Peetri (Rae)

Allikas: Vikipeedia
Peetri

Pindala: 4,60 km²
Elanikke: 4435 (31.12.2011)[1]

EHAKi kood: 6086
Koordinaadid: 59° 24′ N, 24° 49′ Ekoordinaadid: 59° 24′ N, 24° 49′ E
Peetri (Rae) (Eesti)
Peetri (Rae)

Peetri on alevik Harju maakonna Rae vallas. Piirneb Tallinna linnaga.

Peetri (kõnekeeles ka Peetriküla) oli kaua aega elanike arvult Eesti suurim küla. Rahvastikuregistri andmetel elas 2015. aastal Peetris 4392 inimest.[2] 2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Peetris tegelikult 4435 elanikku[3]. Sellega on Peetri alevik suurim asula Rae vallas ja ühtlasi suurem 13 Eesti linnast. 1. jaanuaril 2012 sai Peetrist regionaalministri otsusega alevik.

Alevikus on üle 500 elumaja, nende hulgas mitukümmend kortermaja. Sügisel 2009 valmis Peetri lasteaed-põhikool koos spordihoone, staadioni ja avaliku raamatukoguga.[4] Aleviku väga kiire kasvu tõttu jäi uus hariduskompleks kiirelt väikeseks ja 2013. aasta sügisel avati nii põhikooli kuika lasteaia laiendus. Peale laiendust on koolis 648 õpilaskohta (enne laiendust oli 432), lasteaias on 360 lasteaialapse kohta (enne laiendust oli 120). Sellega muutus Peetri lasteaed maailma suurimaks eestikeelseks lasteaiaks. Koos lasteaed-põhikooli laiendusega laiendati ka Peetri raamatukogu ja kool sai juurde kaasaegse black box-ruumi.

Peetri tuumik paikneb Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteest läänes, kuid aleviku koosseisu kuulub ka maanteest itta jääv Rae valla koosseisu kuuluv Mõigu piirkond. Aleviku pindala on 4,60 km², rahvastiku tihedus 964 in/km².

Külas asub Mõigu-Peetri kivikalme.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Peetri küla on esmakordselt kirjalikult mainitud aastal 1631 (Petriküll) seoses Mõigu mõisa müügitehinguga. 1857. aastal oli Peetri külas kolm talukohta (Peetri, Allika ja Vägeva) ning 12 saunikukohta, kokku seega 15 majapidamist.

Kuni 20. sajandi keskpaigani hõlmas Peetri vaid tänavküla tüüpi asulat (nn Peetri vana-küla). Vana-Tartu maantee lähedale jäänud talud moodustasid sel ajal omaette Mõigu küla. Maa-asulate liitmise ajal 1970. aastatel liideti Mõigu küla Peetri külaga. 1970. aastatel ehitati Mõigu kortermajade piirkond. 2000. aastatel ehitusbuumi ajal küla rahvaarv mitmekordistus.

Peetri aleviku vanim ehitis on endine tuuleveski (1868), kus praegu tegutseb restoran-pubi Peetri Tuulik[5].

Rae vallavolikogu koostas suvel 2011 otsuse eelnõu nimetada Peetri ümber alevikuks. Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler allkirjastas otsuse 22. detsembril 2011 ja Peetri staatus alevikuna jõustus 1. jaanuaril 2012.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Peetri rahvaarvu muutus Rahvastikuregistri andmetel
Peetri küla/aleviku elanike arv Rahvastikuregistri järgi[2]
Aasta 1959 1970 1979 1989 1996 2003 2007 2009 2010 2011 2012 2014 2015
Elanike arv 134 165 191 599 661 702 1537 1956 2407 2686 3255 3639 4392

Eestlaste osakaal Peetris oli 2011. aasta rahvaloenduse järgi 82,8%; mitte-eestlased moodustavad 17,2%.

Tänavad[muuda | muuda lähteteksti]

Kaubandus ja teenindus[muuda | muuda lähteteksti]

2012. aasta suvel avati Peetris Rae Keegel[6], kus lisaks sportkeegli radadele paiknevad ka jõusaal, piljardisaal, üürisaun, baar ning õues on külastajatele avatud rannavõrkpalli väljak.

14. novembril 2013 avati Veesaare teel aleviku esimene kaubanduskeskus (Peetri Selver), kus lisaks Selveri hüpermarketile paiknevad ka teiste teenusepakkujate müügiboksid (sh apteek).

Toitlustusteenust pakuvad kunagises Lepiku talus tegutsev Peetri Kõrts[7], Assaku Toidutare[8] (hoolimata nimest paikneb Peetris). Selveri hüpermarketi avamisega lisandusid kiirtoidurestoranid Hesburger ja Subway.

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]