Malaaria

Allikas: Vikipeedia
Palun oodake parandustega, toimetamine on pooleli!
See mall on lühiajaliseks kasutamiseks, et vältida redigeerimiskonflikte. Kui redigeerimine lõpetatakse, tuleb mall eemaldada. Viimase muudatuse aeg: 26. aprill 2015, 15.35.


Malaaria ehk halltõbi on transmissiivsete haiguste rühm, mida põhjustavad punalibledesse elama asunud eukarüootsed algloomad perekonnast Plasmodium ja millesse nakatuvad osad selgroogsed loomad mitmete hallasääse - perekonda liigitatud emaste sääskede pistete vahendusel.

Malaarianakkust võis esineda ka dinosaurustel.[1]

Ravita jäänud malaaria on krooniline haigus.

Inimesel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nakkustekitaja[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimesel võivad malaariat tekitada neli Plasmodiumi liiki, neist kõige sagedasem ning kõige ohtlikum on Plasmodium falciparum.

Epidemioloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Malaaria on laialdaselt levinud troopikas ja lähistroopikas, sealhulgas suuremas osas Mustast Aafrikast, Lõuna- ja Kagu-Aasias ja Kesk-Ameerika ning Lõuna-Ameerika põhjaosas. Malaaria levib eelkõige piirkondades, kus on soe ja niiske kliima, mis tagab hallasääskedele pidevaks paljunemiseks sobiliku keskkonna.[2]

80% malaariajuhtumitest esineb Mustas Aafrikas. Igal aastal haigestub malaariasse 300–500 miljonit ja sureb 1,5–2,5 miljonit inimest.

Maailma Terviseorganisatsiooni 2010. aasta malaariaraporti andmetel nakatub aastas malaariasse üle 225 miljoni inimese ning sureb umbes 781 000 inimest. See moodustab 2,23% kõikidest surmadest maailmas.[3] 90% neist surmadest leiab aset Aafrikas Saharast lõuna pool ning suurem osa malaariasse surevatest inimestest on väikelapsed.[4] [5]

Sümptomaatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Klassikaliseks tunnuseks peetakse järsu külmatunde teket, millele järgnevad külmavärinad ning neli kuni kuus tundi kestev kõrge palavik ja higistamine. Sellised tsüklid korduvad P. vivaxi ja P. ovalega nakatumise korral iga kahe päeva tagant, P. malariaega nakatumise korral kestab tsükkel kolm päeva. P. falciparumiga nakatumise korral aga kordub palavik sageli 36-48 tunni tagant, ent palavik võib korduda ka väiksema aja tagant või olla kestev.

Sagedamini esinevate malaariasümptomite hulka kuuluvad malaariapalavik, külmavärinad, liigne higistamine, pea- ja lihasevalu, iiveldus, oksendamine, aneemia (põhjustatud erütrotsüütide lõhkemisest), kollatõbi, teadvuskaotus, ja kooma.[6]

Kooma arvatakse saabuvat mitmete rakude poolt vabastatavate molekulide toimel, mis avaldavad toimet ka närvisüsteemile, nagu lämmastikoksiid.

Diagnoos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Malaaria
Klassifikatsioon ja välisallikad
Plasmodium.jpg
Plasmodium falciparumi sõrmus-staadiumid erütrotsüütides ja gametotsüüdid inimese veres
RHK-10 kood B50. B51. B52. B53. B54.
RHK-9 kood 084
OMIM 248310
MedlinePlus 000621
eMedicine med/1385  emerg/305 ped/1357
MeSH C03.752.250.552

RHK-9[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni 9. versioonis tähistatakse malaariat jaotise 0.84 vastavate koodidega.

RHK-10[muuda | redigeeri lähteteksti]

RHK-10-s liigitatakse haigus peamiselt algloomhaiguste koosseisu.

Vormid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lähtuvalt haigustekitaja liigist esineb inimestel valdavalt neli erinevat malaariavormi:

Kood Eestikeelne nimetus Ladinakeelne nimetus Tekitaja
[B50] Plasmodium falciparum-malaaria (tropica) Malaria a Plasmodio falciparo Plasmodium falciparum (nakatab erütrotsüüte)
[B51] Plasmodium vivax-malaaria (tertiana) Malaria a Plasmodio vivace Plasmodium vivax (nakatab retikulotsüüte)
[B52] Plasmodium malariae-malaaria (quartana) Malaria a Plasmodio malariae Plasmodium malariae
[B53] Parasitoloogiliselt kinnitatud muu malaaria Alia malaria parasitologice confirmata
[B54] Täpsustamata malaaria Malaria non specificata

Plasmodium falciparum – malaaria[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Plasmodium falciparum-malaaria

Plasmodium falciparum-malaaria (Malaria a Plasmodio falciparo) peiteaeg on vähemalt 1 nädal, tavaliselt kaks kuni neli nädalat ja haruharva üle aasta.

Enamik haigusjuhte on siiski kerged, raskete ja eluohtlike maalaariajuhtumite korral esineb raskekujuline aneemia, akuutne neerupuudulikkus, hüpoglükeemia, hingamistakistus, krambihood ja kooma.

Plasmodium falciparum-malaariaga seostatakse ka ajumalaariat.

Malaaria iseloomulik sümptom on punaliblede lagunemisest põhjustatud külmavärinatega hoogudena esinev palavik. Kõrge palavik kestab paar tundi ning sellele järgneb higistamine ja palaviku kiire langus. Palavikuhood võivad kindla intervalliga korduda. Lisaks palavikule ja külmavärinatele võib esineda, erütrotsüütide lüüsil vabanevate tsütokiinide toimel ka pea- ja lihasvalusid, iiveldust, oksendamist, kõhuvalusid ning kõhulahtisust.

Maks ja põrn suurenevad, kujuneb kehvveresus. Raskematel juhtudel tekivad teadvusehäired kuni koomani. Plasmodium falciparum-malaaria võib komplitseeruda juba mõne tunniga, seetõttu tuleks raviga kohe algust teha. Õigeaegse ravita võib Plasmodium falciparum-malaaria põhjustada surma.

Meflokviini peetakse tõhusaks ravimiks Plasmodium falciparum-malaaria vastu.

Eristusdiagnoos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Malaaria eristamiseks teistest haiguslikest seisunditest tuleks läbi viia eristusdiagnoos, siin võidakse kaaluda ja välistada:

Laboratoorne diagnoosimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Malaaria diagnoosimiseks võetakse, soovitavalt palaviku ajal, näpuotsast verd, mida uuritakse malaariaplasmoodiumide suhtes. Negatiivne analüüs ei välista malaaria diagnoosi – seetõttu võetakse harilikult 3 – 4 analüüsi.

Parasiitide levik ja elutsükkel inimeses[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Plasmoodium

Malaariatekitaja levib emase hallasääse (Anopheles sp.) hammustusega. Inimese verre sattunud sporozoiidid liiguvad põhiliselt maksa-, aga ka teiste siseorganite rakkudesse, muutudes rakkudes skisontideks ning algatades sellega maksa- ehk pre-erütrotsütaarse haiguse staadiumi.

Maksarakkudes toimub skisontide sugutu hulgijagunemine ehk skisogoonia ning igast skisondist vabaneb 2000 – 40 000 tütar-merozoiiti. Pre-erütrotsütaarse staadiumi lõpus liiguvad haigustekitajad uuesti verre. Merozoiidid kinnituvad spetsiifiliste retseptorite abil erütrotsüütide membraanile ning tungivad rakku – algab erütrotsütaarne skisogoonia. Erütrotsüüdis tekib ühe trofozoiidiga parasitofoorne vakuool. Trofozoiit võtab ühe tuumaga rõnga kuju, seda nimetatakse sõrmus-staadiumiks. Rakus olles parasiit kasvab ning hakkab jagunema. Jagunevat parasiiti nimetatakse skisondiks. Erütrotsüütide lõhkedes vabanevad skisondid verre, erütrotsütaarne tsükkel algab taas. Pärast mitmekordset tsükli läbimist arenevad erütrotsüütides osast merozoiitidest gametotsüüdid - sääskedes suguliseks paljunemiseks vajalikud plasmoodiumi eluvormid.[9] [10][11][12]

Malaariavaktsiinid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Malaariavaktsiinid

24. aprillil 2015 andis uudistekanal BBC World News teada, et malaaria vastane vaktsiin on läbinud kliiniliselt katsetused esmakordselt edukalt.[13]

Uut malaariavaktsiini on välja töötatud üle 30 aasta ning seda peetakse Aafrikale väga vajalikuks, ehkki vaktsiini kasutegur on suhteliselt väike. Malaariavaktsiini töötas välja GlaxoSmithKline ja seda hakatakse kasutama tõenäoliselt k.a oktoobris, kombineeritult muude malaariavastaste meetmetega.[14]

Malaariaprofülaktika ja maalaariaravi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Indias on varem kasutatud malaaria ennetamiseks kanepi suitsetamist.[15]

DDT[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis DDT

Aastal 1939 avastas Paul Hermann Müller DDT insektitsiidse toime (mille eest pälvis Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna 1948).

Teise maailmasõja ajal kasutati DDT-d malaaria kontrolli all hoidmiseks.

Maailma Terviseorganisatsioon käivitas (launched) 1955. aastal programmi Global Malaria Eradication Programme, mille eesmärgiks oli malaaria välja suretamine 10. aastaga. Programm läks maksma rohkem kui miljard dollarit ja seisnes tuhandete tonnide DDT pihustamises malaariapiirkondadesse. Indias võeti palgale 150 000 töötajat pritsimaks DDT-ga inimeste kodusid.[16]

Ameerika Ühendriikides käivitati oma National Malaria Eradication Program (NMEP) 1. juulil 1947. NMEP-d juhtis föderaalne Communicable Disease Center (nüüd Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus) ja CDC esimeste tegutsemisaastate jooksul pritsiti rohkem kui 6 500 000 inimese kodusid DDT-ga.

Maailma Tervisorganisatsioon on arvanud (2006), et DDT oskuslik kasutamine siseruumides võib malaaria levikut kontrolli all hoida. [17]

1960. aastad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Malaarihaigete laste profülaktikaks ja raviks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nõukogude Liidus olid paljudes kohtades organiseeritud malaariajaamad ja nendes olid malaarihaigetele lastele spetsiaalsed osakonnad.

Profülaktikaks manustati lastele hiniini (euhiniini), ja pool raviannust akrihhiini 2 päeva kestel 4 kuni 5 päevaste vaheaegadega.

Hiniinravi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Imikutele manustati hiniini 0,01/elukuu kohta ja vanemaealistele 0,1 eluaasta kohta ööpäevas.

Akrihhiinravi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Imikutele manustati akrihhiini 0,01, 2 kuni 4 aasta vanustele lastele 0,025 kuni 0,03 ja 6 kuni 10 aasta vanustele lastele 0,05– 0,1, 2 korda päevas. Ravikuuri esimene tsükkel kestab 3 – 6, teises ja kolmandas aga 3 – 5 päeva. Vaheajad aga 7 – 10 päeva. Ravikuuri tsüklite arv sõltub malaaria vormist.

Täiendusena kasutati vereülekandeid, raua- ja arseeniravi ja põrna röntgenikiiritust.[18]

Meflokviin[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Meflokviin

1985. aastast on seda rohtu kirjutatud maailmas 22 miljonile inimesele, sealhulgas ka Afganistanis sõdivatele USA sõduritele.

Aastas määratakse Eestis selle ravimiga umbes 890 ravikuuri, peamiselt inimestele, kes käivad turistina lõunamaades.

Malaariarohi Lariam (toimeaine meflokiin) on paljudele USA rahukorpuse liikmetele tõenäoliselt hallutsinatsioone, mälukaotust ja paranoiat põhjustanud. Allen Hoppes, kes teenis samuti rahukorpuses, hakkas rohu mõjul nägema olematut hiigelpüütonit, kes just nagu üritanuks teda kägistada.[19]

USA ravimi- ja toiduohutusamet lasi 2013. USA-s turustatavale toote pakenile lisada teabe ravimi neuroloogliste mõjude kohta - ravim võivat süvendada kalduvusi enesetapu sooritamiseks.

RBx 11160[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arterolaan'i ehk OZ277 ehk RBx 11160[20] III faasi kliinilisi ravimiuuringuid hakati Indias läbi viima 2009. aastal.

Ravi 21. sajandil[muuda | redigeeri lähteteksti]

Käesoleval ajal on levinuim malaariaravim klorokviin. Enne malaariapiirkondadesse reisimist soovitatakse manustada profülaktiliselt ravimeid, kuid need ei taga täielikku kaitset.

Lähtuvalt malaariasse nakatumise riski iseloomust on tõhusateks malaariavastasteks ennetusmeetmeteks kas sääsehammustuste vältimine või selle kombinatsioon kemoprofülaktikaga. Üldjuhul alustatakse malaaria kemoprofülaktikaga üks nädal enne malaariapiirkonda jõudmist, preparaatide võtmist jätkatakse kogu reisi vältel ja vähemalt nelja nädala jooksul pärast reisilt naasmist. Samuti on oluline välja selgitada ravimi sobivus ja võimalikud kõrvaltoimed juba enne reisile minekut. Peab siiski arvestama sellega, et malaariavastane profülaktika vähendab oluliselt malaariasse haigestumise riski, kuid ei taga sajaprotsendilist kaitset.

Klorokiin suudab edukalt ära hoida P. vivax-, P. ovale ja P. malariae-malaaria haigusnähud, kuid ei elimineeri P. vivax- ja P. ovale-malaaria maksavorme ja sel juhul võib haigus puhkeda kemoprofülaktika lõpetamisega. Proguaniini soovitatakse kasutada koos teise preparaadiga. Koos klorokiiniga on see suuremas osas Aafrikas kasutuskõlblik. Meflokiin on tõhus P. falciparum-malaaria vastu.

Erakorraline ravi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raske ja tüsistustega (parasiteemia < 5%) Plasmodium falciparum-malaaria korral alustatakse ruttu infusioonraviga- kiniin-hürdokloriidi glükoosilahuses, ravi kestus on 7 – 10 päeva ja seda kombineeritakse doksütsükliiniga (alla 8 – aastastel lastel ja rasedatel klindamütsiiniga).

Võimalikult kiiresti soovitatakse üle minna peroraalsele ravile: suukaudse kiniin-hürdokloriidi ja doksütsükliiniga (alla 8 – aastastel lastel ja rasedatel klindamütsiiniga).

Alternatiivsete ravimitena kasutatakse ka artemisiniiniderivaate, proguaniili ja meflokiini.[21]

Taimeravi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Guaraana-pauliinia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Guaraana-pauliinia seemneid on kasutatud malaaria raviks.[22]

Kiinapuu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Carolus "Carl" Linnaeust olevat 1742. nimetanud kiinapuu perekonna Chinchón'i krahvinna Francesca de Ribera auks. Krahv olevat 1638. ketšuade tarkuse kohaselt tarvitanud malaariasse haigestunud krahvinna raviks kiinapuu koort (cinchonae cortex). Kiinapuu koores leiduv alkaloid kiniin takistab erütrotsüütides malaariasääskede poolt edasikantava malaariaplasmoodiumi arengut ning samuti alandab palavikku. Kiniini stereoisomeer Quinidine on ravim, mida kasutatakse nii Plasmodium falciparum malaaria, kui ka südame rütmihäirete raviks humaanmeditsiinis.

Üheaastane puju[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hiina meditsiinis kasutatakse üheaastase puju (Qing Hao) erilisel viisil ettevalmistatud saadusi malaariatekitaja suretamisvahendina, mis peaks malaaria lõpetama.

Ajaloolist[muuda | redigeeri lähteteksti]

1897. aastal tõestas R. Ross, et lindude malaariat siirutavad hallasääse perekonna sääsed.[23]

Malaaria Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestis oli malaaria (nn halltõbi; Saaremaal viluhaigus, põhjaeesti murretes külmtõbi, läänemurdes sõitetõbi, lõunaeesti murretes hall) arvatavasti levinud vähemalt keskajal; kindlaid teateid on alates 18. sajandist, kuid haiguse tekkepõhjus oli siis teadmata. Halltõve põhjustajaks arvati kurje vaimusid, halba õhku, vale toitu, külmetust ja ehmatust. 18271830 levis Lõuna-Eestis ulatuslik malaariaepideemia ning ohvrite arv ulatus 5%-ni kõigist haigusjuhtumitest (muidu 0,3–0,4%).

Malaaria Soomes[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arvatakse, et 1800- aastatel võis Lääne-Soomes malaaria siirutajaks olla hallasääse perekonna sääseliik Anopheles messeae (Falleroni, 1926).

Termin[muuda | redigeeri lähteteksti]

Malaaria (keskaja itaalia keeles mala aria – "halb õhk")

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Michael Finkel, Malaria, veebiversioon (vaadatud 26.04.2015)(inglise keeles)
  2. Prothero, R. Mansell. "Malaria, Forests and People in Southeast Asia." Singapore Journal of Tropical Geography 20.1
  3. WHO Report
  4. Snow RW, Guerra CA, Noor AM, Myint HY, Hay SI (2005). "The global distribution of clinical episodes of Plasmodium falciparum malaria". Nature 434 (7030): 214–7. doi:10.1038/nature03342. PMID 15759000. 
  5. "Malaria: Disease Impacts and Long-Run Income Differences" (PDF). Institute for the Study of Labor. Vaadatud 2008-12-10. 
  6. Malaria - MedlinePlus Medical Encyclopedia, veebiversioon (vaadatud 08.07.2013)(inglise keeles)
  7. WHO Fact sheet nr. 94, aprill 2010,
  8. Emilio V Perez-Jorge, MD, FACP; Chief Editor: Michael Stuart Bronze, Malaria Differential Diagnoses, veebiversioon (vaadatud 26.04.2015)(inglise keeles)
  9. Plasmodium Life Cycle, Supplemental material for lectures given by Dr. Wiser in Malaria (TRMD 782) http://www.tulane.edu/~wiser/malaria/mal_lc.PDF
  10. Malaria's biology, Centers for Disease Control and Prevention http://www.cdc.gov/malaria/about/biology/
  11. Svetlana Glushakova, Dan Yin, Nicole Gartner, Joshua Zimmerberg, Quantification of malaria parasite release from infected erythrocytes: inhibition by protein-free media, veebiversioon (vaadatud 12.06.2013)
  12. How The Malaria Parasite Hijacks Human Red Blood Cells, veebiversioon (vaadatud 12.06.2013)
  13. "New malaria vaccine could be available in months". www.bbc.com (inglise keeles). BBC News Online. 24. aprill 2015. Vaadatud 25. aprillil 2015. 
  14. Liis Velsker, Aafrikas hakatakse kasutama maailma esimest malaariavaktsiini, 24.04.2015, veebiversioon (vaadatud 26.04.2015)
  15. David T Brown, "Cannabis: The Genus Cannabis", harwood academic publishers, lk 12 – 13, 1998, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 05.10.2014)(inglise keeles)
  16. Michael Finkel, Malaria, veebiversioon (vaadatud 26.04.2015)(inglise keeles)
  17. WHO gives indoor use of DDT a clean bill of health for controlling malaria, veebiversion (vaadatud 25.04.2015)(inglise keeles)
  18. M. S. Maslov, "Lastehaigused. Õpik", Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, lk 412 – 413, 1957
  19. Heiki Suurkask, Malaariaravim võib tekitada hullusehoogusid, Eesti Päevaleht, 6. august 2002, veebiversioon (vaadatud 25.04.2015)
  20. Töötati välja uus malaariaravim, veebiversioon (vaadatud 25.04.2015)
  21. tõlkinud Hannes Erm, Triin Tarmas, Ene Leesment, Markko Pärtelpoeg, toimetanud Katrin Hallas, "Vältimatu abi käsiraamat", 3. trükk, AS Medicina, lk 267 – 269, 2010, ISBN 978 9985 829 95 0
  22. European Medicine Agency, EMA/HMPC/897384/2011, Assessment report on Paullinia cupana Kunth ex H.B.K. var. sorbilis (Mart.) Ducke, semen, 15. jaanuar 2013, veebiversioon (vaadatud 26.04.2015)(inglise keeles)
  23. Toivo Järvis, "Veterinaarparasitoloogia. Üldosa.", Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 12, 2011, ISBN 978 9949 19 712 5 (1.kd)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vormid
Kontroll
Malaariaravi
Patogenees
Malaariasurm
Inimtegevus & kaasosalus