Motoorsed neuronid

Allikas: Vikipeedia

Motoorsed neuronid ehk motoneuronid ehk eferentsed neuronid ehk efektoorsed neuronid (ladina keeles motoneuron, neuron motorium) on paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvirakkude tüüp – need rakud paiknevad peamiselt suuraju koore otsmikusagara motoorses korteksis või ajutüves (kraniaalnärvide vastavates tuumades) ja innerveerivad mitmeid lihaseid.

Samalaadsed neuronid on tuvastatud ka selgrootutel.

Motoneuronite areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia, patoloogia ja apoptoos võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.

Motoneuronite keha asub kesknärvisüsteemis kuid akson kulgeb pea- või seljaaju koosseisus (vahetult ehk vaheneuronite kaudu) töö- ehk märklaudelundile, näiteks skeletilihasele[1], indutseerimaks liigutusi, või näärmele.

Motoneuronid reguleerivad ise oma aktiivsust (inhibeerivad).

Autonoomse närvisüsteemi motoneuronid paiknevad sümpaatilise närvisüsteemi närvisõlmedes.

Sisemise närvisüsteemi närvipõimikutes paiknevad motoneuronid kontrollivad seedeelundites olevate ainete eritust, motiilsust, võimalik ka et imendumist.

Motoneuronite ülesanneteks on liikumise ja hingamise tagamine.

Liigitus:

Kasutatakse ka liigitust: alumised (LMN-is – seljaaajus ja ajutüves) ja ülemised motoneuronid (UMN-is motoorses korteksis).

Võidakse kasutada ka mitmeid teisi liigitusi nagu näiteks loomaliikide kaupa: kas kassi, koera, inimese ja mao jpt motoneuroneid. Madudel paiknevad spinaalsed motoneuronid piki seljaaju.

Üks motoneuron võib innerveerida mitut lihasrakku, mis omakorda võivad mööda lihasraku membraani edastada mitut potentsiaalimuutust.

Kõik selgroogsete motoneuronid on kolinergilisedneurotransmitteriks on atsetüülkoliin, mida nad kas eritavad (kui saabub aktsioonipoetentsiaal) või mille toimel nad stimuleeruvad. Kui aju edastab lihase liigutamiseks vajaliku info siis saadetakse info mööda motoneuroni aksoneid närvilõpmeteni, mis depolariseeruvad ja selle tulemusel avatakse kaltsiumikanalid. Kaltsiumi vabanemine omakorda viib selleni, et vabastatakse atsetüülkoliin.

Alfamotoneuronite hävimisega seljaaju eesmistes sarvedes ja ajutüves seostatakse inimestel mitmeid motoneuronihaigusi, näiteks amüotroofset lateraalskleroosi.

Motoneuronite impulsside ülekannet võivad kahjustada ka inimeste suhtes mürkmadudeks liigitatud mitut liiki (maoperekondade (kobra, krait, tiigermadu jt) madude hammustused, kelle süljes leiduvad ained mõjuvad närvitoksiinina.

Motoneuronid on kantud kehtivasse inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavarasse Terminologia Histologica.

Motoorsete neuronite esmakirjeldajaks peetakse Sir Charles Scott Sherringtoni.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 183, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
  2. "Meditsiinisõnastik", 484:2004.

Veebikirjandus[muuda | muuda lähteteksti]