Amüloidoos

Allikas: Vikipeedia

Amüloidoos ehk amüloidne düstroofia on valguainevahetuse häire, mille korral ladestub rakkudevahelisse ruumi ultrastruktuurilt sarnase, kuid keemiliselt erineva koostisega valguline aine amüloid.

Amüloidi on võimalik makroskoopiliselt diagnoosida lahangulaua juures Lugoli lahusega, mis sisaldab joodi ning värvib amüloidi sisaldava piirkonna pruuniks. Sellesse piirkonda väävelhappe lisamisel muutub see mustjasvioletseks. Selle reaktsiooni järgi on amüloid ka oma nime saanud, kuna ka tärklis tekitab sarnase reaktsiooni ning algselt peeti teda tärklisega sarnaseks aineks (tärklis kreeka keeles amylon, ladina keeles amylum).

Amüloidoosiprotsess on pöördumatu. Amüloid avaldab survet elundi rakkudele ja tekib talitluspuudulikkus. Makroskoopiliselt on elund suurem, heledam, tihkem, vahaja läikega. Põrna folliikulitesse ladestuv amüloid muudab folliikulid läbipaistvaks. Sellist põrna nimetatakse saagopõrnaks, kuna saagopalmi terad on keedetult samamoodi poolläbipaistvad. Kui amüloid on ladestunud difuusselt põrna punases pulbis, kasutatakse selle singiga sarnanemise tõttu nimetust "sinkpõrn".

Amüloiditüübid[muuda | muuda lähteteksti]

  • AL-amüloid (amyloid light chain) pärineb plasmarakkudest ja sisaldab immunoglobuliinide kergete ahelate fragmente
  • AA-amüloid (amyloid associated)
  • SAA-amüloid (serum amyloid-associated)

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]