Katastroof

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Katastroof (kreeka k. katastrophe pööre, muudatus) on äkiline ja laiaulatuslik loodusliku protsessi või inimtegevuse tulemusena tekkinud õnnetus, mis põhjustab rohkeid inimohvreid, väga suurt materiaalset kahju või keskkonna olulist saastumist ja paiskab segi ühiskonna (või kogukonna) normaalse toimimise.[1][2]

Katastroof võib põhjustada varade, infrastruktuuri hävingu ning peamiste teenuste ja sissetulekuallikate katkemise sellises ulatuses, millega mõjutatud piirkond ilma välise abita ise toime ei tule.[2]

Katastroofi liigid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Looduskatastroof ehk loodusõnnetus on erakordse iseloomuga loodusjõudude põhjustatud ulatuslik kahju elusloodusele, majandusele ja oht inimeste eludele. Näiteks laviinid, maavärin, vulkaanipurse, üleujutus.
  • Liikluskatastroof on liiklusvahend(ite)ga toimunud suurõnnetus ulatuslike tagajärgedega. Näiteks lennukatastroof, raudteekatastroof, veeteedekatastroof.
  • Näljahädad ja epideemiad (nt katk ning teised eriti ohtlikud nakkused)
  • Hiidtulekahjud ja tööstuskatastroofid, tuumaavariid.
  • Katastroofid sõjategevuse tagajärjel – linnade/inimasualade blokaad, lauspommitamine, tuumaplahvatus.[1]

Katastroofi tagajärgede likvideerimine[muuda | muuda lähteteksti]

Rakendada erinevate teenistuste kaasamisel ühtset katastroofi tagajärgede likvideerimise metoodikat. Teha ühtne katastroofi tagajärgede likvideerimise metoodika kõigile huvitatud osapooltele kättesaadavaks. Tagada operatiivteenistuste ja teiste ametkondade valmisolek tööks katastroofide ajal. Parandada eri ametkondade koostööd katastroofi(de) korral. Luua katastroofi või suurõnnetuse korral õnnetuspiirkonnas toimiv organisatsioon, kes koordineerib päästetöid. Tagada katastroofi või suurõnnetuse puhul maksimaalse hulga kannatanute päästmine. Viia miinimumini somaatiliste ja psüühiliste traumade hulk suurõnnetuse või katastroofi korral, päästa maksimaalselt elusid. Riskianalüüsi alusel vähendada maksimaalselt katastroofi tagajärgede ulatust.

Näide: Haigla katastroofiks valmisoleku plaan[muuda | muuda lähteteksti]

Haigla katastroofiks valmisoleku plaan sisaldab:

  • valmisoleku tasandite definitsiooni;
  • plaani käivitamise korda; info suurõnnetuse kohta saabub häirekeskusest; plaanis on määratud, kes haiglas otsustab, millise tasandi valmisoleku plaan käivitada; plaan näeb ette tegevuse mis tahes tüüpi õnnetuste puhuks;
  • kõigi juhtimisrühma liikmete aadresse ja telefoninumbreid (piipar, mobiiltelefon);
  • vastutavate isikute valvegraafikut;
  • iga töötaja konkreetset tegevusplaani;
  • saabuvate kannatanute triaaži, vastuvõtu ja liikumise korda haiglas;
  • saabuvate kannatanute registreerimise korda;
  • kannatanute omaste ja meedia informeerimise korda (erikord kiirgusohu puhuks);
  • olukorra lahendamise ja koostöö plaani teiste ametkondadega;
  • häirekeskusega püsiside tagamise korda;
  • lisavarustuse, toidu ja teeninduse, varuenergia hankimise korda;
  • haiglasisese ohu olukordades käitumise plaani (terrorirünnak, tulekahju jms);
  • keemiaõnnetuse, radiatsiooni või epideemia korral tegutsemise plaani.[3]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 4. köide, Tallinn, Kirjastus "Valgus" 1989, lk. 392
  2. 2,0 2,1 Arengukoostöö- ja humanitaaralase terminoloogia sõnaseletusi
  3. "KATASTROOFI TAGAJÄRGEDE LIKVIDEERIMISE METOODIKA".