Peep Jänes

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Peep Jänes (2009)

Peep Jänes (sündinud 26. detsembril 1936 Rakveres) on eesti arhitekt ja üks olulisemaid modernismi viljelejaid Eesti arhitektuuri ajaloos.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lõpetas 1955. aastal Tallinna 2. Keskkooli ning õppis aastatel 1955–1958 Tallinna Polütehnilises Instituudis ehitust ja 1958–1963 ERKIEesti Riiklikus Kunstiinstituudis, mille lõpetas arhitektina.

Töö[muuda | muuda lähteteksti]

Ta tegutses peamiselt Nõukogude aja 1970. ja 1980. aastatel. Ta töötas Tallinnas 1963–1968 ja 1975–1993 Eesti Projektis. 1968–1975 töötas ta Maaehitusprojektis ja aastast 1994 Kolde projektis.

Alates 1964. aastast on Peep Jänes Arhitektuuri Liidu liige.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Peep Jänes on Eesti üks olulisemaid Nõukogude aja arhitekte, kes lõi keerulisel ajal julgeid vormilisi lahendusi. Tema arhitektuuristiil on valdavalt modernistlik.

Tema poolsada aastat kestnud loomeperioodi iseloomustavad hästi suured avalikud ehitised ja märgilise tähendusega objektid. Ta on projekteerinud üle 300 ehitise, projekti ja konkursitöö.

Peep Jänes on öelnud: "Arhitektuuri alustamine on mäng. Ma ei ole kunagi pidanud õigeks midagi kramplikult esimesest hetkest taga ajada, ikka mängid alguses ja alles hiljem läheb töö tõsisemaks."

Jänes on Pirita Olümpiaspordikeskuse arhitekt (1975–1980, koos Henno Sepmanni, Ants Raidi ja Himm Looveeriga. 1980; NSV Liidu riikliku preemia 1981 ja Rahvusvahelise Arhitektide Liidu (UIA) biennaali "Interarch 83" auhind).

Jänese projekti järgi on ehitatud Tallinnas Mustamäe mikrorajooni keskus (1963–1970, tuntud ka seal asunud Kännu Kuke restorani nime järgi).

  • Dünamo tennisehall Kadriorus (1978, koos Milvi Vainikuga)
  • Suusaspordibaasi Otepääl (1978, koos Tõnu Mellikuga). Hoone sulandub kuplina kuppelmaastikku
  • Tamsalu kultuurimaja (1980, koos Tõnu Mellikuga)
  • Kuressaare haigla juurdeehitus (1981–1993, koos Iilmar Heinsoo ja Loona Kikkasega; NSV Liidu Arhitektide Liidu diplom 1986)
  • Projekteerijate maja Tallinnas Rävala puiesteel (1981, koos Arvo Niinevälja ja Mart Pordiga). Eesti üks äratuntavamaid postmodernistlikke hooneid.
  • Kauplus Turist (1982, koos Henno Sepmanniga)
  • Kirjanike elamu Kadriorus (1995, koos Loona Kikkasega)
  • Galeriikohvik Viru tänaval (1995)
  • Järvakandi Tehaste klubihoone (1986, koos Henno Sepmanniga)
  • Padise keskus koos kolmekorrusteliste terrasselamutega (koos Tõnu Mellikuga, 1977; NSV Liidu Arhitektide Liidu auhind 1981 ja Eesti NSV riiklik preemia 1985)
  • Kunstitegelaste ridaelamu Tallinnas Meriväljal Ranniku tee 29[1][2]
  • Stockmanni kaubamaja (1993–2000, koos P. Voorega I ehitusjärgus, I. Suigusaarega II ehitusjärgus)
  • Otepää suusaspordibaas perspektiivvaade [1]
  • Ooperi- ja balletiteater Tallinnas [2]
  • Teaduste Akadeemia Raamatukogu ja Projekteerijate Maja Tallinnas [3]

Muuhulgas oli ta Estonia teatri rekonstrueerimise üks arhitekte.

Lisaks on ta projekteerinud eramuid ja aiamaju.

Võistlusprojekte[muuda | muuda lähteteksti]

  • Rändteater (1961, UIA võistlus Londonis)
  • Mustamäe elamurajooni keskus (1964, II auhind)
  • Ooperi- ja balletiteater Tallinnas Tõnismäel (1972, koos Tõnu Mellikuga, I–II auhind; 1984 koos Henno Sepmanniga, I auhind)
  • Maaelamud (1973 ja 1974, koos R. Kersteniga, I ja II auhind)
  • Elva vanadekodu (1977, koos Tõnu Mellikuga, I auhind)
  • Kuusankoski velodroom (1989, koos Raine Karbiga, I auhind)

Isikunäitus[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema tütred on teatrikunstnik Pille Jänes ja sisearhitekt Signe Stokas.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Mart Kalm (2001). Kogumik "Eesti 20. sajandi arhitektuur" V. köide. Tallinn. ISBN ISBN 9985-9316-2-9
  2. Mart-Ivo Eller; Leo Gens; Jüri Hain; Marje Jõeste; Rein Loodus; Evi Pihlak; Inge Teder; Jaan Vares (1996). EKABL Kunst ja Arhitektuur. Tallinn. 
  3. "Peep Jänes 75".
  4. Tiina Kolk. "Galerii ja intervjuu Peep Jänesega: modernisti loometee". Postimees KULTUUR, 6. veebruar 2015.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Mait Väljas, Mihkel Karu (2012). Arhitekt Peep Jänes. Tallinn.