Süsteemne erütematoosne luupus

Allikas: Vikipeedia

Süsteemne erütematoosluupus ehk süsteemne erütematoosne luupus ehk söötraig ehk luupus (ladina Lupus erythematosus systemicus;lühend SEL) on osadel loomadel ja inimestel esinev krooniline põletikuline multisüsteemne autoimmuunhaigus, mis võib kahjustada kõiki kudesid (sh sidekude).

Immuunkomplekside kaudu ja autoantikehade ülemäärasel produktsioonil (veresoontes, liigestes, nahas ja teistes elundites) hakkavad immuunsüsteemi teatud rakud töötama organismi enda vastu ja ründavad oma kudesid.

Inimesel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Riskitegurid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Etioloogia ja patogenees[muuda | redigeeri lähteteksti]

Etioloogia on ebaselge. Luupust peetakse käesoleval ajal suure tõenäosusega geneetiliseks seisundiks (seotud mitme sõltumatu geeniga, mis mõjutavad immunoregulatsiooni, immunoglobuliinide teket ja hormoonide metabolismi).[2]Arvatakse, et oma rolli on siin organismis latentselt püsival viirusnakkusel. Luupuse mudelorganismiks teadusuuringutes on laborihiired.

Süsteemne erütematoosne luupus kuulub mitteelundispetsiifiliste autoimmuunsete haiguste hulka, mille puhul esineb lai tsirkuleerivate antikehade spekter. Esinevad antinukleaarsed antikehad, DNA-vastased antikehad jt. DNA-vastased antikehad moodustavad immuunkomplekse, mille koostisesse kuuluvad natiivne DNA, anti-DNA ja komplement. Nad ladestuvad kapillaaride basaalmembraanis, neerudes, nahas jt elundites.

Häiritud on ka [[immunoloogiline homöostaas ja esineda võib nii T- kui B-lümfotsüütide hüpersensitiivsust kui hüperreaktiivsust.

Kliiniline pilt[muuda | redigeeri lähteteksti]

SEL-i esmasteks ilminguteks on esmaskrooniliselt reumaatilist artriiti meenutava artriidi liigesevorm, nõrkus, kõhnumine, lümfadenopaatia, nahalööve jpt.

  • Liigesekahjustus avaldub sünoviidina või migreeruva liigesevaluga (artralgiaga). Tüüpiliselt on haaratud labakäe väikesed liigesed, küünar-, randme – ja hüppeliigesed. Harvematel juhtudel kujuneb aastate jooksul välja Jaccoud´ artriit.
  • Nahakahjustuse kõige tüüpilisem sümptom on liblikakujuline erüteem ninaseljal ja põskede piirkonnas. Mõnikord esineb ka liblikakujuline lööbeelementideta nahapunetus, mis intensiivistub välisfaktorite toimel. SELi korral on sagedaseks sümptomiks ka alopeetsia (juuste väljalangemine).
  • Diskoidne erütematoosne luupus on haiguse nahavorm, mis avaldub hüperkeratoosi, artroofia ja erüteemi näol. Haiguse progresseerumisel kujunevad välja armid ja pigmentatsioonid.
  • Polüserosiidid on samuti SELi klassikalised sümptomid. Peamiselt esineb pleuriiti ja perikardiiti. Kliiniliselt avalduvad need perikardi ja pleura hõõrdumiskahina ja valuna.
  • Südame– ja veresoonkonnakahjustused tekivad umbes pooltel haigetel. Üldiselt kujunevad välja perikardiit, müokardiit ning endarteriidid ja flebiidid.
  • Kopsukahjustus avaldub ägeda või kroonilise pneumoniidina, mille aluseks on vaskuliit. Kliiniliselt esineb diafragma kõrgseis ja liikuvuse piiratus, auskultatsioonil on hingamiskahin nõrgenenud.
  • Neerukahjustus avaldub klassikalise glomerulonefriidina, mis tekib pooltel haigetel. Isoleeritud uriini sündroom väljendub vähese proteinuuriaga ja erütrotsüütide ning silindrite leiuga uriini sademes. Mitteaktiivse membranoosse luupusnefriidi korral areneb nefrootiline sündroom.
  • Seedetrakti kahjustus avaldub enamasti isutuse, kõhuvalude ja seedehäiretena. Võib tekkida ägeda kõhu sündroom. Maksakahjustuse korral on tüüpiliseks ilminguks maksa lipoiddüstroofia.

Haiguse kulg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Luupuse rahvusvaheline klassifikatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Luupus klassifitseeritakse Eesti Tervishoiusüsteemis töötavate arstide poolt RHK-10 alusel, peatükis XIII: [M00-M99] - Lihasluukonna ja sidekoehaigused, alampeatüki: [M30-M36] - Süsteemsed sidekoe haigusseisundid, jaotises [M32] - süsteemne erütematoosluupus e -söötraig, mida vajadusel täpsustatakse.

Süsteemne erütematoosluupus rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni kohandused RHK-10 alamjaotistena

Alamjaotised Nimetus
M32.0 Ravimite põhjustatud süsteemne erütematoosluupus
M32.1 Süsteemne erütematoosluupus elundi või süsteemi haaratusega
M32.8 Süsteemse erütematoosluupuse muud vormid
M32.9 Täpsustamata süsteemne erütematoosluupus

Eristusdiagnoos[muuda | redigeeri lähteteksti]

SLE-d tuleb eristada (viia läbi eristusdiagnoos) teistest haigustest millel võib esineda mitmeid sarnaseid sümptomeid, nagu: reumaatiline palavik (lastel), reumatoidartriit, juveniilne idiopaatiline artriit, glomerulonefriit, süsteemne skleroos, vaskuliit, lümfoom, aneemia, alaäge bakteriaalne endokardiit, leukeemia, sarkoidoos, bakteriaalne sepsis, leepra, infektsioosne mononukleoos, polümüosiit ja ravimitest indutseeritud luupusest.

Ravi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Selles artiklis tutvustatakse ravimit või ravimeetodit, kuid kirjutatu pole arstlik nõuanne ning selle lugemine ei asenda arsti konsultatsiooni. Vikipeedia ei vastuta iseravimise tagajärgede eest.

Luupus on käesoleval ajal veel ravimatu haigus.[3]

Üldistest nõuetest tuleks mainida eelkõige rahu ja puhkust, hoiduda ülemäärasest palavusest ja päikesekiirgusest. Olulisel kohal on ka rasvavaene dieet ning hoiduda keskmise ja kõrge östrogeeni sisaldusega kontraseptiivsetest pillidest.

Medikamentoosset ravi teostab reumatoloog. Medikamentoosses ravis kasutatakse SEL-i korral, olenevalt sümptomitest, pikaajaliselt (tihti kuude kaupa) bioloogilist ravi, NSAID-e, immunosupressante, metüülprednisonooli, tsüklofosfamiidi, hüdroksüklorokiini ja asatiopriini ning kesknärvisüsteemi kahjustuse korral ka sobivaid antidepressante.

Täiendava ravina kasutatakse vajadusel, D-vitamiini (kaltsiumiga), aspiriini, bifosfonaate, statiine jt ravimeid.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Reinhild Birkenfeldt, Tiit Haviko, Riina Kallikorn, Mart Kull, reet Kuuse, Chris Pruunsild, Ann Tamm, Mare Tender, "Reumatoloogia", Medicina, 2012, 12. Süsteemsed sidekoehaigused, lk 174, ISBN 978 9949 9194 1 3
  2. [1], Veebiversioon (vaadatud 28.12.2013)
  3. Mis on luupus?, Veebiversioon (vaadatud 28.12.2013)

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]