Langhansi rakk
- Mitte segi ajada Langerhansi rakkudega
Langhansi rakud ehk Langhansi hiidrakud on teatud loomadel granulomatoossete põletikuliste seisundite, näiteks tuberkuloosi, sarkoidoosi, leepra, süüfilise ja muude selliste haiguste korral esinev mitmetuumaliste (nt 10-tuumaliste) hiidrakkude tüüp.
Langhansi rakkude olemasolu, areng, morfoloogia, histoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.
Langhansi rakud võivad osade autorite järgi pärineda (diferentseerumine) tõenäoliselt monotsüütidest, kuid nende formeerumise stiimulid pole selged; arvatakse, et selles mängivad rolli immunoloogilised mehhanismid (nt tsütokiinid, makrofaagid, T-rakud jt) ja luuakse immuunkontrolli all olev granuloom.
Langhansi rakkude lähedal paiknevad lümfotsüüdid.
Langhansi rakud on nimetatud Saksa patoloogi Theodor Langhansi (1839–1915) auks, kes kirjeldas neid rakke 1868. aastal.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Phillip K. Peterson, Genya Gekker, Shuxian Hu jt, Multinucleated Giant Cell Formation of Swine Microglia Induced by Mycobacterium bovis, The Journal of Infectious Diseases 1996; 173:1194-201, veebiversioon (vaadatud 6.06.2015)(inglise keeles)
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Mayra Silva Miranda, Adrien Breiman, Sophie Allain, Florence Deknuydt ja Frederic Altare, The Tuberculous Granuloma: An Unsuccessful Host Defence Mechanism Providing a Safety Shelter for the Bacteria?, Clinical and Developmental Immunology, 2012, Article ID 139127, 14 lk, http://dx.doi.org/10.1155/2012/139127 (vaadatud 6.06.2015)