Religiooniturism
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2018) |
Religiooni- ehk usuturism on turismi üks alavorme, kus inimesed reisivad üksi või gruppides palverännaku, misjonitöö või vaba aja veetmise põhjusel.
Maailma suurim massiline religiooniturism leiab aset igal aastal Indias Kumbh Mela palverännakuna, milles 2013. aastal osales 120 miljonit palverändurit.[1] Koos siseturismiga on aastane palverändurite hulk ligikaudu 330 miljonit inimest[2]. Peamine usuturismimaht tuleb islamiusuliste ja hindude palverännakutest.[2]
Viimase paari tuhande aasta jooksul on palverännak olnud üks värvikamaid ja dramaatilisemaid püsiväärtusi, mis elavdab hinge ja muudab vaimu sügavamaks[3].
Tänapäeval on valikuvõimalused reisimise osas väga rikkalikud – ranna-, kultuuri-, eksootika ja paljude teiste reisimise liikide kõrval on usulistel eesmärkidel rändamine jätkuvalt üks rändamise vorme, mille tähtsus siinkirjutaja arvates on tõusuteel. Üha rohkem käiakse maailma avastamas mitte niivõrd uute teadmiste ja kogemuste pärast, vaid ka seepärast, et soovitakse ennekõike kogeda midagi teistsugust – olgu näidetena mainitud turismiettevõtete korraldatavad joogareisid, erinevate mäetippude vallutusretked, eriliste tegutsevate või ajalooliseks vaatamisväärsuseks muutunud pühamute külastused, kohtumised šamaanidega jne.[4]
Religiooniturism on eksisteerinud juba antiikajast.
2011. aastal tehtud uuringus leiti, et 2,5 miljonit inimest külastas aastal 2013 Karbala linna Iraagis arba'eeni päeval, ja leiti, et palverändurid külastasid Jeruusalemma eri põhjustel: mõista ja hinnata enda kultuuri läbi füüsilise kogemuse, usaldada enda religioosseid uskumusi ja siduda end püha paigaga.[5]
Kuulsamad pühapaigad maailmas[muuda | muuda lähteteksti]
Tänapäeva usuturistidel on võimalik külastada püha linnu ja pühapaiku ülemaailmselt.
Kõige kuulsamad pühapaigad maailmas on Kuldne Tempel Indias, Vatikani linn, Meie Guadalupe Emanda kirik Mehhikos, Jeruusalemma linn, Meka linn Saudi Araabias, Püha Peetruse haud Roomas.[6]
Kuulsamad kirikud Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
Ka Eestis leidub ajaloolisi kloostreid ja kirikuid, mida usuturistid külastavad.
Kuulsamad on näiteks Tallinna Püha Vaimu kirik, Tallinna Niguliste kirik ja muuseum, Rakvere Jumalaema Sündimise kirik, Viljandi Pauluse kirik, Noarootsi kirik, Tallinna Püha piiskop Nikolause kirik, Kaarma Peeter-Pauli kirik ja Karja Katariina kirik.[7]
Looduslikud pühakohad Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
Inimasustus Eestis on umbes 10 000 aastat vana ning sama kaua on austatud ka pühapaiku. Looduslike pühapaikadena teatakse hiisi, pühasid kive, puid, veekogusid, mägesid ja allikaid. Ka tänapäeval ei ole neid unustatud – pühadest allikatest tuuakse vett, pühadele puudele seotakse paelu ning pühadele kividele jäetakse münte. Looduses tajutakse nii esivanemate lähedust kui looduse enda pühadust, kaaslasteks on mütoloogilised olendid ning iidsed pühapaigad kaitsevad ka täna. Tuntud looduslike pühakohtadega nagu Taevaskoda, Pühajärv, Siniallikas, Panga pank, Kaali meteoriidikraatrid ja 700 aasta vanune Tamme-Lauri tamm on seotud palju muistendeid ja legende, mis elavad ka tänapäeval.[8]
Religiooniturismi näiteid[muuda | muuda lähteteksti]
Religiooniturism hõlmab mitut turismimajanduse tahku:
- Palverännakud
- Vaba aja puhkused, nt joogareisid
- Usul põhinevad kruiisireisid
- Ristiretked, konventsioonid ja rahva kokkutulekud
- Rahupaigad
- Mungakloostrite külastused ja ööbimised
- Usul põhinevad laagrid
- Usulised vaatamisväärsused
Statistika[muuda | muuda lähteteksti]
- Maailma Turimisorganisatsiooni andmetel külastab 300 kuni 330 miljonit palverändurit maailma tähtsamaid pühapaiku igal aastal.[9]
- USA reisi- ja turismisektori büroo andmetel Ameeriklaste reisid seoses usu või palverännakuga kasvasid 491 000 reisijalt 2002. aastal 633 000 reisijale 2005. aastal (30% tõus).[10]
- CCCA väidab, et üle 8 miljoni inimese on seotud CCCA liikme laagritega ja konverentsidega, lisaks üle 120 000 kiriku.[11]
- Religioosseid turismisihtkohti nagu Sight & Soundi teatreid külastab aastas 800 000 inimest, Holy Land Experience & Focus Family Welcome'i keskusi keskmiselt 250 000 külastajat aastas.[12]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Record 120 million take dip as Maha Kumbh fest ends". Khaleeji Times (inglise keeles). 12. märts 2013. Originaali arhiivikoopia seisuga 20. oktoober 2018. Vaadatud 12. detsembril 2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 2,0 2,1 "Sissejuhatus religiooni- ehk usuturismi". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. oktoober 2017.
- ↑ "Kokkuvõte religiooniturismist". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. oktoober 2017.
- ↑ Kristel Engman (22. juuni 2012). "Palverännak kui ajastuteülene fenomen". Vaadatud 12. detsembril 2018.
- ↑ Michael Sebastian Metti (1. juuni 2011). "Jerusalem - the most powerful brand in history". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. juuni 2011. Vaadatud 12. detsembril 2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link) - ↑ "Top 10 Most Popular Religious Destinations in the World".
- ↑ "Puhka Eestis: Kirikud".
- ↑ "Eestimaa iidsed pühapaigad, kloostrid ja palverännuteed". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. oktoober 2018.
- ↑ "THE UNITED STATES NATIONAL TOURISM".
- ↑ "U.S. Office of Travel and Tourism Industries".
- ↑ "Christian Camp and Conference Associtation". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. juuni 2007.
- ↑ "USA Today: Faith based travel".