Mine sisu juurde

Biseksuaalsus

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Biseksuaal)

Biseksuaalsus ehk biseksuaalne sättumus on seksuaalne sättumus, millele on iseloomulik romantiline või seksuaalne külgetõmme mõlemast või mitmest soost isikute poole ning neile isikutele suunatud seksuaalkäitumine. Biseksuaalsuseks (ehk biseksuaalseks identiteediks) nimetatakse ka seksuaalset identiteeti, mis tugineb sellisele külgetõmbemustrile, sellega seotud käitumismustrile ning kogukondlikule ühtekuuluvusele nendega, kellel on samasugused mustrid.[1][2] Biseksuaalne identiteet ei pea tingimata tähendama võrdset seksuaalset külgetõmmet mõlema soo poole. Biseksuaalseina identifitseerivad end sageli inimesed, kes eelistavad küll ühte sugu, aga ei välista ka teist.[3]

Biseksuaalsus on heteroseksuaalsuse ja homoseksuaalsuse kõrval üks kolmest põhikategooriast, mis paikneb seksuaalse sättumuse kontiinumil .[1] Sõna "biseksuaalsus" kasutatakse harilikult rääkides inimestest. Biseksuaalset käitumist on täheldatud läbi ajaloo nii erinevates ühiskondades[4] kui ka loomariigis.[5][6][7]

"Biseksuaalsus" on ladina neologism. Liitsõna koosneb ladinakeelsetest sõnadest bis ('kaks korda')[8] ja sexualis ('sugueluline').[9] 19. sajandi alguses kasutusele võetud "biseksuaal" oli oma esialgses tähenduses sünonüüm hermafrodiitsusele ehk kahesoolisusele. Tänapäevases tähenduses võttis sõna "biseksuaalsus" kasutusele saksa psühhiaater Richard von Krafft-Ebingi 1886. aastal.[10][11][12]

Eesti LGBT Ühing soovitab kasutada biseksuaalsete inimeste kohta väljendeid "biseksuaalne inimene", "biseksuaalne mees" või "biseksuaalne naine".[13] Keelekorraldajad loevad korrektseks ka sõna "biseksuaal".[14]

Seksuaalne sättumus, identiteet ja käitumine

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklites Seksuaalne sättumus, Seksuaalne identiteet ja Inimese seksuaalkäitumine

Inimese seksuaalne sättumus, seksuaalkäitumine ja seksuaalne identiteet on lähedalt seotud, aga siiski üksteisest erinevad mõisted. Seksuaalne identiteet viitab isiku kontseptsioonile iseendast, käitumine seksuaalaktidele ja sättumus külgetõmmetele.[15] Need kolm ei pea alati ühtima, kuna seksuaalne külgetõmme või käitumine ei pea olema alati kooskõlas inimese identiteediga. Näiteks võib inimene end määratleda heteroseksuaalsena, geina, lesbina või biseksuaalsena ilma, et tal oleks olnud üldse seksuaalseid kogemusi. Samuti võib inimesel olla olnud samasoolisi kogemusi, aga ta ei pea end geiks, lesbiks või biseksuaalseks.[16] Samamoodi võib end gei või lesbina identifitseerinud isik aeg-ajalt omada seksuaalset kontakti vastassoo esindajaga, aga end mitte biseksuaalsena määratleda.[16] Inimeste kohta, kelle seksuaalne sättumus ei ühildu nende seksuaalse identiteediga, kasutatakse mõnikord terminit "kapis olema".

Mõnikord jäetakse eristamata seksuaalne sättumus ja seksuaalne identiteet. See tekitab käsitlustes erisuse selles, kas seksuaalne sättumus võib ajas muutuda. Uurijad, kes kahte mõistet omavahel ei erista lähtuvad kontseptsioonist, et seksuaalne sättumus on osadel inimestel kindlaks määratud, teistel aga voolav ning võimeline aja jooksul muutuma.[17] Teised eristavad seksuaalse sättumuse kui kaasasündinud külgetõmbe ning seksuaalse identiteedi kui millegi, mis võib inimese elu jooksul muutuda.[18] Viimasel juhul ei ole seksuaalne identiteet osa seksuaalsest sättumusest ning ei pea seetõttu ühtima isiku seksuaalse sättumuse või seksuaalse käitumisega.[3][19][20]

 Pikemalt artiklis Seksuaalse sättumuse statistika

Seksuaalse sättumuse statistikat on raske täpselt hinnata, kuna puuduvad usaldusväärsed andmed. Uuringu tulemuste hindamisel on oluline arvestada kasutatud kriteeriumiga, mille alusel on defineeritud sättumusi.[21] Paljudele inimestele võib olla vastumeelne end gei või biseksuaalsena identifitseerida vaatamata samasoolisele külgetõmbele. Samasoolise külgetõmbega inimeste arv võib olla suurem kui nende arv, kes sellel külgetõmbel tegutsevad. See omakorda võib olla suurem kui arv, kes end identifitseerivad gei, lesbi või biseksuaalsena.[22]

Alfred Kinsey esitas 1948. ja 1953. aastal aruande, mille järgi peaaegu 46% meessoost uuritavatest olid "reageerinud" seksuaalselt mõlemale soole enda elu jooksul. 37% oli olnud vähemalt üks homoseksuaalne kogemus.[23] Kinsey meetodeid on kritiseerinud John Tukey. Tema järgi ei ole uurimuses kasutatud juhuslikku valimit.[24][25] Hilisem uurimus üritas eemaldada algse valimi kallutatuse. Hilisemad uurimused (ka tänapäevased[26]) on näidanud suhteliselt väikest biseksuaalide osakaalu rahvastikus.

Los Angeleses asuva California Ülikooli Williamsi instituudi 2011. aasta aruanne hindab, et umbes 300 miljonist Ameerika Ühendriikide elanikust on 1,8% biseksuaalsed.[27]

Küsitlused

[muuda | muuda lähteteksti]

2015. aastal küsitleti Suurbritannias 1632 täiskasvanud inimest. Neist 89% identifitseeris end heteroseksuaalsena, 6% homoseksuaalsena ning 2% biseksuaalsena.[28] Uuringus osalejatel paluti end paigutada Kinsey skaalale. 72% kõikidest täiskasvanutest valisid skaalal väärtuse 0, mis sümboliseeris eksklusiivset heteroseksuaalust. Täielikku homoseksuaalsust tähistava väärtuse 6 valis 4%. 19% vastanutest valisid numbrid 1 ja 5 vahel ehk paigutasid end erineva väärtustega biseksuaalsuse skaalale. Neist omakorda 15% paigutas end lähemale heteroseksuaalsusele, 2% homoseksuaalsusele ning 2% valisid väärtuse skaala keskel. Täiskasvanutest vanuses 18–24 paigutas end biseksuaalsuse skaalale 43% vastanutest.[29]

Samal aastal viidi Ameerika Ühendriikides läbi samasugune uuring. Küsitleti 1000 täiskasvanut, kellest 89% identifitseeris end heteroseksuaalsena, 4% homoseksuaalsena ja 4% biseksuaalsena. Vanuses 18–29 identifitseeris end biseksuaalsena 10% vastajatest. Sama näitaja 30–44 aasta vanuste vastajate hulgas oli 3%. Kinsey skaalal paigutas 16% vastanutest end erineva väärtusega biseksuaalsuse skaalale: 10% paigutas end lähemale heteroseksuaalsusele, 3% homoseksuaalsusele ning 3% valis väärtuse skaala keskel.[30]

Teadlaste seas valitseva arvamuse kohaselt ei ole seksuaalne sättumus valik.[31][32][33] See tähendab, et inimesed ei vali, kas nad on heteroseksuaalsed, homoseksuaalsed, biseksuaalsed või aseksuaalsed.

 Pikemalt artiklis Seksuaalse sättumuse bioloogiline alus

Seksuaalse sättumuse ja bioloogia vaheline seos on teaduses jätkuvaks uurimisaineks. Siiani ei ole kindlaks tehtud tegurit, mis üksinda määraks seksuaalse sättumuse. Erinevad uuringud osutavad lahknevatele ja sageli üksteisega vastuolus olevatele põhjustele. Teadlased oletavad, et seksuaalse sättumuse määrab geneetiliste, hormonaalsete ja sotsiaalsete tegurite kombinatsioon.[31][34][35]

Seksuaalse sättumuse tekke põhjuste seletamisel on levinumad erinevad bioloogilised teooriad.[31] Bioloogilised teooriad näevad enamasti põhjustena geneetilisi tegureid, varast sünnieelset keskkonda ja/või aju struktuuri. Osa teadlasi ühendavad geneetilised põhjused sotsiaalsete teguritega.[32][36][37] Teised teadlased usuvad, et seksuaalne sättumus määratakse juba eostamisel.[38] Samas puuduvad siiani teaduslikud kordusuuringud, mis toetaksid ükskõik millist bioloogilist tegurit seksuaalse sättumuse kujunemise põhjusena.[1]

Robin Baker on oma vaidlusi tekitanud raamatus "Sperm Wars" näinud biseksuaalses käitumises paljunemist soodustavat kohastumust, kuna see annab tema hinnangul rohkem võimalusi alustada nooremana seksuaalelu, suhelda erineva isiksusetüüpidega inimestega ning harjutada truudusemurdmist. Kogemused, mille biseksuaal on saanud samast soost isikuga, võivad aidata suhtes sarnase isiksusetüübiga vastassoolise inimesega. Uuringute järgi on 40. eluaastaks biseksuaalidel heteroseksuaalidest vähem lapsi. Bakeri järgi on biseksuaalsus ikkagi eelis, kuna 20. eluaastaks on biseksuaalidel neli korda suurem reproduktiivne edu, 25. eluaastaks on edumaa kaks korda suurem. Homofoobias näeb Barker reaktsiooni sellele paljunemise eelisele, seda vaatamata sellele, et homoseksuaalid ei konkureeri vastassooliste inimeste pärast heteroseksuaalidega.[viide?]

 Pikemalt artiklis Seksuaalse sättumuse keskkondlik alus

Uurijad näevad keskkonnategurites võimaliku seksuaalse sättumuse kujunemise mõjutajat. Teadlastel puudub laialdane tõendusmaterjal selle kohta, mis näitaks et laste kasvatamisviis või varajased kogemused mängiks rolli seksuaalse sättumuse kujunemisel.[36][39] Sellegipoolest on osad uuringud sidunud laste kasvatamisviisi või perekondliku keskkonna mitteheteroseksuaalsusega.[37][40] Samuti on üritatud seostada lapse ebatraditsioonilist soo väljendusviisi homoseksuaalsusega.[41][42][43] Mitmed uuringud on näidanud seaduspära, mille järgi iga vanem vend suurendab tõenäosust, et mehel tekib homoseksuaalne sättumus 28–48%. Teadlased näevad nii nimetatud vanema venna efekti põhjusena varast sünnieelset keskkonda, eriti sünnieelseid hormoone.[44][45][46][47][48] Naiste ja vanemate õdede arvu vahel ei ole sellist seaduspära leitud.[49][50]

Üldised ühiskondlikud mõjud

[muuda | muuda lähteteksti]

Biseksuaalne kogukond (ka: biseksuaalne/panseksuaalne, bi/pan/voolav või mittemonoseksuaalne kogukond) hõlmab LGBT-kogukonna liikmeid, kes määratlevad enda seksuaalse sättumuse biseksuaalse, panseksuaalse või voolavana.[51] Osad biseksuaalseid inimesed on pühendunud omaette kogukonna, kultuuri ja poliitilise liikumise loomisele. Seda seetõttu, kuna nad tunnevad, et nad ei sobitu homoseksuaalse ega heteroseksuaalse maailmaga. Samuti on biseksuaalsusel kalduvus avalikkuses "nähtamatuks" jääda.

Osad biseksuaalsena määratlevad inimesed võivad ühineda kas homoseksuaalse või heteroseksuaalse ühiskonnaga. Teised biseksuaalsed inimesed ei näe, et selline ühinemine toimuks vabatahtlikult, vaid on neile peale sunnitud. Biseksuaalsed inimesed võivad pärast kapist väljatulemist kogeda kõrvalejäetust nii homoseksuaalsest kui heteroseksuaalsest ühiskonnast. Asudes kahe sättumuse vahelisel alal, trotsivad nad ühiskonna arusaamist monogaamiast ja seksuaalsusest. Psühholoog Beth Firestein väidab, et biseksuaalsed inimesed tunnetavad sotsiaalset pinget, mis on seotud nende partneri valikuga.[52] Biseksuaalsed inimesed kipuvad seetõttu sageli määratlema end homoseksuaalsena.[52] Sotsiaalsed pinged ja surved võivad biseksuaalsete inimeste vaimset tervist mõjutada.[52]

Sellist käitumist on seotud ka popkultuuriga: paljud mehed esitlevad end heteroseksuaalsetena, samas kui omavad samasoolisi kogemusi. Enamus selliseid mehi ei määratle end biseksuaalsena.[53] Samas võib tegemist olla väära kultuurilise ettekujutusega, mis on lähedalt seotud teiste LGBT-isikutega, kes peidavad enda tegelikku seksuaalset sättumust sotsiaalse surve tõttu ehk on kapis.

2013. aastal Ameerika Ühendriikides tehtud uuringu järgi teatas 28% biseksuaalsetest inimestest, et "kõige olulisemad inimesed nende elus teavad, et nad on LGBT". Sama näitaja oli geidel 77% ja lesbidel 71%. Kui biseksuaalsed vastajad soo järgi eraldi võtta, siis 12% meestest ja 33% naistest ütlesid, et nad on "väljas".[54]

Ettekujutused ja diskrimineerimine

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklites Bifoobia ja Biseksuaalsuse kustutamine

Sarnaselt teiste LGBT-inimestega kogevad biseksuaalsed inimesed sageli diskrimineerimist. Lisaks diskrimineerimisele, mis on seotud homofoobiaga, kogevad biseksuaalsed inimesed ka bifoobiat. Bifoobia, mis võib tulla nii LGBT-kogukonnast kui heteroseksuaalsest ühiskonnast, seab sageli kahtluse alla sõna "biseksuaalsus" ja biseksuaalse identiteedi.[55][56][57] Levinud on arvamused, et kõik inimesed on biseksuaalsed (eriti naised)[58][59] või et biseksuaalsus unikaalse identiteedina ei eksisteeri.[55][60] Sellised suhtumised tulenevad kahest vaatest. Heteroseksistliku vaate järgi eeldatakse, et inimesed on seksuaalselt kiindunud vastassoosse. Lähtudes sellest arutatakse mõnikord, et biseksuaalsed inimesed on tegelikult heteroseksuaalsed, kes ainult katsetavad enda seksuaalsusega.[57] Monoseksistlik vaade muudab seksuaalse sättumuse millekski, mis näitab ainult inimese eelistatud sugu. Arvatakse, et inimene ei saa olla biseksuaalne, kui ta ei tunne võrdset külgetõmmet mõlema soo vastu.[55][56] Selle vaate järgi on inimesed eksklusiivselt kas homoseksuaalsed või eksklusiivselt heteroseksuaalsed.[55] End biseksuaalsena määratlevad inimesed on tegelikult kapis olevad homoseksuaalsed inimesed, kes soovivad paista heteroseksuaalsena.[61] Või siis heteroseksuaalsed inimesed, kes katsetavad enda seksuaalsusega.[57][62] Paljud uurijad kahtlevad väites, et inimesed ei saa olla biseksuaalsed kui nad ei tunne võrdset seksuaalset külgetõmmet mõlema soo vastu. Nende hinnangul langeb biseksuaalsus kontiinumile.[3][63]

Iseäranis meeste biseksuaalsust peetakse sageli olematuks.[59] 2005. aastal sooritasid J. Michael Bailey jt biseksuaalsete meestega katse, et leida nende seksuaalset külgetõmmet. Osalejad värvati kasutades kuulutusi geidele mõeldud ajakirjades ja alternatiivsetes ajalehtedes. Neile näidati pornograafiat, mis sisaldas kas ainult mehi või ainult naisi. Meeste seksuaalset erutuse hindamiseks mõõdeti verevoolu peenises. Uurijad leidsid, et valimis olnud biseksuaalsete meeste suguelundite erutuse mustrid sarnanesid homoseksuaalsete või heteroseksuaalsete meeste omadega. Autorid järeldasid, et "käitumise ja identiteedi mõttes biseksuaalsed mehed ilmselgelt eksisteerivad". Samas erutused või külgetõmbed ei näita, et biseksuaalsust esineks meeste seas.[64] Autorite väidet, et "meeste puhul võrdub erutus sättumusega" on kritiseeritud kui lihtsustust, mis jätab tähelepanuta käitumise ja enesemääratlemise.[65] Osad uurijad on kritiseerinud uuringus kasutatud tehnikaid, millega mõõdeti genitaalset erutust. Nad leiavad, et need on liiga algelised mõõtmaks seksuaalse külgetõmbe erinevaid tahke (erootilised aistingud, kiindumus, imetlus).[66] Uuringut ja selle käsitlust meedias on peetud vigaseks ja bifoobseks.[67][68]

2011. aastal avaldasid Bailey jt uue uuringu biseksuaalsetest meestest ja seksuaalsest külgetõmbest. Uuringus valimiks olid mehed, kes omasid mitmeid romantilisi ja seksuaalseid suhteid mõlema sooga. Teadlased leidsid neil kõrge erutuse taseme reageerides nii meeste kui naiste seksuaalsetele kujutistele.[69][70] Autorite järgi andis muutus värbamise strateegias eelmisest katsest erineva tulemuse. Osalejad värvati kasutades kuulutuselehes Craigslist olevat gruppi, kus mehed otsivad lähedust heteroseksuaalse paari mõlema liikmega. Uurijad järeldasid, et "biseksuaalsena määratletavad mehed, kellel on biseksuaalne erutus, eksisteerivad". Uuring ei kasutanud biseksuaalsena määratlenud meeste puhul piisavalt esindusliku valimit Seetõttu ei suutnud nad tuvastada, kas selline muster on tüüpiline biseksuaalsena määratlevatele meestele.[70][71]

Biseksuaalse uhkuse lipp

Biseksuaalsuse kustutamine (ka biseksuaalsuse nähtamatus) on fenomen, mis kirjeldab biseksuaalsuse eksisteerimise tõendite vahelejätmist, ümberlükkamist või ümberseletamist ajaloos, teaduses, meedias ja teistes kohtades.[55][56][72] Äärmuslikus vormis võib see sisaldada biseksuaalsuse olemasolu eitamist.[55][72] Ehkki biseksuaalsuse kustutamine ei sisalda avalikku vastuseismist biseksuaalsusele, on tegemist sageli bifoobiaga.[56][72][73]

 Pikemalt artiklis LGBT-sümbolid
Kattuvad kolmnurgad
Topeltkuud

Tavaliseks biseksuaalse kogukonna sümboliks on roosa-lilla-sinine biseksuaalse uhkuse lipp. Lipu ülaosas asuv roosa sümboliseerib homoseksuaalsust. Alaosas paiknev sinine aga heteroseksuaalsust. Keskel asuv kitsas lilla triip kui kahe teise värvi segu sümboliseerib biseksuaalsust.[74]

Teine sümbol, mis kasutab sama värvilahendust, on kattuvad roosa ja sinine kolmnurk. Tuntud homoseksuaalse kogukonna sümbol roosa kolmnurk kattudes sinise kolmnurgaga moodustab lilla kolmnurga.[75]

Paljud homoseksuaalsed ja biseksuaalsed inimesed näevad roosa kolmnurga kasutamises probleemi. Seda seetõttu, kuna tegemist on sümboliga, mida kasutas Hitleri režiim homoseksuaalsete inimeste märgistamiseks ja tagakiusamiseks (sarnaselt nagu kasutati kollast Taaveti tähte). Kolmnurkade asemel on Saksamaal ja selle lähiümbruses hakatud alternatiivina kasutama topeltkuusümbolit.[76]

Feministlikud käsitlused biseksuaalsusest võivad üksteisest suuresti erineda. Osad feministid peavad biseksuaalsust feministlikuks teemaks, teised lükkavad selle reaktsionistliku ja antifeministliku vastulöögina lesbifeminismile tagasi.[77] Paljud lesbifeminismiga seotud naised on end hiljem määratlenud biseksuaalsena. Laialt uuritud näiteks lesbide ja biseksuaalsete konflikt on Northamptoni Pride Marchi perioodil 1989–1993. Paljud feministid osalesid arutelul teemal, kas biseksuaalseid inimesi peaks feminismi hõlmama ning kas biseksuaalsus on üldse feminismiga ühitatav.[78]

Tavaliseks lesbifeminismi kriitikaks biseksuaalsuse vastu oli, et biseksuaalsus on antifeministlik ja väära teadlikkuse vorm. Lisaks pidasid nad biseksuaalseid naisi, kes olid suhtes meestega "petlikeks ja meeleheitel olevateks." Pinged biseksuaalsete feministide ja lesbifeministide vahel on alates 1990. aastatest leevenenud ning biseksuaalsed naised on feministlikus kogukonnas rohkem omaks võetud.[78] Samas on osad lesbifeministid nagu Julie Bindel kriitilised biseksuaalsuse suhtes. Tema järgi on naiste biseksuaalsus "moevool", mida edendatakse "seksuaalse hedonismi" tõttu. Samuti on ta seadnud kahtluse alla, kas biseksuaalsus üldse eksisteerib.[79] Sheila Jeffreyse järgi on paljud feministid nõus töötama geide, aga mitte biseksuaalsete meeste kõrval. Seda seetõttu, et tõenäoliselt ei ahista geid naisi seksuaalselt. Biseksuaalsed mehed aga võivad olla naistele sama tüütud kui heteroseksuaalsed mehed.[80]

  1. 1,0 1,1 1,2 "Sexual orientation, homosexuality and bisexuality". American Psychological Association. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. august 2013. Vaadatud 11. mail 2017.
  2. "Sexual Orientation". American Psychiatric Association. Originaali arhiivikoopia seisuga 26. juuli 2011. Vaadatud 11. mail 2017.
  3. 3,0 3,1 3,2 Rosario, M.; Schrimshaw, E.; Hunter, J.; Braun, L. (2006). "Sexual identity development among lesbian, gay, and bisexual youths: Consistency and change over time". Journal of Sex Research. 43 (1): 46–58. DOI:10.1080/00224490609552298.
  4. Crompton, Louis (2003). Homosexuality and Civilization. Cambridge, Massachusetts: Belknap Press. ISBN 0-674-01197-X.
  5. Bagemihl, Bruce (1999). Biological Exuberance: Animal Homosexuality and Natural Diversity. London: Profile Books, Ltd. ISBN 1-86197-182-6.
  6. Roughgarden, Joan (2004). Evolution's Rainbow: Diversity, Gender, and Sexuality in Nature and People. Berkeley, CA: University of California Press. ISBN 0-520-24073-1.
  7. Driscoll, Emily V. (juuli 2008). "Bisexual Species: Unorthodox Sex in the Animal Kingdom". Scientific American.
  8. Vääri, Eduard; Kleis, Richard; Silvet, Johannes (2006). Võõrsõnade leksikon. [Tallinn]: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 132.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  9. Vääri, Eduard; Kleis, Richard; Silvet, Johannes (2006). Võõrsõnade leksikon. [Tallinn]: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 958.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  10. Richard von Krafft-Ebing (1886). Psychopathia Sexualis: eine Klinisch-Forensische Studie.
  11. Susan Ackerman, When Heroes Love: The Ambiguity of Eros in the Stories of Gilgamesh and David. Cambridge University Press, 2005, ISBN 0231132603, p. 5.
  12. Harper, Douglas. "Bisexuality (n.)". Online Etymology Dictionary. Vaadatud 11. mail 2017.
  13. Eesti LGBT Ühing. "Soovitusi sõnakasutuseks". Originaali arhiivikoopia seisuga 26.01.2017. Vaadatud 20.12.2016.
  14. ÕS
  15. Reiter L. (1989). "Sexual orientation, sexual identity, and the question of choice". Clinical Social Work Journal. 17: 138–50. DOI:10.1007/bf00756141.[alaline kõdulink]
  16. 16,0 16,1 "Appropriate Therapeutic Responses to Sexual Orientation" (PDF). American Psychological Association. Lk 63, 86. Vaadatud 22. mail 2017. Seksuaalse sättumuse identiteet - mitte seksuaalne sättumus - tundub muutvat psühhoteraapia, toetusgruppide ja olulistel isiku elu muutvatel sündmustel.
  17. "Question A2: Sexual orientation". Centre for Addiction and Mental Health. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. detsember 2014. Vaadatud 22. mail 2017.
  18. "Appropriate Therapeutic Responses to Sexual Orientation" (PDF). American Psychological Association. 2009. Lk 63, 86. Vaadatud 22. mail 2017.
  19. Sinclair, Karen, About Whoever: The Social Imprint on Identity and Orientation, NY, 2013 ISBN 9780981450513
  20. Ross, Michael W.; Essien, E. James; Williams, Mark L.; Fernandez-Esquer, Maria Eugenia. (2003). "Concordance Between Sexual Behavior and Sexual Identity in Street Outreach Samples of Four Racial/Ethnic Groups". Sexually Transmitted Diseases. American Sexually Transmitted Diseases Association. 30 (2): 110–113. DOI:10.1097/00007435-200302000-00003. ISSN 0148-5717. PMID 12567166.
  21. LeVay, Simon (1996). Queer Science: The Use and Abuse of Research into Homosexuality. Cambridge: The MIT Press ISBN 0-262-12199-9
  22. Black, Dan; Gates, Gary; Sanders, Seth; Taylor, Lowell (2000). "Demographics of the Gay and Lesbian Population in the United States: Evidence from Available Systematic Data Sources". Demography. 37 (2): 139–154. DOI:10.2307/2648117. PMID 10836173.
  23. Sexual Behavior in the Human Male, p. 656
  24. David Leonhardt (28. juuli 2000). "John Tukey, 85, Statistician; Coined the Word 'Software'". The New York Times.
  25. "Biography 15.1, John W. Tukey (1915–2000)". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. veebruar 2015. Vaadatud 20. mail 2017. John Tukey criticizes sample procedure
  26. Homosexuality and bisexuality in different populations
  27. Gary Gates (aprill 2011). "How Many People are Lesbian, Gay, Bisexual and Transgender?" (PDF). The Williams Institute. Vaadatud 11. mail 2017.
  28. YouGov (2015). "YouGov Survey Results" (PDF). Vaadatud 11. mail 2017.
  29. Will Dahlgreen. (16. august 2015). "1 in 2 young people say they are not 100% heterosexual". YouGov. Vaadatud 11. mail 2017.
  30. Yougov (2015). "Yougov report" (PDF). Vaadatud 11. mail 2017.
  31. 31,0 31,1 31,2 Frankowski BL; American Academy of Pediatrics Committee on Adolescence (2004). "Sexual orientation and adolescents". Pediatrics. 113 (6): 1827–32. DOI:10.1542/peds.113.6.1827. PMID 15173519.
  32. 32,0 32,1 Mary Ann Lamanna; Agnes Riedmann; Susan D Stewart (2014). Marriages, Families, and Relationships: Making Choices in a Diverse Society. Cengage Learning. Lk 82. ISBN 1305176898. Vaadatud 11. veebruaril 2016. Põhjust, miks osadel inimestel kujuneb välja gei seksuaalne identiteet, ei ole lõplikult kindlaks määratud. Sarnaselt nagu me veel ei saa aru heteroseksuaalsuse kujunemisest. Ameerika Psühholoogia Ühendus (APA) on seisukohal, et isiku seksuaalsust mõjutavad mitmesugused tegurid. APA poolt välja antud värske kirjandus ütleb, et seksuaalne sättumus ei ole valik, mida saaks muuta nagu isik soovib. Seksuaalne sättumus on tõenäoliselt keeruliste keskkonna, kognitiivsete ja bioloogiliste tegurite vaheliste mõjude tulem ... mis on kujunenud varases eas. [Tõendid vihjavad], et bioloogilised tegurid nagu geneetika või kaasasündinud hormonaalsed tegurid mängivad inimese seksuaalsuse kujunemisel olulist rolli. (Ameerika Psühholoogia Ühendus 2010).
  33. Gloria Kersey-Matusiak (2012). Delivering Culturally Competent Nursing Care. Springer Publishing Company. Lk 169. ISBN 0826193811. Vaadatud 10. jaanuaril 2016. Enamus tervise või vaimse tervise organisatsioonid ei näe seksuaalset sättumust valikuna.
  34. Mary Ann Lamanna; Agnes Riedmann; Susan D Stewart (2014). Marriages, Families, and Relationships: Making Choices in a Diverse Society. Cengage Learning. Lk 82. ISBN 1305176898. Vaadatud 11. veebruaril 2016. Põhjust, miks osadel inimestel kujuneb välja gei seksuaalne identiteet, ei ole lõplikult kindlaks määratud. Sarnaselt me ei saa veel aru heteroseksuaalsuse kujunemisest. Ameerika Psühholoogia Ühendus (APA) on seisukohal, et mitmed erinevad tegurid mõjutavad isiku seksuaalsust. APA poolt välja antud värske kirjandus ütleb, et seksuaalne sättumus ei ole valik, mida saaks muuta nagu isik soovib. Seksuaalne sättumus on tõenäoliselt keeruliste keskkonna, kognitiivsete ja bioloogiliste tagurite vaheliste mõjude tulem... mis on kujunenud varases eas. [...] Bioloogilised tegurid nagu geneetika või kaasasündinud hormonaalsed tegurid mängivad inimese seksuaalsuse kujunemisel olulist rolli. (Ameerika Psühholoogia Ühendus 2010).
  35. Gail Wiscarz Stuart (2014). Principles and Practice of Psychiatric Nursing. Elsevier Health Sciences. Lk 502. ISBN 032329412X. Vaadatud 11. veebruaril 2016. Puuduvad lõplikud tõendid, mis toetaks ükskõik millist homoseksuaalsuse kujunemise põhjust. Sellele vaatamata on enamus teadlasi seisukohal, et bioloogilised ja sotsiaalsed tegurid mõjutavad seksuaalse sättumuse kujunemist.
  36. 36,0 36,1 "Submission to the Church of England's Listening Exercise on Human Sexuality". The Royal College of Psychiatrists. Vaadatud 13. juunil 2013.
  37. 37,0 37,1 Långström, Niklas; Qazi Rahman; Eva Carlström; Paul Lichtenstein (7. juuni 2008). "Genetic and Environmental Effects on Same-sex Sexual Behaviour: A Population Study of Twins in Sweden". Archives of Sexual Behavior. Archives of Sexual Behavior. 39 (1): 75–80. DOI:10.1007/s10508-008-9386-1. PMID 18536986.
  38. Vare, Jonatha W., and Terry L. Norton. "Understanding Gay and Lesbian Youth: Sticks, Stones and Silence." Cleaning House 71.6 (1998): 327-331: Education Full Text (H.W. Wilson). Web. 19. aprill 2012.
  39. "Sexual Orientation". American Psychiatric Association. Originaali arhiivikoopia seisuga 22. juuli 2011. Vaadatud 1. jaanuaril 2013.
  40. Schumm, Walter R. (november 2010). "CHILDREN OF HOMOSEXUALS MORE APT TO BE HOMOSEXUALS? A REPLY TO MORRISON AND TO CAMERON BASED ON AN EXAMINATION OF MULTIPLE SOURCES OF DATA". Journal of Biosocial Science. 42 (06): 721–42. DOI:10.1017/S0021932010000325. PMID 20642872. Vaadatud 6. septembril 2014.
  41. Bearman, Peter; Brückner, Hannah (2002). "Opposite-sex twins and adolescent same-sex attraction" (PDF). American Journal of Sociology. 107: 1179–1205. DOI:10.1086/341906.
  42. Bem, Daryl (11. oktoober 2008). "Is There a Causal Link Between Childhood Gender Nonconformity and Adult Homosexuality?". Journal of Gay & Lesbian Mental Health. 12 (1–2): 61–79. DOI:10.1300/J529v12n01_05. Vaadatud 10. septembril 2014.
  43. Rieger G, Linsenmeier JA, Gygax L, Bailey JM (2008). "Sexual orientation and childhood gender nonconformity: evidence from home videos". Dev Psychol. 44 (1): 46–58. DOI:10.1037/0012-1649.44.1.46. PMID 18194004.
  44. Blanchard R, Zucker KJ, Siegelman M, Dickey R, Klassen P (1998). "The relation of birth order to sexual orientation in men and women". J Biosoc Sci. 30 (4): 511–9. DOI:10.1017/S0021932098005112. PMID 9818557.
  45. Ellis L, Blanchard R (2001). "Birth order, sibling sex ratio, and maternal miscarriages in homosexual and heterosexual men and women". Personality and Individual Differences. 30: 543–552. DOI:10.1016/S0191-8869(00)00051-9.
  46. Blanchard R (september 2001). "Fraternal birth order and the maternal immune hypothesis of male homosexuality". Horm Behav. 40 (2): 105–14. DOI:10.1006/hbeh.2001.1681. PMID 11534970.
  47. Puts DA, Jordan CL, Breedlove SM (2006). "O brother, where art thou? The fraternal birth-order effect on male sexual orientation" (PDF). Proc. Natl. Acad. Sci. U.S.A. 103 (28): 10531–2. DOI:10.1073/pnas.0604102103. PMC 1502267. PMID 16815969.
  48. Rahman Q.; Clarke K.; Morera T. (2009). "Hair whorl direction and sexual orientation in human males". Behavioral Neuroscience. 123 (2): 252–256. DOI:10.1037/a0014816. PMID 19331448.
  49. Bogaert AF (2005). "Sibling sex ratio and sexual orientation in men and women: new tests in two national probability samples". Arch Sex Behav. 34 (1): 111–6. DOI:10.1007/s10508-005-1005-9. PMID 15772774.
  50. Blanchard, R; Lippa, RA (2007). "Birth order, sibling sex ratio, handedness, and sexual orientation of male and female participants in a BBC internet research project". Arch Sex Behav. 36 (2): 163–76. doi:10.1007/s10508-006-9159-7. PMID 17345165.
  51. Estraven (20. aprill 2009). "We are all somewhere between straight and gay". BiNet USA News and Opinions. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. juuli 2011. Vaadatud 15. juunil 2017.
  52. 52,0 52,1 52,2 DeAngelis, Tori (veebruar 2002). "A new generation of issues for LGBT clients". Monitor on Psychology. American Psychological Association. Vaadatud 15. juunil 2017.
  53. Boykin, Keith (3. veebruar 2005). "10 Things You Should Know About the DL". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. aprill 2005. Vaadatud 15. juunil 2017.
  54. Pew Research Center (13. juuni 2013). "A Survey of LGBT Americans: Attitudes, Experiences and Values in Changing Times" (PDF). Lk 44–45. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. august 2015. Vaadatud 15. juunil 2017.
  55. 55,0 55,1 55,2 55,3 55,4 55,5 Mary Zeiss Stange,Carol K. Oyster,Jane E. Sloan (2011). Encyclopedia of Women in Today's World. Lk 158-161.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  56. 56,0 56,1 56,2 56,3 Dworkin, SH (2001). "Treating the bisexual client". Journal of Clinical Psychology. 57 (5): 671–80. DOI:10.1002/jclp.1036. PMID 11304706.
  57. 57,0 57,1 57,2 Yoshino, Kenji (jaanuar 2000). "The Epistemic Contract of Bisexual Erasure" (PDF). Stanford Law Review. Stanford Law School. 52 (2): 353–461. DOI:10.2307/1229482.
  58. Merl Storr (2013). Bisexuality: A Critical Reader. Routledge. Lk 104–106. ISBN 1134706901. Vaadatud 12. septembril 2015.
  59. 59,0 59,1 Eisner, Shiri (2013). Bi: Notes for a Bisexual Revolution. Seal Press. Lk 71. ISBN 1580054757. Vaadatud 12. septembril 2015.
  60. Donald E. Hall; Maria Pramaggiore (1996). Representing Bisexualities: Subjects and Cultures of Fluid Desire. NYU Press. Lk 19. ISBN 081476634X. Vaadatud 12. septembril 2015.
  61. MICHAEL MUSTO (7. aprill 2017). "Ever Meet a Real Bisexual?". The Village Voice. Vaadatud 21. juunil 2017.
  62. Jessica Green (28. oktoober 2009). "Bisexual workers 'excluded by lesbian and gay colleagues'". Pink News. Vaadatud 21. juunil 2017.
  63. BENEDICT CAREY (5. juuli 2005). "Straight, Gay or Lying? Bisexuality Revisited". The New York Times. Vaadatud 22. juunil 2017.
  64. Rieger G, Chivers ML, Bailey JM (2005). "Sexual arousal patterns of bisexual men". Psychological science: APS. 16 (8): 579–84. DOI:10.1111/j.1467-9280.2005.01578.x. PMID 16102058.
  65. "New York Times Suggests Bisexuals Are 'Lying.' Paper fails to disclose study author's controversial history". Fairness and Accuracy in Reporting. 8. juuli 2005. Vaadatud 22. juunil 2017.
  66. Carey, Benedict (5. juuli 2005). "Straight, Gay or Lying? Bisexuality Revisited". The New York Times. Vaadatud 22. juunil 2017.
  67. National Gay and Lesbian Task Force (juuli 2005). "The Problems with "Gay, Straight, or Lying?"" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 16. oktoober 2013. Vaadatud 22. juunil 2017.
  68. "Controversy over Professor J. Michael Bailey and the Existence of Bisexuality" (PDF). American Institute of Bisexuality. 2012. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 20. oktoober 2013. Vaadatud 22. juunil 2017.
  69. Lehmiller, J. J. (2012). "Are Bisexual People Equally Aroused By Both Sexes?". Sex and Psychology. Vaadatud 22. juunil 2017.
  70. 70,0 70,1 Rosenthal, AM; Sylva, D; Safron, A; Bailey, JM (2011). "Sexual arousal patterns of bisexual men revisited" (PDF). Biological Psychology. 88 (1): 112–115. DOI:10.1016/j.biopsycho.2011.06.015. PMID 21763395. Vaadatud 22. juunil 2017.
  71. Rosenthal, A. M.; Sylva, David; Safron, Adam; Bailey, J. Michael (23. detsember 2011). "The Male Bisexuality Debate Revisited: Some Bisexual Men Have Bisexual Arousal Patterns". Archives of Sexual Behavior. 41 (1): 135–147. DOI:10.1007/s10508-011-9881-7. PMID 22194088. Vaadatud 22. juunil 2017.
  72. 72,0 72,1 72,2 Hutchins, Loraine. "Sexual Prejudice - The erasure of bisexuals in academia and the media". American Sexuality Magazine. San Francisco: National Sexuality Resource Center, San Francisco State University. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. detsember 2007. Vaadatud 22. juunil 2017.
  73. Mary Zeiss Stange; Carol K. Oyster; Jane E. Sloan (2011). Encyclopedia of Women in Today's World. Sage Pubns. Lk 158–161. ISBN 1-4129-7685-5. ISBN 9781412976855. Vaadatud 21. juunil 2017.
  74. Page, Michael. "Bi Pride Flag". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. jaanuar 2007. Vaadatud 11. mail 2017. Rosa värv sümboliseerib seksuaalset külgetõmmet sama soo vastu ehk homoseksuaalsust. Sinine külgetõmmet vastassoo vastu ehk heteroseksuaalsust. Kahe värvi kattumisena tekkinud lilla esindab seksuaalset külgetõmmet mõlema soo vastu ehk biseksuaalsust.
  75. "Symbols of the Gay, Lesbian, Bisexual, and Transgender Movements". 26. detsember 2004. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. detsember 2004. Vaadatud 14. juunil 2017.
  76. Koymasky, Matt; Koymasky Andrej (14. august 2006). "Gay Symbols: Other Miscellaneous Symbols". Vaadatud 14. juunil 2017.
  77. Wilkinson, Sue (1996). "Bisexuality as Backlash". Harne, Lynne (toim). All the Rage: Reasserting Radical Lesbian Feminism. Elaine Miller. New York City: Teachers College, Columbia University|Teacher's College Press. Lk 75–89. ISBN 0-807-76285-7. OCLC 35202923.
  78. 78,0 78,1 Gerstner, David A. (2006). Routledge International Encyclopedia of Queer Culture. United Kingdom: Routledge. Lk 82–3. ISBN 978-0-415-30651-5. Vaadatud 24. juunil 2017.
  79. Bindel, Julie (12. juuni 2012). "Where's the Politics in Sex?". The Huffington Post. Vaadatud 24. juunil 2017.
  80. Jeffreys, Sheila (1993). The Lesbian Heresy. Melbourne, Australia: Spinifex Press Pty Ltf. Lk 124. ISBN 1-875559-17-5. Vaadatud 24. juunil 2017.

Välislignid

[muuda | muuda lähteteksti]
 biseksuaalsus – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus