Peetri (Rae)

Peetri
Peetri
	Kuldala tee Peetris
	Pindala: 4,8 km² (2020)
	Elanikke: 6352 (31.12.2021)
	EHAK-i kood: 6086
	Koordinaadid: 59° 24′ N, 24° 49′ E

Peetri on alevik Harju maakonna Rae vallas. Piirneb Tallinna linnaga.

Peetri tuumik paikneb Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteest läänes, kuid aleviku koosseisu kuulub ka maanteest itta jääv Rae valla koosseisu kuuluv Mõigu piirkond. Aleviku pindala on 4,60 km², rahvastiku tihedus 1133 in/km².

Ajalugu

Peetri küla on kirjalikult esmamainitud aastal 1631 (Petriküll) seoses Mõigu mõisa müügitehinguga. 1857. aastal oli Peetri külas kolm talukohta (Peetri, Allika ja Vägeva) ning 12 saunikukohta, kokku seega 15 majapidamist.

Kuni 20. sajandi keskpaigani hõlmas Peetri vaid tänavküla tüüpi asulat (nn Peetri vana-küla). Vana-Tartu maantee lähedale jäänud talud moodustasid sel ajal omaette Mõigu küla. Maa-asulate liitmise ajal 1970. aastatel liideti Mõigu küla Peetri külaga. 1970. aastatel ehitati Mõigu kortermajade piirkond.

Peetri aleviku vanim ehitis on endine tuuleveski (1868), kuhu hiljem loodi restoran^[4] Külas asub Mõigu-Peetri kivikalme.

Kool ja lasteaed

Alevikus on üle 500 elumaja, nende hulgas mitukümmend kortermaja. Sügisel 2009 valmis Peetri lasteaed-põhikool koos spordihoone, staadioni ja avaliku raamatukoguga.^[5] Aleviku väga kiire kasvu tõttu jäi uus hariduskompleks kiirelt väikeseks ja 2013. aasta sügisel avati nii põhikooli kui ka lasteaia laiendus. Pärast laiendust on koolis 648 õpilaskohta (enne laiendust oli 432), lasteaias on 360 lasteaialapse kohta (enne laiendust oli 120). Sellega muutus Peetri lasteaed suurimaks eestikeelseks lasteaiaks.^[viide?] Koos lasteaed-põhikooli laiendusega laiendati ka Peetri raamatukogu ja kool sai juurde kaasaegse black box-ruumi.

Rahvastik

See diagramm kasutab tarkvaralisa Graph, mida enam ei toetata. Diagrammi andmed tuleb esitada uue tarkvaralisaga Chart või muul kujul.

Peetri oli kaua aega elanike arvult Eesti suurim küla. 2000. aastatel ehitusbuumi ajal küla rahvaarv mitmekordistus. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Peetris 4435 elanikku^[6]. Sellega on Peetri alevik suurim asula Rae vallas ja ühtlasi suurem ka 13 Eesti linnast. Rae vallavolikogu koostas suvel 2011 otsuse eelnõu nimetada Peetri ümber alevikuks. Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler allkirjastas otsuse 22. detsembril 2011 ja Peetri staatus alevikuna jõustus 1. jaanuaril 2012. 01.06.2018.a seisuga ületas Peetri rahvaarv rahvastikuregistri andmetel esimest korda 5000 elaniku piiri, 1. jaanuaril 2025 oli Peetrisse registreeritud 6502 elanikku.^[7] Eestlaste osakaal Peetris oli 2011. aasta rahvaloenduse järgi 82,8%; mitte-eestlased moodustavad 17,2%.

Peetri küla/aleviku elanike arv Rahvastikuregistri järgi^[7]
Aasta	1959	1970	1979	1989	1996	2003	2007	2009	2010	2011	2012	2014	2015	2019	2022
Elanike arv	134	165	191	599	661	702	1537	1956	2407	2686	3255	3639	4392	5210	6277

See diagramm kasutab tarkvaralisa Graph, mida enam ei toetata. Diagrammi andmed tuleb esitada uue tarkvaralisaga Chart või muul kujul.

Tänavaid

Aasa põik
Aasa tänav
Allikaveski tee
Aruheina tee
Heki tee
Helgi tee
Häälinurme tänav
Juhtme tänav
Järvemetsa tee
Järveääre tee
Kaabli tänav
Kasemetsa tee
Kelgumäe tee
Kivi põik
Kopli tee
Kraavipealse tänav
Krati tee
Kuldala tee
Kuma tee
Kungla põik
Kungla tee
Kuusekese tänav
Küti põik
Küti tee
Lepiku põik
Lepiku tee
Läike põik
Läike tee
Mõigu tee
Mäeotsa tee
Niine tee
Niinesaare põik
Niinesaare tee
Pajusaare tee
Pargi tee
Peetri põik
Peetri tee
Pihlaka tee
Radari tee
Raudkivi tee
Reti põik
Reti tee
Roosaare tee
Salu tee
Sauki tee
Sinilille tee
Suurekivi põik
Suurekivi tee
Sära tee
Tammiku põik
Tartu maantee
Treiali tee
Tuleviku tee
Tähnase põik
Tähnase tee
Uusmaa tee
Uusvägeva tee
Vahtra tee
Vainu tee
Järveküla–Jüri tee
Veesaare tee
Vägeva põik
Vägeva tee
Väike-Vägeva tee

Kaubandus ja teenindus

2012. aasta suvel avati Peetris Rae Keegel^[8], kus lisaks sportkeegli radadele paiknevad ka jõusaal, piljardisaal, üürisaun, baar ning õues on külastajatele avatud rannavõrkpalli väljak.

14. novembril 2013 avati Veesaare teel aleviku esimene kaubanduskeskus (Peetri Selver), kus lisaks Selveri hüpermarketile paiknevad ka teiste teenuseosutajate müügiboksid (sh apteek).

Toitlustusteenust osutavad kunagises Lepiku talus tegutsev Peetri Kõrts^[9], Assaku Toidutare^[10] (hoolimata nimest paikneb Peetris). Selveri hüpermarketi avamisega lisandusid kiirtoidurestoranid Hesburger ja Subway.