Aleksandria

See artikkel räägib linnast Egiptuses; samanimeliste asjade kohta vaata lehekülge Aleksandria (täpsustus)

---

Aleksandria
araabia الاسكندرية Al-Iskandarīyah
Lipp Vapp
Pindala:	2679 km²
Elanikke:	3 917 000 (2007), linnastus 4 368 000
Koordinaadid:	31° 12′ N, 29° 55′ E

Aleksandria on Egiptuse linn Vahemere rannikul. Elanike arvult on see riigis Kairo järel teine linn. Aleksandria sadamas asus Pharose tuletorn, linnas asus ka Museion ning selle juures Aleksandria raamatukogu.

Aleksandria patriarhaat

Aleksandria sadam Rooma keisririigis, 2. sajandil eKr

3D-arvutimudel Pharose tuletorni arvatavast välimusest.

Vana traditsiooni kohaselt on Aleksandria kiriku ja patriarhaadi rajajaks evangelist Markus, keda on tihti peetud apostel Peetruse õpilaseks. Markuse järglased, Aleksandria ja kogu Egiptuse kiriku juhid kannavad paavsti ja patriarhi tiitlit. Pikka aega oli Aleksandria paavst ja patriarh kiriku hierarhias tähtsuselt teisel kohal Rooma paavsti ja patriarhi järel. Aleksandria patriarhid Athanasios ning Aleksandria Kürillos olid nii väljapaistvad kirikujuhid kui ka hiilgavad teoloogid.

Kuid islami vallutuste järel Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas 7. sajandi lõpuks oli ta oma hiilguse ja tähtsuse täiesti kaotanud. Sellele aitasid kaasa nii kiriku lõhenemine Kalchedoni kirikukogu järel (kreekakeelsed linnakristlased läksid suuremalt jaolt Kalchedoni kirikukogu otsust toetanud Bütsantsi riigikirikusse. Seevastu koptid läksid enamasti Kopti kirikusse, mida sellest ajast alates peetakse monofüsiitlikuks), Konstantinoopoli võimupretensioonid kui ka islami vallutused 7. sajandil.

Islami vallutuse järel oli kreekakeelne patriarhaat terve sajandi vakantne. Aleksandria patriarhi ametikoht täideti alles aastal 730. Tihti suudeti Aleksandria patriarh Kalifaadi Egiptuse aladel ametisse panna vaid Bütsantsi diplomaatia abil ning selle tagajärjeks aga oligi see, et Aleksandria kreekakeelne kirik hakkas sõltuma üha enam Konstantinoopoli patriarhaadist. 12. sajandiks oli Aleksandria ortodoksses kirikus omaenda rahvuslik liturgia asendunud Konstantinoopoli liturgiaga. Olukord Aleksandria patriarhaadis halvenes veelgi kui aastal 1517 vallutasid Egiptuse türklased. Sellest ajast kuni aastani 1846 resideeris Aleksandria ida-ortodoksne patriarh Istanbulis sealse, s.t Konstantinoopoli patriarhi juures.

Tänapäeval on Aleksandria patriarh aga ka kogu Aafrika patriarh. Ida-ortodoksse kiriku levik sel kontinendil ei ole toimunud mitte ainult Aleksandria patriarhaadi misjonitöö tulemusel, olulist misjonit tegi siin sajandi keskel ka Küprose Ortodoksne Kirik. Üheks mõjuvaks põhjuseks on ilmselt ka iseseisvunud Aafrika riikide ja sealsete kirikute reaktsioon kunagiste koloniaalvõimude vastu. Paljud mustad kristlased on lahkunud kohalikest anglikaani kirikutest ja liitunud ida-ortodoksse kirikuga. Nõnda on tänapäeval Aleksandria patriarhaadil oma metropoliidid, peapiiskopid või piiskopid olemas teistes Põhja-Aafrika riikides, Etioopias, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Sudaanis, Kamerunis, Zimbabwes, Ugandas, Keenias, Tansaanias, Nigeerias ja Madagaskaril. Misjonikeskuseks on kujunenud Nairobi, kus asub ka teoloogiline seminar kogu Aafrika jaoks. Kuigi kirikutes kasutatakse jumalateenistuseks suuresti kohalikke keeli ning ka suur osa troopilise Aafrika preestritest on kohalikku päritolu, on märgatav osa kiriku juhtkonnast siiski kreekakeelne, pärit Kreekast või Küproselt.

Praegu on kirikupeaks, Aleksandria ja Kogu Aafrika paavst ja patriarh Theodoros II. Patriarhaadi keskus ning patriarhi residents asuvad Aleksandrias.

 Pikemalt artiklis Aleksandria patriarhaat

Vaata ka

• Antiookia partiarhaat, residents Türgi Antakyas