Meditsiiniturism

Allikas: Vikipeedia

Meditsiiniturism ehk raviturism on turismi haru, mille puhul reisitakse meditsiiniteenuste tarbimise eesmärgil.[1] Levinuimad teenused, mille pärast välismaale reisitakse, on hambaravi, ilukirurgia ja viljatusravi.[2] Meditsiiniturismi esmased vormid olid spaa-kuurordid ja sanatooriumid.

Meditsiiniturismi teenuste alla kuuluvad hambaravi, ilukirurgia, viljatusravi ja muud protseduurid, mida patsiendi tervisekindlustus ei kata.[3] Meditsiinilise turismiga seonduva reisimise põhjus võib olla ka soovitud teenuste puudumine või illegaalsus kodumaal. Meditsiiniline ränne on reisimine rohkem arenenud riikidesse, et saada seal vajalikku arstiabi, meditsiinilise turismi puhul seevastu suunduvad arenenud riikide kodanikud vähem arenenud kohtadesse maailmas eesmärgiga saada tervishoiuteenuseid madalama hinnaga.[3] Meditsiinilise turismi populaarsuse põhjusteks on tervishoiu kallidus, pikad ootejärjekorrad, ülemaailmse rände lihtsus ja taskukohasus ning tehnoloogia ja teenuste paranemine mitmete riikide tervishoiusüsteemides.[4]

Meditsiiniturismi sünd ja areng[muuda | muuda lähteteksti]

Meditsiiniturism on inimkonda saatnud juba tuhandeid aastaid. Arheoloogilised uuringud viitavad sellele, et juba 5000 aastat tagasi rändasid Mesopotaamia inimesed Tell Braki templisse, et ravida haigeid silmi. Vana-kreeklased ja roomlased seilasid tihti Vahemere piirkonna spaadesse just ravi eesmärkidel.[5][6]

Tänapäevase meditsiiniturismi alguseks võib pidada spaakuurortide ja sanatooriumide teket Suurbritannias 18. sajandil, mis olid populaarsed oma tervislike mineraalvete tõttu.[7] Ka Eestist on inimesed NSV Liidu ajal käinud mööda liidumaad paremaid klimaatilisi tingimusi otsimas ja sanatooriume külastamas.

Põhjused[muuda | muuda lähteteksti]

Meditsiiniturismi põhjused saab laialt jaotada kahte kategooriasse:

  • arenenud riikide inimesed reisivad vähem arenenud riikidesse odavama teenuse nimel;
  • vähem arenenud riikide inimesed liiguvad arenenud riikidesse kvaliteetsema arstiabi nimel.

Meditsiiniturismil arenenud riikidest vähem arenenud riikidesse on lisaks raha kokkuhoiule ka muid eesmärke. Välisriikides käiakse ravil ka selleks, et aega säästa, näiteks pikkade eriarsti järjekordade tõttu. Tasulise meditsiini puhul võivad oluliseks muutuda ka valuutakursid, mille abil võivad teatud protseduurid teistes riikides tunduvalt odavamad olla.[8]

Vähem arenenud riikidest liiguvad arengumaadesse inimesed meditsiiniabi otsima eelkõige tehnilistel ja kvaliteedist sõltuvatel põhjustel. Omaani teadlased leidsid oma uuringus, et vähem arenenud riikidest pärit inimesed ei usalda tihti enda riigi tervishoiusüsteemi ega arste piisavalt. Samuti võib koduriigis puududa vastav tehnika või ressurss mõne protseduuri läbiviimiseks. Lisaks inimese enda otsusele minna teise riiki arstiabi otsima võib põhjuseks olla ka elukohariigi arsti või haigla saatekiri mõnda rohkem arenenud riiki, kuna neil endil puuduvad oskused tervisemure lahendamiseks. Vähem arenenud riikide meditsiiniturismi üks iseloomulikke jooni on see, et vaid väike osa ühiskonnast saab endale lubada ravi välismaal.

Lisaks neile kategooriatele on meditsiiniturism levinud ka arenenud riikide vahel. Näiteks on üsna tavaline, et USA kodanikud reisivad odavama, ent sama kvaliteetse arstiabi pärast Euroopasse.[7] Samuti on levinud välismaal meditsiinilistel eesmärkidel käimine seetõttu, et koduriigis võib soovitud protseduur olla seadusega keelatud. Näiteks on Iirimaal levinud välismaal abordi tegemine. Keeldudest motiveeritud meditsiiniturismi põhjused ongi reeglina seotud raseduse ja rasestumisega.[9]

Peamised sihtkohad ja trendid[muuda | muuda lähteteksti]

Meditsiinilise turismi populaarseimad sihtkohad on Tai, Ungari, India, Singapur, Malaisia, Filipiinid, Ameerika Ühendriigid, Costa Rica, Brasiilia ja Mehhiko.[4]

Meditsiiniturismis nagu ka kõigis teistes turismiliikides peetakse arvet riikide külastatavuse üle ning jälgitakse hoolikalt trende ja inimeste liikumisi. Eksisteerivad nii globaalsed kui ka kohalikud trendid. Mõned riigid, linnad või piirkonnad on inimeste seas teistest kõrgemalt hinnatud. Põhjuseks võib olla sihtkoha madalam hinnatase, parem kvaliteet või lühemad ravijärjekorrad. Nii nagu varieeruvad põhjused, miks minnakse ravi välismaale otsima, erinevad ka sihtkohad oma peamise tõmbenumbri poolest.

India[muuda | muuda lähteteksti]

Viimaste aastate jooksul on India kogunud tuntust kui meditsiiniturismi üks peamisi sihtriike. 2015. aastal oodati Indiasse üle kolme miljoni patsiendi, kellest enamiku moodustasid lääne turistid, kuid oli ka inimesi rikastest Araabia maadest. Tänu turistide pidevale juurdevoolule on India tõusmas populaarsuselt esimeseks meditsiiniturismi sihtkohaks, möödudes sellega Taist.[10]

Ligi pool India meditsiiniturismisektorist on koondunud Chennai linna Lõuna-Indias, mis on oma heade haiglatega kogunud tuntust nii kohalike kui ka välisturistide seas.

India kui meditsiiniturismi sihtkohariigi populaarsuse tõusu taga on kahtlemata odavamad hinnad võrreldes teiste riikidega. Hoolimata madalatest hindadest on India paremates haiglates (tihti erahaiglad) arvestatav kvaliteet, eriti tehnika ja arstide väljaõppe osas. Paljud Indias välismaalastega töötavad arstid on ise läänes meditsiini õppinud ja praktiseerinud. Intervjuus ühe Suurbritannias õppinud India arstiga ilmnes, et mõnede protseduuride hinnad on Indias vaid 10% tavapärasest hinnast Ameerika Ühendriikides. Ehkki enamik sealsetest klientidest on kohalikud ja Araabia maade kodanikud, on üha enam kasvamas Euroopa ja Ameerika turistide arv. Chennai haigla doktori sõnul tunnevad paljud Indiast pärit arstid kohustust tulla kodumaale tagasi ning tema sõnutsi on oodata üha enam kõrgelt haritud arstide Indiasse tagasipöördumist.[11]

Tai[muuda | muuda lähteteksti]

Tai Kuningriik peab end populaarseimaks meditsiiniturismi sihtkohaks, konkureerides tugevalt Indiaga potentsiaalsete klientide pärast. Tai on hinnatud soovahetusoperatsioonide, ilukirurgia ja hambaravi pärast. Samuti on populaarne traditsiooniline Tai rahvameditsiin. 2011. aastal käis Tais ravil 2,24 miljonit inimest, jäädes osade allikate järgi napilt alla Indiale (samas ei peeta Indias täpset arvestust meditsiinituristide üle). Aastaks 2015 prognoositi Tai külastajate arvu kahekordistumist 4,5 miljonini, mis viiks Tai taas meditsiiniturismi edetabelite tippu.[12]

Nii nagu India, on ka Tai soositud sihtkoht eeskätt oma odavamate hindade pärast, mis on mõningatel andmetel keskmiselt 60% soodsam kui USA-s. Tai on ka populaarne puhkusesihtkoht: igal talvel saabuvad miljonid turistid Euroopast Tai sooja kliimat nautima. Kuivõrd paljudel inimestel on tervisliku seisundi tõttu soovitatav viibida soojas kliimas, võib seega mingit osa Tai turistidest nimetada meditsiinituristideks, kes ei tarbi kohapealseid meditsiiniteenuseid.[13]

Euroopa[muuda | muuda lähteteksti]

Meditsiiniturismil on Euroopas kaks aspekti. Euroopa riigid on paljudele sihtkohaks, kuid paljud eurooplased käivad ise mujal meditsiiniteenuseid tarbimas. Lisaks toimub ränne ka Euroopa-siseselt. Erinevalt Ameerika Ühendriikidest on Euroopas paljud raviteenused soodsad või tasuta, mistõttu ei ole eurooplastel nii suurt rahalist survet minna välismaale arstiabi otsima kui ameeriklastel.

Euroopa-siseselt on levinuimaks trendiks lääneeurooplaste reisimine Ida-Euroopasse. Lääneeurooplastele pakub Ida-Euroopa huvi just iluoperatsioonide- ja protseduuride ning hambaravi tõttu. Ida-Euroopa on Lääne-Euroopa kodanikele hea alternatiiv seetõttu, et viimane on kordades odavam nende elukohariigist, kuid turvalisem ning geograafiliselt palju lähedamal kui India või Tai. Lisaks operatsioonidele on Ida-Euroopas odavam käia ka spaas. Kõige tuntumad sihtkohad on Poola ja Ungari.[14]

2012. aastal viidi Euroopas läbi meditsiiniturismiteemaline uuring, milles osales 1045 välismaal ravil käinud inimest, kellest 45% moodustasid britid. Uuringust selgus, et populaarseimad sihtriigid olid Ungari, Poola ja Tšehhi. Uurides inimeste rahuolu, väitis üheksa inimest kümnest, et vajaduse korral läheksid nad uuesti välismaale arstiabi saama. Pooled küsitlusest osavõtnutest väitsid, et hoolimata faktist, et nad polnud sihtriiki varem külastanud ega teadnud sihtriigist kuigi palju, jäid nad raviteenustega rahule. 83% vastanutest selgitas, et rahaline kokkuhoid oli nende jaoks peamine põhjus, miks mindi välismaale. Seitse inimest kümnest väitis, et nad säästsid üle 2000 naela (üle 2241 euro) ja 12% inimestest väitis, et säästis enam kui 10 000 naela (üle 11 208 euro).

42% välismaal käinud eurooplastest käis iluoperatsioonidel või iluprotseduuridel, 32% väisas teist riiki odavama hambaravi tõttu, 9% eurooplastest käis mujal ülekaalulisusega võitlemas ning ülejäänud 17% käis muudel tervislikel põhjustel.[15]

Ameerika Ühendriigid[muuda | muuda lähteteksti]

Ameerika Ühendriikide omapärase ja väga kalli tervishoiusüsteemi tõttu on ameeriklased üsna sagedased külastajad välismaa raviasutustes. Ameeriklaste meditsiiniturismi populaarsuse peamine põhjus on üüratud summad, mis tuleb eri protseduuride eest Ameerikas välja käia. Ainuüksi Euroopasse ravile tulles võib keskmine ameeriklane säästa tervelt 50% eelarvest, rännates Aasiasse (Indiasse, Taisse) võib säästa veelgi enam. Euroopas on levinud ärimudelid, mis on spetsiaalselt välja töötatud Ameerika ravituristidele. Erinevatel hinnangutel käis 2014. aastal 700 000 – 1 600 000 ameeriklast välismaal odavamat meditsiini otsimas. Traditsiooniliselt on ameeriklased enim käinud Lõuna-Ameerika riikides. Näiteks Brasiilia sai esimese riigina USA-lt sertifikaadi, mis lubab neil legaalselt ameeriklaste ravivajadustega tegeleda, ilma et viimased peaksid muretsema, et koduriigis võimalike probleemide korral neid hätta jäetaks. Arvutuste kohaselt kulutavad ameeriklased igal aastal kuni 35 miljardit USA dollarit välismaa haiglates ja muudes raviasutustes. See trend kasvab iga aastaga.[16] [17][18]

Raviturism Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis on raviturism kasvav trend. Kõige enam külastajaid tuleb Eestisse Vene Föderatsioonist. Venelaste seas on Eesti populaarne valik kõrge kvaliteedi tõttu, olles seejuures Euroopa keskmisest odavam. Paljud Eestis käivatest venelastest on pärit Pihkvast ja selle ümbrusest, kuid turiste saabub ka näiteks Peterburist. Vene kodanike peamine põhjus ravituristidena on Lõuna-Eesti haiglates sünnitamine.

Lääne-Eestis on eelkõige arenenud spaaturism, mis on enamuses Soome turistide pärusmaa. Haapsalus asub põhjamaade üks moodsamaid neuroloogilise rehabilatatsiooni keskuseid, kuhu on ravile toodud ka Ukraina sõjaveterane.[19][20] Põhja-Eestis on üha enam hambakliinikutel kliente Soomest, samuti tullakse üha sagedamini Eestisse silmaoperatsioonide ning ilukirurgia protseduuride soodsama hinna tõttu. Nende teenuste osutamisega välismaalastele on Eesti liikumas ühte gruppi hetkel Lääne-Euroopa ravituristide seas populaarsete Poola ja Ungariga.[21][22] Lähiaastatel on oodata Eesti tervishoiuteenuste ekspordi suuremat kasvu eelkõige Põhjamaade suunal. Seda toetab nii hea asukoht kui ka eestlaste loodud meditsiiniturismi Medihub, mille peakontor asub Tartus.[23]

Eesti idufirma Medihub avas 2016. aasta juulis Baltikumi ja Põhjamaade esimese rahvusvahelise meditsiiniteenuste infoportaali https://medihub.me/ee.[24][25] Portaal toimib sarnasel põhimõttel nagu suuremad majutusasutuste vahendusega tegelevad veebilehed, kus saab võrrelda hindu, lugeda klientide tagasisidet ja broneerida vastuvõtuaegu.[25][26][27] Tegemist oli esimese veebilehega, mis võimaldas võrrelda Põhjamaade kliinikute hindu Baltikumi soodsamate tervishoiuteenustega.[28] Medihubi puhul loodetakse, et portaal aitab oluliselt kaasa Eesti meditsiiniteenuste ekspordi kasvatamisele.[26][29][30] Portaal koondab üle 26 meditsiinivaldkonna, sh ilukirurgia, hambaravi, oftalmoloogia, füsioteraapia, neuroloogia jt.[31]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Horowitz, Michael D.; Rosensweig, Jeffrey A.; Jones, Christopher A.. "Medical Tourism: Globalization of the Healthcare Marketplace". MedGenMed, 2007.
  2. Maailma Terviseorganisatsioon, viimati vaadatud 12.10.2016
  3. 3,0 3,1 Sandberg, Debra S.. "Medical tourism: An emerging global healthcare industry". 2017. International Journal of Healthcare Management.
  4. 4,0 4,1 Helena Rodrigues, Ana Brochado, Michael Troilo, Asad Mohsinc. "Mirror, mirror on the wall, who's the fairest of them all? A critical content analysis on medical tourism". 2017. Tourism Management Perspectives.
  5. Meditsiiniturismi tutvustav leht, viimati vaadatud 12.10.2016
  6. Meditsiiniturismi tutvustav leht, viimati vaadatud 12.10.2016
  7. 7,0 7,1 Lamk, A. Medical Tourism Beneficence or Maleficence? Sultan Qaboos Univ Med J. 2011 Nov; 11(4): 444–447.
  8. Journal of Education and Health Promotion: A systematic review of publications studies on medical tourism 2013, Aug, Vol 2.
  9. Medical tourism, Wikipedia, viimati vaadatud 12.10.2016
  10. The Economic Times: India's medical tourism sector attracts patients from Gulf, 2014.
  11. O’Brien, R. AFP: India Is Becoming A Hub For 'Medical Tourists' — Despite The 'Million Dollar Difference' In Care, 2014.
  12. Connell J. Medical Toursim. 2011. p63-67.
  13. Medigo.com: Top 10 healtcare destinations, viimati vaadatud 12.10.2016
  14. HealtStatus.com; An Overview of Medical Tourism in Europe, viimati vaadatud 13.10.2016
  15. HealtStatus.com; Treatment Abroad: The Medical Tourism Survey, 2012 Küsitlus meditsiiniturismi teemal, viimati vaadatud 13.10.2016
  16. Daily Mail: A heart bypass for $5,200? Why more Americans are going abroad for surgery to save money. 2011
  17. Oleszczuk, L. Forbes: Central Europe Becoming a Big Destination for Medical Tourism. 2013
  18. European Medical Tourist, viimati vaadatud 13.10.2016
  19. Postimees: Ukrainast tuleb Eestisse ravile kümme sõjas haavata saanut. 2014 Postimees 22.09.2014
  20. Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsiooni keskus, viimati vaadatud 13.10.2016
  21. Jõgeda, T. Eesti Ekspress: Eestis hoogustub uus turismiliik: haiguste ravi. 2012 Eesti Ekspress 23.11.2012
  22. Suviste, M. Õhtuleht: Pihkvalanna sünnitas Võrus: siin on parem suhtumine. 2014 Õhtuleht 1.12.2014
  23. Heliis Nemsitsveridze. "Meditsiiniturismi peakontor asub Tartus". Tartu Postimees, 18.07.2016.
  24. "Estonian startup Medihub opens the first international medical services portal in the Nordics". Estonian World, 04.07.2016.
  25. 25,0 25,1 "Tööd alustab arstiaegade Booking.com". ITuudised.ee, 13.07.2016.
  26. 26,0 26,1 Lauri Teder. "Uus idufirma lubab päästa Eesti meditsiinisüsteemi". arileht.delfi.ee, 12.07.2016.
  27. Medihub. "Medihub: Kuidas kasutada". Medihub.me.
  28. Tarmo Virki. "Medihub Unwraps Medical Pricing". Articstartup, 21.07.2016.
  29. "Uus portaal aitab välispatsiente Eesti kliinikutesse ravile". maaleht.delfi.ee, 23.02.2016.
  30. Med24. "Välismaalasi hakatakse Eestisse arsti juurde meelitama". Postimees, 23.02.2016.
  31. Medihubi koduleht. "Kõik teenused". Medihub.me.