Maxima

Allikas: Vikipeedia
Maxima logo
Maxima kauplus Pärnus
Maxima pood Tartus Narva maanteel.

Maxima (varem T-market) on Baltimaades, Poolas ja Bulgaarias tegutsev jaekaubanduskett, mis kuulub Leedu ettevõttele Maxima Grupe UAB, mille omanik on VP Grupė. Eestis haldab ketti Maxima Eesti OÜ.

Maxima kauplused jagunevad kolme tüüpi: suurimad on Maxima XXX hüpermarketid, keskmises suuruses Maxima XX kauplused ning väiksemates linnapiirkondades ja maal ühtse tootepaigutuse ja saalisüsteemiga Maxima X poed. Sageli peetakse Maxima üheks müügiargumendiks madalamaid hindu.

Keti omatooted kannavad kaubamärke Optima Linija ja Favorit, mahetoodete kaubamärk on Ekologica ning kondiitritoodetel ja kulinaarial "Meistrite kvaliteet". Kliendikaardina on kasutusel Aitäh-kaart.

Ajalugu ja ulatus[muuda | muuda lähteteksti]

Alguse sai Maxima grupp 1992. aastal, mil avati esimesed kolm poodi Vilniuses. 1990. aastate lõpus sai Maxima Leedus turuliidriks, 1998 avati esimene kauplus Maxima nime all. Lätis ja Eestis avati esimesed kauplused T-marketi nime all 2001. aastal. Eestis on Maxima kett 2004. aastast alates laienenud. 2005. aastal avati esimene pood Bulgaarias, 2005-2006 mindi üle Maxima kaubamärgile, 2008. aastal moodustati emafirma Maxima Grupe. 2005. aastal jäi Maxima keti käive Eestis 50 ja 100 miljoni euro vahele, 2009-2010 ületas aga juba 250 miljoni euro piiri.

2011. aastal kuulus Maxima ketti Baltimaades, Poolas ja Bulgaarias ligi 430 kauplust. Kontsernis on umbes 24 000 töötajat ning selle aastakäive on 35 miljardit Eesti krooni. Päevas on külastajaid ligi miljon, Eestis üle 110 000. Eestis on Maximal 54 kauplust ja turuosa üle 15 protsendi, Lätis 127 kauplust.

21. novembril 2013 toimus Riias Maxima kaupluse varing.

Kriitika[muuda | muuda lähteteksti]

2011. aasta suvel kajastas Eesti ajakirjandus töötajate lahkumist Elva Maxima kauplusest. Poeketti süüdistati ametiühinguvaenulikkuses ning töötajate halvas kohtlemises. "/---/ töötajatele makstakse miinimumpalka, nende palgast peetakse kinni inventuuri puudujääke ja riknenud kauba maksumust. See on Maximas tavapärane, teiste kettide puhul seda ei täheldata," kinnitas Eesti Teenindus- ja Kaubandustöötajate Ametiühingu juht Elle Pütsepp. "Paar aastat tagasi moodustasime Maxima ETKA osakonna, ent paraku tööandja surve oli nii suur, et juba järgmisel päeval tulid Maxima inimesed meie kontorisse tagasi ja olid valmis kirjutama avalduse, millega nad ametiühingust välja astusid."[1] "Ametiühingud on püüdnud Maxima töötajate eest seista, kuid Maxima on äärmiselt ametiühingu-vaenulik ja paraku on seal töötajate olukord jätkuvalt väga halb," kinnitas ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga, mööndes siiski, et küsimus pole üksnes Maximas. "Eks sellist suhtumist kohtab ka mujal, see ei ole ainult Maxima probleem. /---/ On ette tulnud ka juhtumeid, kus Teenindus- ja Kaubandustöötajate Ametiühing on pidanud sekkuma ka näiteks Prismas ja Rimis."[2]

Tööinspektsiooni kinnitusel on Maxima Eesti OÜ-ga seotud töövaidlusi kokku 72 ning 2011. aastal kuni 24. augustini on Maxima töötajad ja tööandjad käinud tööinspektsiooni ja juristide nõustamisel 35 korral, samas kui analoogseid nõustamisi oli Rimi keti puhul 23 ja Selveril 13.[3] Maxima avalike suhete juhi Erkki Erilaidi teatel on 2011. aastal augusti keskpaigani algatatud siiski vaid kuus töövaidlust.[3]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Erik Rand "Ametiühingu juht: Maxima on äärmuslik ettevõte" EPL, 25. august 2011 (vaadatud 27. augustil 2011)
  2. Erik Rand "Harri Taliga: Maxima paistab silma erilise vaenulikkusega ametiühingute suhtes" EPL, 25. august 2011 (vaadatud 27. augustil 2011)
  3. 3,0 3,1 Kadri Ibrus "Maxima töötaja: meid koheldi kui orje" EPL, 25. august 2011 (vaadatud 27. augustil 2011)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]