täitusid augustis tavalisest 30% võrra vähem ning kesklinna hotellide hind oli 30% tavapärasest madalam. Teenuste eelbroneeringuid oli ka Londonis tehtud OM-i ajaks novembris 90% võrra vähem kui tavaliselt.[10]

Festivaliturism[muuda | muuda lähteteksti]

Kolmas turistimasse meelitav ürituste liik on kultuuritemaatilised üritused, millest peamised on festivalid.[2] Olulisim element, mis ahvatleb turiste festivalidele ja karnevalidele, on eksootiline kultuur, mis nendes esineb. Samuti tõmbab neid ka ebatavaline keskkond, sarnaste inimestega tutvumine ja läbi maailma tundmise silmaringi avardamine.

Festivalid on üritusturismis üks olulisemaid sektoreid, kus artistidel on võimalus enda loomingut külastajatele tutvustada. Festivalid kaotavad tihti kultuurilise autentsuse, sest need loovad programme, mis meelitaks turiste. Selliste suurfestivalide korraldamine nõuab ka head infrastruktuuri, näiteks on täheldatud, et Poola Woodstocki festivalil on nii suur turistide koormus, et see toob kaasa kahju kohalikule infrastruktuurile (2017. aastal külastas seda 750 000 inimest).[11]

Märkimisväärsetest festivalidest võib veel välja tuua Rio karnevali, mida külastas 2017. aastal üle 1,1 miljoni turisti, kes toetasid kohalikku majandust umbes 3 miljardi USA dollariga. Rio de Janeiro turismiministri sõnul näitavad need numbrid, et festival on linnale oluline turismiallikas, mis loob töökohti ja suurendab sissetulekut.[12]

Üritusturism Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Weekend Balticu muusikafestival Pärnus

Üritusturismi kui eraldi nähtust võib selgelt eristada ka Eesti turismi ja eestlaste turismikäitumist uurides. Ka EAS-i turismiarenduskeskus arvestab oma strateegiates üritusturismiga kui ühe segmendiga Eesti turismiturul. Keskendutakse sellele, et üritused on üks külastuselamusi pakkuv osa turismist ja üks võimalusi turismitulu suurendamiseks, seda eriti läbi madalhooajal toimuvate ürituste.[13] Eestis toimuvatest suurematest iga-aastastest üritustest võib välja tuua laadad ja festivalid, nt muusikafestival Weekend Festival Baltic, mida 2017. aastal külastas kolmel päeval kokku 75 000 inimest. Kokku sai festivalist eri viisil osa inimesi 42 riigist.[14] Lisaks ühe korra toimuvad suuremad kontserdid, nt Robbie Williamsi kontsert Tallinna lauluväljakul 2013. aastal, mis tõi kohale enam kui 60 000 inimest. Pool Robbie Williamsi kontserdi publikust oli välismaalt – enim oli väliskülastajaid Soomest, kust reisis kohale 12 000 inimest, ning lisaks sellele tuhandeid inimesi teistest Eesti naaberriikidest ja Inglismaalt.[15] Samuti spordiüritused, nagu Otepää maailmakarika etapp suusatamises ja jalgpallikohtumised.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Koor, T. (2010). E-kursuse sündmuse ja koosolekukorraldus materjalid.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 Getz, D. (2008). Event tourism: Definition, evolution, and research. Tourism management, 29, 403–428.
  3. Sündmusturism ja korraldus (2013). Sündmusturism ja korraldus.
  4. Csapo, J. (2012). The Role and Importance of Cultural Tourism in Modern Tourism Industry, Strategies for Tourism Industry – Micro and Macro Perspectives.
  5. Teetsman, A. (2013). Soome üritusturistide motivatsioon ja reisieesmärgid Õllesummeri näitel. Tartu Ülikool.
  6. 6,0 6,1 Müller, M (2015). What makes an event a mega-event? Definitions and sizes. Leisure Studies, 34:6, 627–642
  7. 7,0 7,1 7,2 Janeczko, B (2002). Estimating the Economic Impacts of Festivals and Events: A Research Guide. Sustainable Tourism CRC.
  8. Kalvapalle, R. (2016). Rio de Janeiro welcomed 1,17 million tourists in two weeks. Marca. 24 august. Kasutatud 30.09.2017.
  9. Hall, J. (2012). Tourism to the UK fell during Olympick, official figures show. The Telegraph. 11 oktoober. Kasutatud 30.09.2017.
  10. Nobostoni kodulehekülg.  Kasutatud 30.09.2017.
  11. Cudny, W. (2013). Festival tourism – the concept, key functions and dysfunctions in the context of geography studies. Geographical Journal, 65, 105–118.
  12. Alves, L (2017). Brazil Reports Surge in 2017 Carnival Tourism Attendance. The Rio Times. 7 märts. Kasutatud 30.09.2017.
  13. EASi turismiarenduskeskus (2016). Sündmusturismi valdkondlik ülevaade. Kasutatud 01.12.2017
  14. Weekend Festival Balticut külastas kolmel päeval 75 000 inimest. (2017) Delfi, 7. august. Kasutatud 01.12.17
  15. Robbie Williams tõi kohale meeletu rahvamassi ja esines sinimustvalgete lippude lehvides (2013) Delfi, 20. august. Kasutatud 01.12.2017