Peep Jänes

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Peep Jänes (2009)

Peep Jänes (sündinud 26. detsembril 1936 Rakveres) on eesti arhitekt ja üks olulisimaid modernismi viljelejaid läbi Eesti arhitektuuri ajaloo.

Ta on Pille Jänese (teatrikunstnik) ja Signe Stokase (sisearhitekt) isa.

Ta lõpetas 1955. aastal Tallinna 2. Keskkooli (Tallinna Reaalkooli) ning õppis aastatel 1955–1958 TPI-s ehitust ja aastatel 1958–1963 ERKI-s, mille lõpetas arhitektina.

Ta tegutses peamiselt Nõukogude perioodil – 1970. ja 1980. aastatel. Tema arhitektuuristiil on valdavalt modernistlik.

Ta töötas Tallinnas 1963–1968 ja 1975–1993 “Eesti Projektis”. 1968–1975 “Maaehitusprojektis” ja aastast 1994 “Kolde projektis”.

Alates 1964.aastast on Peep Jänes Arhitektuuri Liidu liige.

Peep Jänes on Eesti üks olulisimaid Nõukogude aja arhitekte, kes lõi keerulisel ajal julgeid vormilisi lahendusi.

Tema viis aastakümmet kestnud loomingut iseloomustavad hästi suured avalikud ehitised ja märgilise tähendusega objektid.

Peep Jänes on projekteerinud üle 300 ehitise, projekti ja konkursitöö.

Peep Jänes on öelnud: “Arhitektuuri alustamine on mäng. Ma ei ole kunagi pidanud õigeks midagi kramplikult esimesest hetkest taga ajada, ikka mängid alguses ja alles hiljem läheb töö tõsisemaks.”

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Jänes on Pirita Olümpiaspordikeskuse arhitekt (1975–1980, koos Henno Sepmanni, Ants Raidi ja Himm Looveeriga. 1980; NSV Liidu Preemia 1981 ja Rahvusvahelise Arhitektide Liidu (UIA) biennaali “Interarch 83” auhind).

Jänese kavandi järgi on ehitatud Tallinnas Mustamäe mikrorajooni keskus (1963–1970, tuntud ka seal asunud Kännu Kuke restorani nime järgi).

  • "Dünamo" tennisehall Kadriorus (1978, koos M. Vainikuga)
  • Suusaspordibaasi Otepääl (1978, koos T. Mellikuga). Hoone sulandub kuplina kuppelmaastikul.
  • Tamsalu kultuurimaja (1980, koos T. Mellikuga)
  • Kuressaare haigla juurdeehitus (1981–1993, koos I. Heinsoo ja L. Kikkasega; NSV Liidu Arhitektide Liidu diplom 1986)
  • Projekteerijate maja Tallinnas Rävala puiesteel (1981, koos A. Niinevälja ja M. Pordiga). Eesti üks äratuntavamaid postmodernistlikke hooneid.
  • Kauplus Turist (1982, koos H. Sepmanniga)
  • Kirjanike elamu Kadriorus (1995, koos L. Kikkasega)
  • Galeriikohvik Viru tänaval (1995)
  • “Järvakandi Tehaste” klubihoone (1986, koos H. Sepmanniga)
  • Padise keskus koos kolmekorrusteliste terrasselamutega (koos T. Mellikuga, 1977; NSV Liidu Arhitektide Liidu auhind 1981 ja Eesti NSV Preemia 1985)
  • Kunstitegelaste ridaelamu Tallinnas Meriväljal Ranniku tee 29[1][2]
  • Stockmanni kaubamaja (1993–2000, koos P. Voorega I ehitusjärgus, I. Suigusaarega II ehitusjärgus)

Muuhulgas oli ta Estonia teatri rekonstrueerimise üks arhitekte.

Lisaks veel mitmeid eramuid ja aiamajasid.

Võistlusprojektid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Rändteater (1961, UIA võistlus Londonis)
  • Mustamäe elamurajooni keskus (1964, II auhind)
  • Ooperi- ja balletiteater Tallinnas Tõnismäel (1972, koos Tõnu Mellikuga, I–II auhind ; 1984 koos Henno Sepmanniga, I auhind)
  • Maaelamud (1973 ja 1974, koos R. Kersteniga, I ja II auhind)
  • Elva vanadekodu (1977, koos T. Mellikuga, I auhind)
  • Kuusankoski velodroom (1989, koos Raine Karbiga, I auhind).

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1961 UIA kongressil Londonis üliõpilastöö eest (koos Ilmar Puumetsaga)
  • 1976 Eesti NSV teeneline arhitekt
  • 1978 Sirbi ja Vasara arhitektuuripreemia (Tehvandi suusakeskus)
  • 1981 NSV Liidu riiklik preemia (Tallinna Olümpiapurjespordikeskus)
  • 1982 Eesti aasta parima ehitise preemia (Projekteerijate Maja)
  • 1983 UIA Sofia biennaali eriauhind (Tallinna Olümpiapurjespordikeskus)
  • 1985 Eesti riiklik preemia (Padise asula planeerimine ja terrassmajad)
  • 1986 Eesti aasta parima ehitise preemia (Kuressaare haigla)
  • 1987 Alar Kotli arhitektuuripreemia
  • 2008 Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia (Raudna põhikooli spordihoone Heimtalis)[3]

Isikunäitus[muuda | muuda lähteteksti]

Ahtitektuurimuuseumi isikunäitus "Peep Jänes 75" 2011. aastal.[4]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Arhitekt Peep Jänese 75. juubelisünnipäevale pühendatud raamat "Arhitekt Peep Jänes" [5]

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Näiteid Peep Jänese töödest[muuda | muuda lähteteksti]

  • Otepää suusaspordibaas perspektiivvaade [1]
  • Ooperi- ja balletiteater Tallinnas [2]
  • Teaduste Akadeemia Raamatukogu ja Projekteerijate Maja Tallinnas [3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Mart Kalm. (2001). Kogumik "Eesti 20. sajandi arhitektuur" V. köide. Tallinn. ISBN ISBN 9985-9316-2-9
  2. Mart-Ivo Eller; Leo Gens; Jüri Hain; Marje Jõeste; Rein Loodus; Evi Pihlak; Inge Teder; Jaan Vares. (1996). EKABL Kunst ja Arhitektuur. Tallinn. 
  3. Tiina Kolk. "Galerii ja intervjuu Peep Jänesega: modernisti loometee". Postimees KULTUUR, 6. veebruar 2015.
  4. "Peep Jänes 75".
  5. Mait Väljas, Mihkel Karu. (2012). Arhitekt Peep Jänes. Tallinn. 

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]