Alvar Aalto

Allikas: Vikipeedia
Alvar Aalto
Alvar Aalto
Sünninimi Hugo Alvar Henrik Aalto
Sündinud 3. veebruar 1898
Soome, Kuortane
Surnud 11. mai 1976
Helsingi
Rahvus soomlane
Haridus Helsingi Tehnikaülikool
Tegevusala arhitekt, mööbli- ja klaasnõude disainer
Kunstivool Skandinaavia modernism
Tuntud teoseid Finlandia-talo, Savoy vaas
Alvar ja Elissa Aalto 1950. aastatel

Hugo Alvar Henrik Aalto ['aaldo] (3. veebruar 1898 Soome, Kuortane11. mai 1976 Helsingi) oli soome arhitekt, disainer, maalikunstnik ja akadeemik.

Aalto oli üks Skandinaavia moodsa arhitektuuri mõjukamaid esindajaid ja organisatsiooni Congrès Internationaux d'Architecture Moderne (CIAM) liige.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Ta õppis aastatel 19161921 Helsingi Tehnikaülikoolis Armas Lindgreni õpilasena[1] arhitektuuri (1917. aastal katkestas ta õpingud, et osaleda vabadusvõitluses) ning avas 1923. aastal Jyväskyläs oma esimese arhitektuuribüroo.

Aastal 1924 abiellus ta õpingukaaslase arhitekt Aino Marsioga, kellest sai tema kaastööline. Nende pulmareis Itaaliasse jättis Aaltosse jälje, mis sidus ta kogu eluks Vahemere maade kultuuriga.

Aalto on maetud Helsingi Hietaniemi kalmistule.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Aalto töötas mitmel alal, mööbli- ja klaasidisainist arhitektuuri ja maalikunstini. Tema klaasidisainikollektsioon on maailmakuulus. Aalto klaasnõude seas on maailmakuulus "Savoy vaas". Tema loodud mööblist tuntuim on ilmselt kolme jalaga taburet "L".

Aalto oli Soomes edukas arhitekt, disainer ja linnaplaneerija. Ta on projekteerinud elumaju, haiglaid, kirikuid ja vabrikuid ning planeerinud kultuuri- ja halduskomplekse. Aalto isikupärase arhitektuuristiili kujunemist mõjutasid Gunnar Asplundi uusklassitsism ja Euroopa avangardism[2]. Aaltole iseloomulk stiil sai alguse 1927. aastast, kui ta projekteeris Viiburi linnaraamatukogu (ehitati 19301935), millel olid valged seinad. Ta ütles lahti Euroopa funktsionalismist, mis rõhutas sirgjoonelist korrapärasust, ning projekteeris ebakorrapärase ja keeruka liigendusega siseruumid, kasutades puitu. Tundlik puidukasutus ongi talle tüüpiline. Soome maastikust inspiratsiooni saades integreeris Aalto vormid ja materjalid looduskeskkonnaga, pidades hoolikalt silmas inimlikke väärtusi ning nähes ette, kuidas inimesed tema hoonetes elama ja töötama hakkavad. Ta kasutas loomulikku valgust.

1930. aastate lõpus sai Aalto maailmakuulsaks Soome paviljonidega Pariisi ja 1939. aasta New Yorgi maailmanäitusel.

Tema tuntumad hooned on Villa Mairea, Finlandia-talo Helsingis ja Helsingi Tehnikaülikooli (Teknillinen korkeakoulu) hoone.

Ainus Alvar Aalto projekteeritud maja Eestis on geograaf August Tammekannule mõeldud elamu Tartus, mis on tänapäeval tuntud kui Villa Tammekann.

Hooneid[muuda | muuda lähteteksti]

Helsingi tehnikaülikooli auditoorium

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Большая Российская энциклопедия, т. 1, 2005, с. 5
  2. Большая Российская энциклопедия, т. 1, 2005, с. 5

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • K. Fleig. Alvar Aalto, 3 köidet, Zürich 1963–1978.
  • G. Schildt. Alvar Aalto, 3 köidet, New York 1984–1991.
  • G. Schildt. Alvar Aalto: The Complete Catalogue, London 1994.
  • Mirjam Peil. "Villa Tammekann". Kodukiri, 5. mai 2003

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]