Tõnis Mihkelson

Allikas: Vikipeedia
Aegviidu supelasutuse suvekohvik Mustjõe kaldal (1940)

Tõnis Mihkelson (21. veebruar vkj/5. märts 1887 Kobruvere küla, Vastemõisa vald, Suure-Jaani kihelkond – surmaaeg ja -koht teadmata) oli Eesti arhitekt.[1]

Ta läks 1904. aastal Moskvasse. Õppis aastast 1905 Moskva Maali-, Raid- ja Ehituskunstikoolis, lõpetas selle 1916. Aastatel 1917-1920 töötas ta Moskva Postiametis ehitustööde juhatajana.[1]

Suve lõpust 1920 elas ta Eestis, oli aastatel 1921–1930 Haridusministeeriumi arhitekt.[1]

1944 lahkus ta Saksa sõjalaeval koos abikaasaga Eestist. Pärast seda temast teateid pole, ent arvatakse, et laev uppus.[2]

Töid[muuda | muuda lähteteksti]

1920. aastatel rida koolimajade (Petseri Ühisgümnaasium, Harjumaal Loksa ja Raplamaal Kehtna koolimajad) projekte.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema abikaasa Elsa Stasch (poolapäraselt Staś) oli sündinud Moskvas, kuid tema vanemad olid pärit Jelgavast Kuramaa kubermangust.

Nad abiellusid Moskvas 31. juulil 1920.[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Mart Kalm. "Mihkelson, Tõnis, arhitekt". // Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 1996. Lk 313
  2. https://jupiter.to.ee/~urmas/gen/03/f03547.html (vaadatud 23.02.2024)
  3. Korteriühistu Gonsiori XXV. "Ajalugu".
  4. Kultuurimälestiste register. "8139 Elamu Gonsiori t. 25, 1937. a."
  5. Pärandkultuuri objekt: Supelasutus (112:KOK:005)
  6. "Optantide isiklikud toimikud. Mihkelson, Elsa Johani t". Eesti Rahvusarhiiv, ERA 36.2.10777

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]