Impotentsus

Allikas: Vikipeedia

Impotentsus (ladina impotentia 'võimetus, nõrkus') on valdavalt täiskasvanud meeste suguvõimetus ja täiskasvanud meeste sigitamisvõimetus, või naiste sigimisvõimetus, ka viljatus.

Impotentsuse liigitamine[muuda | muuda lähteteksti]

Impotentsuse mõiste kujunemine[muuda | muuda lähteteksti]

Potentia coeundi tarvis loetles ta, juriidilise külje pealt, ning samuti mehe poolt vaadatuna, vajaminevaiks: suguelundite erektsiooni, sisenemist naise tuppe ja seemnepurset ehk ejakulatsiooni tupe sees.

  • impotentia coeundi – mehe võimetus suguühet läbi viia ehk suguühtevõimetus
  • impotentia generandi sigimisvõimetus ka viljatus, steriilsus (nii meestel kui ka naistel)

Mida rohkem ta impotentsuse kontseptsiooni kirjeldas seda enam lisandusid mitmed allkategooriad, nagu:

  • impotentia seminandi seemnepurske ehk ejakulatsiooni võimetus

Impotentia coeundi luges ta kas

  • loomulikuks ehk kaasasündinuks (ingl k congenital)

või

  • õnnetusjuhtumiks ehk omandatuks (ingl k acguired) – kas õnnetusjuhtumi ehk haiguse tõttu, kusjuures mõlemad eelnimetatud mehe suguühtevõimetuse liigid võivad põhjustada kas täielikku ja/või osalist impotentsust. Omandatud impotentsuse jagas ta veel sisemiseks või välimiseks ja alatiseks või ajutiseks.

Paolo Zacchia tegi vahet veel ka

  • impotentia absoluta – loetakse neid, kes on võimetud sooritama suguühet kõigi vastassoost indiviididega;
  • impotentia relativa – loetakse neid, kes on võimetud sooritama suguühet mõne, aga mitte kõikide vastassoost indiviididega, kusjuures need kategooriad kehtisid tal nii impotentia coeundi kui ka impotentia generandi kohta.

Erektiilsuse füsioloogiline kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Sugutis eristatakse kolme erektiilkoest moodustunud osa:

Sugutikorgaskehas ja sugutikäsnkehas arterite ja veenide vahel on kavernoosne süsteem, mis suguti jäigastumisel (erectio) täitub verega.[2]

Impotentsuse liigitus tänapäeva teaduses[muuda | muuda lähteteksti]

Impotentsus on "erektiilne häire" (inglise keeles erectile disorder) ka erektsioonihäirete (erectile dysfunction) liik meestel, mida kirjeldatakse kui pikemaajalist (kroonilist, vähemalt 6 kuu ulatuses ja/või suguelu algusest peale, mil pea 70% koitaalsetest (la coitalis) algatustest jääb rahulduseta) suguti (la penis) võimetust piisava jäikpundumise ehk kõvastumise saavutamist tuppe sisenemiseks ja suguakti rahuldavaks läbiviimiseks (seemnepurske vallandamiseni).[3][4][5][6][7] Erektiilsed häired, mida hinnatakse esinevat kuni 150 miljonil mehel maailmas[4], võivad tuleneda nii psühholoogistest, neuroloogilistest, hormonaalsetest, arteriaalsetest jpt organismi nii patoloogilistest kui ka normaalsestest füsioloogilistest seisunditest (ka vananemine).

  • impotentia coeundi – mehe suguühtevõimetus
  • impotentia concipiendi – naise võimetus rasestuda
  • impotentia generandi sigimisvõimetus ka viljatus, steriilsus (nii meestel kui ka naistel)
  • impotentia organica – elundilistest põhjustest tingitud impotentsus
  • impotentia psychogenes – psüühilistest teguritest põhjustatud impotentsus[8]

Impotentia organica[muuda | muuda lähteteksti]

Anatoomilis-füsioloogilistest põhjustest tingitud erektiilsed häired võivad olla põhjustatud mitmete krooniliste haiguste poolt põhjustatud muutustest organismi töös aga ka toitumisest ning elustiilist, nagu [1]

Kui on tuvastatud, et erektiilne häire ei ole põhjustatud organismi füsioloogilis-anatoomilistest eripäradest, siis peaks olema meestel võimalik erektsiooni saavutada masturbeerides.[10]

Diagnoos[muuda | muuda lähteteksti]

Diagnoosimisel kasutatakse vestlust patsiendiga, määramaks kindlaks tema detailse seksuaalsete toimingute ajaloo.

Ravi[muuda | muuda lähteteksti]

Vajalikud uuringud:

  • vestlus
  • prooviravi
  • vajadusel mehe läbivaatus
  • hormoonuuringud
  • geeniteraapia
  • laboritestid üldtervisliku seisundi hindamiseks: glükoosi taluvuse test (ingl k glycose tolerance test (märkus: mujal maailmas 4–6 tundi kestev test, meil ühekordset vere glükoosisisalduse määramist pärast suure koguse glükoosivee joomist), vere suguhormoonide sisalduse analüüsid,
  • vanematel kui 45-aastastel meestel ka test eesnäärme kasvaja suhtes
  • peenise veresoonte Doppler ultraheli uuring, koos peenise vererõhunäitajate mõõtmisega.[11]

Invasiivsed uuringud ja protseduurid[muuda | muuda lähteteksti]

  • peenise arteriograafia
  • kirurgiliselt paigaldatav peenise implantaat (pöördumatu operatsioon)
  • peenise veresoonte kirurgiline korrektsioon (ingl k arterial bypass)

Tablettravi[muuda | muuda lähteteksti]

Siin tutvustatakse ravimit või ravimeetodit, kuid kirjutatu pole arstlik nõuanne ja see ei asenda arsti konsultatsiooni. Vikipeedia ei vastuta iseravimise tagajärgede eest.

Erektiilsete häirete korral määratakse arsti poolt mitmeid 5. tüüpi cGMP-fosfodiesteraasi inhibiitorite klassi kuuluvaid retseptiravimeid (toimeaine: sildenafiil) jpt.

  • Viagra (sildenafiil (sildenafiiltsitraat). Väljavõte ravimiomaduste kokkuvõttest Eesti Ravimisregistris registreeritud erektsioonihäiretega täiskasvanud meeste ravimile VIAGRA:
"Ajalises seoses VIAGRA kasutamisega on turuletulekujärgselt teatatud tõsistest kardiovaskulaarsetest sündmustest, sealhulgas müokardi infarktist, ebastabiilsest stenokardiast, kardiaalsest äkksurmast, ventrikulaarsest arütmiast, tserebrovaskulaarsest hemorraagiast, transitoorsest isheemilisest atakist, hüper- ja hüpotensioonist. Enamikul, aga mitte kõigil neist patsientidest olid juba eelnevalt olemas kardiaalsed riskitegurid. Paljud nimetatud sündmused leidsid aset kas seksuaalvahekorra ajal või lühikese aja vältel pärast seda; vaid üksikud juhud leidsid aset lühikese aja vältel pärast VIAGRA sissevõtmist ja ilma seksuaalse tegevuseta. Ei ole võimalik otsustada, kas nimetatud nähud on seotud siin mainitud või mõnede muude teguritega. "

[12][13]

Geeniteraapia[muuda | muuda lähteteksti]

Tuleviku tarbeks töötatakse välja geeniteraapiaid täiskasvanud meeste erektiilse düsfunktsionaalsuse raviks:

  • NO (lämmastikoksiid, inglise nitric oxide) / cGMP-süsteem
  • Ioonikanalid ja inglise keeles gap junctions
  • Oksüdatiivse stressi kontrollmehhanismid
  • Kasvufaktorid (inglise keeles growth factors)
  • RhoA/Rho kinaasi süsteem
  • tüvirakud jpt.

[4] [14]

Afrodisiaakum[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Afrodisiaakum

Afrodisiaakum on aine, millel on või arvatakse olevat suguiha või ka seksuaalset naudingut või potentsi suurendav toime.

Afrodisiaakumite hulka on arvatud näiteks vanilli, hariliku kakaopuu (Theobroma cacao) viljad, hõlmikpuu (Ginko biloba) lehed, ženšennijuurt, roosilõhnalist kuldjuurt, hariliku sibula sibulat, alraunijuurt, austreid, pullimunandeid, narvaliluud, kanepit, pastinaaki, amüülnitritit ja johimbiini.

Mudelorganismid[muuda | muuda lähteteksti]

Meestel esinevate erektsioonihäirete mudelorganismidena kasutatakse uuringutes nii ahve, koeri, kasse, jäneseid, rotte kui ka hiiri. Tänapäeval on levinumaks biotesti (ingl k bioassay) loomadeks erektsioonihäirete uuringutes siiski närilised.[15]

Impotentsus ja kanooniline õigus[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Kanooniline õigus

Impotentsuse kontseptsioon on tähtsal kohal erinevates religioonides, seega ei ole impotentsus üksnes meditsiiniline nähtus ja tõendatud meditsiiniline diagnoos ei oma mitte alati tähtsust muude eluliste nähtuste nagu armastus, abielu ning kutsumus ja nende täitumise jpm otsustamisel. Impotentideks ei saa klassifitseerida eunuhhe, kuna vastavalt religioossetele tõekspidamistele ja elule, neilt spermaproovi masturbeerimise teel (1988 ainuke kõnealune võimalus, kohati) võtta, selleks, et kindlaks teha, kas nende munandid on võimelised seemnerakke komplekteerima ja väljastama.[16]

Muu[muuda | muuda lähteteksti]

Ajutisi erektiilseid häireid tuleb ette enamikul meestest ning neid ei loeta erektsioonihäireteks, eelkõige nende ajutise loomu tõttu.[10]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Joseph Bajada. Analecta Gregoriana. Sexual Impotence The Contribution of Paolo Zacchia (1584–1659). Editrice Pontificia Universita Gregoriana, Roma,1988, Google'i raamatu osaline veebiversioon vaadatud 02.07.2013)
  2. Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus Medicina, 6 trükk, lk 449, 2011, toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, ISBN 9985-829-36-0.
  3. Erektsioonihäire Inimene.ee
  4. 4,0 4,1 4,2 Yoshimura N, Kato R, Chancellor MB, Nelson JB, Glorioso JC., Gene therapy as future treatment of erectile dysfunction. Expert Opin Biol Ther. 2010 Sep;10(9):1305–14. doi: 10.1517/14712598.2010.510510., Veebiversioon (vaadatud 28.06.2013)
  5. http://www.urologielehrbuch.de/erektile_dysfunktion.html Veebiversioon (vaadatud 30.06.2013)
  6. https://web.archive.org/web/20160305164133/http://www.gn-az.de/p/expertenrat.php?id=185 Veebiversioon (vaadatud 30.06.2013)
  7. https://web.archive.org/web/20130124043652/http://www.awmf.org/uploads/tx_szleitlinien/043-031.pdf Veebiversioon (vaadatud 30.06.2013)
  8. Tõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido, Kirjastus Medicina, ISBN 9985-829-55-7
  9. Marc Sorenson and William B. Grant, Does vitamin D deficiency contribute to erectile dysfunction?,Veebiversioon (vaadatud (27.06.2013)
  10. 10,0 10,1 Professional Guide to Diseases, 9th Edition, lk 1336–1337, 2008, Lippincott Williams&Wilkins, ISBN 0 7817-7899-9 Google'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 26.06.2013)
  11. https://web.archive.org/web/20090127040045/http://meeste.kliinik.ee/?go=enne_impotentsus Veebiportaali sissekanne (vaadatud 26.06.2013)
  12. Eesti humaanravimite register[alaline kõdulink]
  13. "VIAGR ravimiomaduste kokkuvõte (vaadatud (26.06.2013)" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 17.05.2012. Vaadatud 26.06.2013.
  14. Hartmut Porst, Jacques Buvat,Standard Practice in Sexual Medicine, Blackwell Publishing, 2006, ISBN 978-1-4051-5719-3, 10.peatükk, Future Treatment Aspects of Erectile Dysfuncton : Gene Therapy and Tissue Engineering, Google'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 28.06.2013)
  15. Chung E, De Young L, Brock GB, Investigative models in erectile dysfunction: a state-of-the-art review of current animal models, J Sex Med. 2011 Dec;8(12):3291-305. doi: 10.1111/j.1743-6109.2011.02505.x. Epub 2011 Oct 7, Osaline veebiversioon (vaadatud 27.06.2013)
  16. Aidan McGrath, A Controversy Concerning Male Impotence, Editrice Pontificia Universitiá Gregoriana, Roma 1988, Google'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 30.06.2013)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Lisalugemist[muuda | muuda lähteteksti]