Regulatoorsed T-lümfotsüüdid

Allikas: Vikipeedia

Regulatoorsed T-lümfotsüüdid ehk regulatoorsed T-rakud ehk supressor-T-rakud (inglise regulatory T cells, Treg cells) on paljude selgroogsete lümfisüsteemi (lümfoid(-immuun)süsteemi) rakud.[1]

Esmased regulatoorsete T-rakkude populatsioonid küpsevad harkelundis. Nad liigitatakse T-lümfotsüütide hulka.

Ülesanded[muuda | redigeeri lähteteksti]

Regulatoorsete T-rakkude molekulaartasandi funktsioonid on seni lõpuni uurimata. Arvatakse, et nad reguleerivad (püüavad piirata) krooniliste põletikega seotud haigusi, kuid nad piiravad ka eluterveid immuunvastuseid supresseerides kasvajatevastast immuunvastust.

Nende ülesandeks on immuunvastuse supresseerimine. Nad reguleerivad (harilikult vähemuse poole) plasmarakkude ja tsütotoksiliste T-rakkude ning autoreaktiivsete T-rakkude aktiivsust.[2]

Nende talitluse häirumine, ülereageerimine või lakkamine aga võib indutseerida väärimmuunvastuse kujunemist ja seetõttu seostatakse neid ka autoimmuunhaiguste väljakujunemisega.[3]

Liigitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Regulatoorsete T-rakkude liigitus pole päris selge, kuid enamasti liigitatakse regulatoorsete T-rakkude hulka järgmised rakud:

Kliiniline meditsiin[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arvatakse, et regulatoorsed T-rakud osalevad mitmete autoimmuunhaiguste limiteerimisel nagu I tüüpi diabeet, astma ja põletikuline soolehaigus (IBD).

Regulatoorsed T-rakud on aktiivsed ka mitmete geneetiliste haiguste nagu sarkoidoos ja IPEX sündroom (IPEX − immunodysregulation polyendocrinopathy) põletikukolletes.

Pahaloomulistes kasvajates[muuda | redigeeri lähteteksti]

Regulatoorsete T-rakkude populatsioonid on suurenenud mitmete pahaloomuliste kasvajate kolletes.[5]

Ajaloolist[muuda | redigeeri lähteteksti]

Regulatoorsete T-rakkude olemasolu oli pikka aega vaidlustatud.

  • 1971 teatasid Richard K. Gershon ja Kondo, et on tuvastanud nn supressor-T-rakud.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Kuulo Kutsar, Vatsiinid ja vaktsineerimine, Vaktsineerija käsiraamat, Tallinn 2013, lk 12, veebiversioon (vaadatud 5.03.2014)
  2. Ain Heinaru, "Geneetika" õpik kõrgkoolile, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 727, 2012, ISBN 978-9949-32-171-1
  3. Kuulo Kutsar, Vatsiinid ja vaktsineerimine, Vaktsineerija käsiraamat, Tallinn 2013, lk 12, veebiversioon (vaadatud 5.03.2014)
  4. Ain Heinaru, "Geneetika" õpik kõrgkoolile, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 726, 2012, ISBN 978-9949-32-171-1
  5. Marc Beyer and Joachim L. Schultze, Regulatory T cells in cancer, 2006 108: 804-811, Blood (print ISSN 0006-4971, online ISSN 1528-0020), American Society of Hematology, veebiversioon (vaadatud 5.03.2014) (inglise keeles)

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Selles artiklis on kasutatud saksakeelset artiklit de:Regulatorische T-Zelle seisuga 5.03.2014.