Munandimanus
Munandimanus (epididymis) on isaslooma paariline sisesuguelund. Munandimanused, mis paiknevad munandi juures, on enamikul amniootidel.[1]
Munandimanused arenevad Wolffi juhadest. Munandimanused on sõltuvad androgeenidest ja östrogeenist.
Roomajatel
[muuda | muuda lähteteksti]Madudel
[muuda | muuda lähteteksti]Madudel paikneb munandi ja munandimanusepea vahel lisakanal. Munandimanuses toimub isassugurakkude küpsemine ja säilitamine. Munandimanuse piirkonnas paikneb keerdunult munandimanusejuha.
Imetajatel
[muuda | muuda lähteteksti]Paljudel imetajatel koosneb munandimanus munandimanuse peast, kehast ja sabast.[2]
Inimene
[muuda | muuda lähteteksti]
A) munandimanusepea;
B) munandimanusekeha;
C) munandimanusesaba;
D) seemnejuha.
Inimesel eristatakse elundil kolme piirkonda[3]:
- munandimanusepea (caput epididymis)
- munandimanusekeha (corpus epididymis)
- munandimanusesaba (cauda epididymis).
Funktsioonid
[muuda | muuda lähteteksti]Seemnerakud, mis sisenevad munandimanusepea piirkonda, küpsevad (nad ei suuda veel ujuda). Neid toidetakse munandimanuses nõrega ja küpsemana liiguvad nad edasi.[4] Seemnepurske ajal liiguvad seemnerakud munandimanuse alumise osa piirkonnast, mis toimib seemnerakkude reservuaarina, seemnejuhadesse.
Munandimanuses talitlevad vere- ja närvivarustus ning lümfivool.
Patoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Levinuim haiguslik seisund on munandimanusepõletik ehk epididümiit. Kuid esineb ka mitmeid healoomulisi kasvajaid, nagu kaasasündinud von Hippeli – Lindau sündroomi (RHK-10 ja ICD-10 – Q85.8)[5], mille korral kasvajakolle paikneb munandimanuse piirkonnas.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Meditsiinisõnastik" 487:2004.
- ↑ Enn Ernits, Esta Nahkur, "Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 232–233, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
- ↑ Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 138, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
- ↑ Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 138, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
- ↑ ICD:10 versioon 2010, Veebiversioon (vaadatud 30.10.2013) (inglise keeles)
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Mital P, Hinton BT, Dufour JM., The blood-testis and blood-epididymis barriers are more than just their tight junctions. Lühikokkuvõte., Biol Reprod. 2011 May;84(5):851-8. doi:10.1095/biolreprod.110.087452. Epub 5. Jaanuar 2011, veebiversioon (vaadatud 06.05.2014) (inglise keeles)
- Schimming, B. C, Vicentini, C. A., Orsi, A. M., Franceschini-Vicentini, I. B., Abreu-Rays, M. A., REGIONAL HISTOLOGY OF THE DUCTUS EPIDIDYMIDIS IN THE DOG (Canis familiaris, L.), Rev. chil. anat. vol.15 n.1 Temuco 1997, http://dx.doi.org/10.4067/S0716-98681997000100001, veebiversioon (vaadatud 06.05.2014) (inglise keeles)
- Sissekanne Terminologia Anatomicas A09.3.02.001: Epididymis. Munandimanus
- Sissekanne Nomina Anatomica Veterinaria-s-s Epididymis. Munandimanus, lk 59, 5. väljaanne, 2012