Marat (ettevõte)
| Marat | |
|---|---|
 | |
| Asutatud | 1920 |
| Peakorter | Tallinn |
| Tegevuspiirkond | Eesti |
| Valdkonnad | trikootooted |
Marat OÜ on Eesti tekstiilitööstusettevõte, mis tegutseb alates 1926. aastast. Ettevõtte põhitoodang on trikooriidest valmistatud tooted.
Nimi "Marat" võeti 1940. aastal prantsuse revolutsionääri Jean Paul Marat' järgi. Nime pakkusid ettevõttele selle töötajad.
2015. aastal oli OÜ Marati käive 600 tuhat eurot ja kasum 70 500 eurot, töötajate arv 25 inimest. 2018. aastal oli käive poole väiksem ja kahjum 3600 eurot, töötas 5 inimest.[1]
Aastani 2016 oli Marati omanik Kristi Täht, alates 2016. aastast on omanikud Raul Saks ja Gunnar Kraft.[1]
28. veebruaril 2022 teatas ettevõte sellest, et kavatseb lõpetada koostööd kohaliku ettevõttega, mis tootis riietust Marati kaubamärgi all. Võimaliku tootmise üle viimise sihtriigiks nimetati Makedooniat, kus toodetakse toodeid Sangari jaoks.[2]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
1905. aastal asutas Samuel Besprosvanie Pärnus manufaktuur- ja pudukauba äri, 1908. aastal toodi äri üle Tallinna, esialgu Suur-Pärnu maantee 20 ja 1918. aastal kesklinna Suur-Karja tänav 12. Pudu-, riidekaupade ning jalatsite kõrval müüdi S. Besprosvanie poes käsitöölistele ka välismaalt toodud villast lõnga ja 1924. aastal tellima kodus töötavatelt kudujatelt villaseid silmkoeesemeid, millega ka poes kaubeldi. 1926. aasta varakevadel osteti Saksamaalt esimene kudumismasin ja maikuus palgati esimesed äris, Suur-Karja tänaval kohapeal kudujad. Kodustöötajaid oli S. Besprosvaniel siis juba paarikümne ringis. 1927. aastal osteti veel kümmekond masinat. 3. septembril 1928 andis Kaubandus- ja Tööstusministeerium Tallinnas Suur-Karja tänav 12 kudumistööstusele tegutsemiseks loa. 9. juulil 1931 registreeriti Kohtu- ja Siseministeeriumis firma Samuel Besprosvanie" uueks nimeks sai Tööstuse-Kaubanduse Aktsiaselts "Samuel Besprosvanie", aktsiaseltsi eesmärgiks "siidi- ja villase trikoo (silmkoe) kaupade valmistamine ja ümbertöötamine ning kauplemine oma tööstussaadustega ja pudukaubaga oma kui ka komisjoni arvel sise- ja välismail". 1934. aastal suri S. Besprosvanie, aktsionäride peakoosolekul 19. aprillil 1935 otsustati Tööstuse-Kaubanduse Aktsiaseltsi "Samuel Besprosvanie" tegevus lõpetada. Betty Besprosvanny (1885–1941) võttis oma peale tööstuse üldise juhtimise. 1. juulil 1935 asutati täisühing Tööstus-Kaubandus Ühingu "Betty Besprosvanny ja Poeg". 1935. aastaks oli tööstus põhiliselt kolinud krundile Suur-Tartu maantee 69 ja töötajate arv üle 130. "Betty Besprosvanny ja Poeg" (Max Besprosvannõi) mehaaniline kudumistööstuses Suur-Tartu maantee 69 tootis villaseid, siidi- ja puuvillaseid silmkoesaadusi. Peale selle on firmal ärid Tallinnas, Tartus ja Viljandis. Ettevõtte tööstuses ja ärides töötas ligi 250 inimest[3].
23. juulil 1940 II Riigivolikogu poolt vastu võetud „Deklaratsiooniga pankade ja suurtööstuse natsionaliseerimise kohta", natsionaliseeriti Betty Besprosvanny & Poeg ettevõte. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu otsusega sai ettevõte 29. novembril 1940 uue nime – Trikootööstus "Marat"[4].
1952. aastal ehitati Tallinnas Tartu maantee 63 paiknev Eesti NSV Kergetööstuse Ministeeriumi Marati trikotaaživabriku hoone, mis renoveeriti büroohooneks[5] 2010. aastal. 1954. aastal oli trikootööstuse «Marat» direktor Jakob Hammermann (Moissei p).[6] Maratil olid veel õmblustsehhid Mustvees[7], Pärnus[8] ja Paldiskis[9].
Eesti NSV ajal oli Tallinna trikotaažitootmiskoondis "Marat" (Таллиннское Производственно-Трикотажное Объединение Марат, «Производственное трикотажное объединение Марат») suurimaid kergetööstusettevõtteid ja üks Eesti suuremaid rõivatootjaid Baltika kõrval.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Legendaarse Eesti rõivatootja äri on kokku kuivanud, Postimees, 30. juuli 2019 (vaadatud 31.07.2019)
- ↑ Эстонский производитель одежды Marat прекращает производство в Беларуси Детовые ведомости 28.02.2022 (vaadatud 03.03.2022)
- ↑ Firma „Betty Besprosvanny & Poeg" kahekordne äritegevuse juubel, Üleriiklise Kaupmeeste Seltside Keskliidu Teated, nr. 20, 24 oktoober 1935
- ↑ Toivo Jullinen, BESPROSVANNÕIDE SILMKOETÖÖSTUS TALLINNAS 1926‐1940
- ↑ LHV pensionifondid investeerivad aktiivselt kinnisvarasse: Soetati Valge Maja büroohoone, raha.geenius.ee
- ↑ EESTI NSV TEATAJA, nr 13, 20. oktoober 1954. lk 252
- ↑ "Eesti Entsüklopeedia. Mustvee".
- ↑ "Avastame Vana-Pärnut" (PDF).
- ↑ "Eesti Sõjaajaloo Teejuht: Paldiski".
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]