Prostitutsioon

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Prostitutsioon ehk prostitueerimine on seksiga kauplemine, seksuaalteenuste osutamine ja seesuguste teenuste osutamine teatud tasu või hüvitise eest.[1][2] Prostitutsioon võimaldab klientidel saada mitmesuguseid seksuaalseid elamusi ilma oma tavapärast suhet ohustamata; prostituutidele pakub see võimalusi tulusaks teenistuseks. Prostitutsioon on osa ülemaailmasest seksitööstusest koos pornograafia, erootika ja muu seksiga seonduva kaubanduse, teeninduse ja meelelahutusega.

Mõisteid[muuda | muuda lähteteksti]

Prostituut on seksitöötaja, prostitutsiooniga tegeleja ehk prostitueerija, seksiteenuse osutaja.

Klient on selles suhtes seksi ostja, seksiteenuse tarbija ja selle eest tasuja.

Vahendaja (inglise keeles pimp või madam) on prostituudi ja kliendi vahelise suhte ehk vastava tehingu korraldaja, turundaja, ettevõtja, agent; sutenöör on prostituudi kulul elav isik, kes võib olla ka vahendaja.

Ülekantud tähenduses[3] võib prostitueerimine tähendada ka enesemüümist üldse: kellelegi meelepärane olemist omaenda põhimõtteid ja väärikust hüljates või mistahes kõlbeliselt ebaväärikat käitumist kasusaamise nimel.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Prostitutsiooni on peetud sama vanaks kui inimühiskonda või maailma vanimaks elukutseks,[4] ehkki on tähelepanekuid, et ka loomariigis esineb käitumist, mis teatud mõttes sarnaneb prostitutsiooniga. Nii näiteks võib üks sugupooltest, tavaliselt emane, keelduda kopulatsioonist, kuni teine sugupool pole talle toonud midagi väärtuslikku (toitu vms) või teinud muud kasulikku (pesa ehitamine vms). Taoline seksuaalne käitumine on loomariigis laialt levinud ning seda on täheldatud lülijalgsetel, kaladel, lindudel, imetajatel jpt.[5]

Kirjalike allikate põhjal on prostitutsiooni esinenud kõigis vana-aja kultuurides (Sumeris, Indias, Hiinas, Egiptuses jm). Enam on andmeid templiprostitutsiooni ehk mitmesugustes vormides religioosse prostitutsiooni kohta.

Piiblis on prostitutsioonist mitu lugu: I Mo 38:15-18 (lugu Juudast ja tema prostituuti teesklevast miniast Taamarist), Jo 2:1 jj (lugu prostituudist nimega Raahab) jpm. Evangeeliumites esinevat Maarja Magdaleenat peetakse üldiselt samuti endiseks prostituudiks.

Ida-Aasias olid prostituudid sageli heade kommetega ja kõrgesti austatud. Hiinas võisid nad tantsida, laulda, mängida muusikariistadel, vestelda värssides jne.[6] Seesugune kombestik levis alates 6. sajandist ka mujale, kujundades Jaapanis oiranide[7] ja geišade[8][9], Koreas kisaengide[10][11] traditsiooni jne.

Vana-Kreeka ühiskonnas olid prostituudid sõltumatud ning sageli mõjukad naised. Eraldi kihi moodustasid hetäärid. 6. sajandil eKr rajas Solon esimese lõbumaja Ateenas. 5. sajandist eKr on teada ka hinnad: üks obool ehk kuuendik drahmi, mis oli umbes lihttöötaja päevapalk. Vana-Roomas oli sarnane prostituutide süsteem nagu Kreekaski. Impeeriumi laienedes arenes välismaalt toodud orjade kasutamine prostituutidena.

Euroopa keskajal arenes prostitutsioon peamiselt linnades. Linnade võimud piiritlesid sageli prostituutidele lubatavat ala: kohati tohtisid nad viibida vaid linnamüüridest väljaspool; kohati määrati nende jaoks kindlad tänavad ja piirkonnad. On teada ka palju keskaegseid lõbumaju nii Lõuna- kui ka Põhja-Euroopas. Eraldi kategooria moodustasid saunad, mis olid samuti prostitutsiooni teenistuses. 16. sajandi algusest muutus olukord järsult seoses Ameerikast saabunud süüfilise kiire levikuga. Saunad ja lõbumajad suleti, üldine hügieen halvenes seetõttu tunduvalt.

17.–18. sajandil arenes välja kurtisaanide staatus. Algselt oli kurtisaan (prantsuse keeles courtisane) feodaalse valitseja õuedaam või lemmik, kuid õige pea hakkas see mõiste tähendama kõrgemasse seltskonda kuuluvat ja mõjukat prostituuti.[12]

19. sajandil oli prostitutsioon Euroopa linnades väga laialdaselt levinud ja üsna nõrgalt reglementeeritud. Sel ajal ilmusid esimesed analüütilised ja kriitilised käsitlused: William Actoni "Prostitution" (1857) juhtis tähelepanu selle moraalsetele, sotsiaalsetele ja meditsiinilistele probleemidele;[13] W. T. Steadi ajakirjanduslik uurimus "The Maiden Tribute" (1885) keskendus alaealiste prostitutsioonile.[14]

Vormid[muuda | muuda lähteteksti]

Lõbumajad[muuda | muuda lähteteksti]

Lõbumaja, avalik maja ehk bordell on prostitutsiooniga tegelev ettevõte.

Lõbumajad võivad olla selleks otstarbeks sisustatud ja kujundatud, seal võidakse pakkuda võimalusi mitmesuguste parafiiliate praktiseerimiseks, grupiseksiks vmt ning tulla vastu klientide muudele erilistele soovidele.

Lõbumaja Kölnis.

Lõbumaja võib tegeleda ka üksnes prostituutidele ruumide rentimise ja turvateenuste osutamisega. Saksamaa suuremates linnades jm on sellisteks lõbumajadeks mitmekorruselised ühetoaliste korteritega elamud, Hollandis jm on levinud nn vaateakna-prostitutsioon. Prostituudid tegutsevad nendes enamasti sõltumatult ja omal käel.

Lõbumaja võib tegutseda muu tegevuse vormis, selle kattevarjus ja kaitse all. Prostituute võidakse pakkuda hotellides jm majutuskohtades; seksiteenuseid võidakse osutada saunades, massaaži- või habemeajamissalongides, mitmesugustes baarides jm. Mitmel pool pakutakse nn "õnneliku lõpuga" massaaži, Kagu-Aasias jm on levinud nn "seebivahumassaaž" (body massage), USA-s tähistab seksimassaaži eufemism "full service"; lõbumajadena tegutsevad Aasias karaoke- ja gogo-baarid jne.

Eraldi kategooria moodustavad sõjaväeüksusi saatvad välibordellid.[15]

Tänavaprostitutsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Vabakutseline prostitutsioon on seksuaalteenuste pakkumine tänavatel, parkides, parkimisplatsidel, bensiinijaamades, sadamates, randades, baarides, restoranides, hotellides, klubides, diskoteekides ja muudes avalikes kohtades. Seksuaalteenuste osutamine toimub enamasti mujal (autos, korteris, hotellitoas vm).

Vabakutselisi prostituute võib leiduda ka suurtel rahvakogunemistel, pidustustel, festivalidel, spordivõistlustel, palverändurite peatus- ja sihtkohtades, sõjavägede peatus- ja puhkepaikades jm.

Enamasti tegutsevad vabakutselised prostituudid iseseisvalt ja sõltumatult, kuid nad võivad olla seotud ka vahendajatega.

Eskort-teenused[muuda | muuda lähteteksti]

Eskort-teenus võib tähendada prostituudi (call-girl) tellimise võimalust soovitud kohta telefoni või interneti teel.

Eskort-teenus võib teises tähenduses olla ka vastava tasu eest kellegi saatmine, kaaslaseks olemine, kellegagi koos viibimine seltskondades, pidudel vm, niihästi koos seksimisega kui ka ilma selleta. Seda tüüpi eskort-teenus võib edasi areneda ka juba pikemaks suhteks, kooseluks ja perekonnaeluks.

LGBT jm variandid[muuda | muuda lähteteksti]

Homoseksuaalseid teenuseid osutavad geiprostituudid võivad olla nii nägusad noormehed (inglise keeles hustlers, rent boys) kui ka naiselikud ladyboy'd. Lesbiprostituudid on enamasti poisilikud tomboy'd.

Ehkki enamasti on prostituudid naissoost, leidub näiteks Türgis, Egiptuses jm ka meesprostituute (gigolos), kes teenindavad rikkaid naisturiste.

Püha prostitutsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Templiprostitutsioon ehk religioosne prostitutsioon on mitmetes religioonides praktiseeritav (rituaalne) seksuaalteenuste osutamine palveränduritele või külastajatele.

Kokkupuuteta vormid[muuda | muuda lähteteksti]

Mitmete prostitutsiooni vormide puhul pakutakse seksiteenuseid ilma vahetu kehalise kokkupuuteta.

Piilumine (peep-show) on klientidele antav võimalus vaadata erootilist etendust või seksimist, olles ise varjus ja ennast rahuldades.

Telefoniseks on võimalus tasulisele telefoniliinile helistades vestelda seksiteenuse osutajaga erootilistel teemadel, samal ajal ise ennast seksuaalselt rahuldades.

Küberseks on enamasti prostituudi erootiline tegevus veebikaamera ees, mida kliendid võivad siis tasulisel kanalil jälgida ja ennast rahuldada. Sellele võivad lisanduda ka mitmesugused suhtlemisvõimalused, klientide omapoolsed kommentaarid, soovide avaldamine jne, kuni mõlemapoolse suhtlemiseni.

Majanduslikud aspektid[muuda | muuda lähteteksti]

Prostitutsiooni aastane kasum võib hinnanguliselt olla üle 100 miljardi dollari.[16][17] Ehkki need käibed ja kasumid ei ole enamasti maksustatavad, võib prostitutsioon sellegipoolest olla majanduslikult oluline faktor paljudele piirkondadele, stimuleerides turismi, transporti, majutusteenuseid, meelelahutust, alkoholimüüki jpm.

Reeglina minnakse vaesematest piirkondadest seksiteenuseid osutama rikkamatesse, neid teenuseid tarbima aga tullakse seksituristidena rikkamatest piirkondadest vaesematesse.

Legaalsed aspektid[muuda | muuda lähteteksti]

Prostitutsioon Euroopas
██ Roheline – lubatud
██ Sinine – lubatud, kuid korraldatud prostitutsioon on keelatud
██ Punane – keelatud
██ Oranž – ???

Seadusandlikult võib prostitutsioon olla keelatud või mitmel viisil reguleeritud, tegelikkuses võivad aga tihtipeale kehtida hoopis omad reeglid ja tavad. Nõukogude Liidus polnud prostitutsioon kuidagi reguleeritud, ometi oli see keelatud ja praktiliselt olematu. Tais on prostitutsioon ametlikult keelatud, ometi see tuntud kui üks seksiturismi sihtmaid. Venemaal oli kuni 1909. aastani prostituutide registreerimine ja nende allutamine regulaarsele meditsiinilisele kontrollile korraldatud nn "kollaste passide" alusel.

Seksi müümine ehk prostitueerimine on keelatud paljudes maades. "Rootsi mudel" (ehk "Põhjamaade mudel") keelab seksi ostmise. Eestis on keelatud seksi vahendamine. Sagedasti on keelatud prostitutsiooni reklaamimine. Enamasti on seatud sellega tegelemiseks vanusepiirangud, kohalikud omavalitsused võivad määratleda selleks lubatud piirkondi jne.

Inimlikud aspektid[muuda | muuda lähteteksti]

Prostituut ei pea olema kellegi kindel elukutse ega amet. Tähelepanuavaldused, kingitused ja toetused kuuluvad armu- ja intiimsuhete juurde endastmõistetavalt. Martin Luther olevat öelnud, et abielu ongi sama mis hooramine.[viide?]

Prostituut võib olla ka abielus, tal võivad olla lapsed ja perekond. Prostitueerimist ei kiideta kuskil küll heaks, kuid seda võidakse taluda. Paljudes piirkondades polegi nende selget eristamist ega üldse seesuguseid mõisteid.

Enamasti saavad prostituudid ise oma kliente valida ja ka neil on tunded – nad võivad saada orgasme, tunda naudinguid, suudelda ja kallistada ning nad võivad oma klientidesse ka armuda. Vastastikuse kiindumuse puhul võidakse ka abielluda.

Prostitutsiooniga tegelemine ei ole midagi lõplikku ning prostituudid võivad teha karjääri meelelahutus- või seksitööstuses, modellina, pornofilmides mängides või hoopis omaenda lõbumaja pidades; aga nad võivad jätkata ka mistahes muul alal tegutsedes.

Prostitutsioon võib olla küll tulus, aga ka ohtlik tegevus. Seksiteenuse osutaja on kaitsetus seisundis, ta on sõna otseses mõttes alasti. Vägivald prostituutide suhtes on sagedasem nendes maades ja piirkondades, kus neid peetakse põlastusväärseiks. Legendaarseks on saanud prostituute tapvad sarimõrvarid nagu Rappija Jack (Jack the Ripper) jmt.

Prostituutide õiguste kaitsmisega tegelevad mitmed organisatsioonid. Alates 2003. aastast tähistatakse 17. detsembrit kui seksitöötajate vastu suunatud vägivalla lõpetamise päeva.[18] "Punane vihmavari" on seksitöötajate õiguste kaitse sümbol Euroopas.[19] Amnesty International võttis 2015. aastal seksitöötajate õigused kaitse alla inimõigustena.[20][21][22]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Prostitution – Definition and More from the Free Merriam-Webster Dictionary". Merriam-Webster. Vaadatud 19. september 2013. 
  2. "Prostitution Law & Legal Definition". US Legal. Vaadatud 19. märts 2013. 
  3. Küllap see oli Trotski, kes lõi mõiste "poliitiline prostituut", mis läks bolševike omavahelistes sõnasõdades laialdaselt käibele oponendi iseloomustamiseks, kel justkui pole põhimõtteid, kes on alatu ja omakasupüüdlik. Ja ehk sealt see kandus jälle tagasi ka päris prostituutide põlastamisse.
  4. Forrest Wickman (6. märts 2012). "Rush Limbaugh calls Sandra Fluke a "prostitute": Is prostitution really the world's oldest profession?". Slate Magazine. Vaadatud 4. veebruar 2016. 
  5. John Sparks. Sugupoolte heitlus loomariigis. ISBN 9789985303788
  6. "Famous Prostitutes in Chinese History". [1]
  7. "Oiran". The Kyoto Project.[2]
  8. Aihara, Kyoko. Geisha: A Living Tradition. London: Carlton Books, 2000. ISBN 1-85868-937-6, ISBN 1-85868-970-8.
  9. Downer, Lesley. Women of the Pleasure Quarters: The Secret History of the Geisha. New York: Broadway Books, 2001. ISBN 0-7679-0489-3, ISBN 0-7679-0490-7.
  10. Kawamura, Minato (2001). 기생: 말하는 꽃 (Gisaeng: Malhaneun kkot) (Kisaeng: The speaking flowers). Seoul: Sodam. ISBN 978-89-7381-474-9. (Tr. from Japanese original)
  11. Kim, Yung Chung (1976). Women of Korea: A history from ancient times to 1945. Seoul: Ewha Womans University Press. ISBN 978-89-7300-116-3.
  12. "A brief history of the Courtesan" Archived at the Wayback Machine (from icqurimage.com, 2005)[3]
  13. Acton, William (1870). Prostitution, Considered in Its Moral, Social, & Sanitary Aspects, in London and Other Large Cities and Garrison Towns: With Proposals for the Control and Prevention of Its Attendant Evils. Churchill.[4]
  14. The Maiden Tribute of Modern Babylon I: the Report of our Secret Commission. W. T. Stead (The Pall Mall Gazette, July 6, 1885)[5]
  15. France’s military brothels: Hidden history of the First World War.[6]
  16. Gus Lubin (17. jaanuar 2012). "There Are 42 Million Prostitutes In The World, And Here's Where They Live". Business Insider. Vaadatud 14. detsember 2015. 
  17. "Prostitution Market Value". Vaadatud 22. mai 2010. 
  18. Susan Blake (17 December 2003). "Candlelight Vigil Calls for an End to Violence Against Sex Workers International Memorial Day Focuses Attention on Violence Against Sex Workers". Urban Justice Center. Sex Workers Project. Archived from the original (PDF) on 20 November 2008. Retrieved 16 December 2013.
  19. "Under the Red Umbrella". Intl. Committee on the Rights of Sex Workers in Europe (ICRSE). Intl. Committee on the Rights of Sex Workers in Europe (ICRSE). 2013. Retrieved 22 December 2013.
  20. Sex Workers' Rights are Human Rights. Amnesty International. Published 14 August 2015. Retrieved 23 November 2017.[7]
  21. Amnesty International publishes policy and research on protection of sex workers’ rights. Amnesty International. Published 26 May 2016. Retrieved 23 November 2017.
  22. Q&A: policy to protect the human rights of sex workers. Amnesty International. Retrieved 23 November 2017.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]