Mine sisu juurde

Suguelundid

Allikas: Vikipeedia
Kimalaseliikide välissuguelundid. Vasakul Bombus alpinus, paremal Bombus polaris

Suguelundid on reproduktiivelundkonna elundid, mille ülesandeks on soo jätkamine. Suguelundites tekivad ja valmivad sugurakud. Kuna suguelundid on oma asukoha tõttu kuseelunditega tihedalt seotud, vaadeldakse neid anatoomilise tervikuna.

Mehe suguelundid

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Mehe suguelundid

Mehe sisesuguelundid on munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre ja sugutisibulanäärmed. Välissuguelundid on suguti ja munandikott.

Munandid (testis) on mehe sugunäärmed, milles tekivad mehe sugurakud – spermid – ja produtseeritakse meessuguhormoone. Munandid on ploomikujulised pisut lamendunud paariselundid, mis paiknevad kõhuõõnest väljaspool munandikotis ja on teineteisest eraldatud munandikoti-vaheseinaga. Munandis paiknevates seemnetorukestes toimub meessugurakkude ehk spermide areng, seemnetorukeste vahemikkudes aga produtseerivad näärmerakud meessuguhormooni.

Naise suguelundid

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Naise suguelundid

Naise sisesuguelundid on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. Välissuguelundid on häbemekink, kõdisti, suured häbememokad ja väikesed häbememokad, mida koos nimetatakse häbemeks.