Kesknärvisüsteem

Allikas: Vikipeedia

Kesknärvisüsteem ehk tsentraalne närvisüsteem (lühend KNS, ladina keeles pars centralis, systema nervosum centrale) on kolju ja lülisamba moodustatud luulise katte sees asuv närvisüsteemi osa selgroogsetel organismidel, mis koosneb selja- ja peaajust ning neid ümbritsevatest ajukestadest.

Kesknärvisüsteem ja selle osad võtavad vastu ja töötlevad informatsiooni kõigilt organismi osadelt ja koordineerivad nende tegevust.

Kahekülgsete organismide hulka liigitatud okasnahksete KNS-i osas puudub kindel kokkulepe, kuna osade uurijate arvates ei saa neil peaaju eristada.

Kesknärvisüsteemi areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.

Koos piirdenärvisüsteemiga on kesknärvisüsteemil fundamentaalne roll organismi käitumise kontrollimisel.

Selgroogsetel asub peaaju koljuõõnes ning seljaaju selgrookanalis, mõlemad on kaetud ajukestadega.

Tänapäeval arvatakse, et kesknärvisüsteem on immuunsüsteemist osaliselt isoleeritud vere-aju barjääri ja immunosupressiivse miljöö kaudu.

Immuunkaitset püüab tagada mikrogliia.

Roomajatel[muuda | muuda lähteteksti]

Madudel[muuda | muuda lähteteksti]

Madude kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust. KNS-i morfoloogia erineb suuresti imetajate omast, kuid sarnaneb kahepaiksete omaga.

Madude seljaaju paikneb selgrookanalis ja on üsna ühetaoline elund, millel ei saa eristada jämedamaid kohti. See koosneb valge- ja hallainest moodustunud võrgustikust.

Hallaine moodustab selgmisi ja kõhtmisi sarvi.

Peaaju morfoloogia oleneb nii maoliigist kui ka indiviidist, nii kaalub 64-grammise hariliku rästiku peaaju 0,1 grammi ning 1770 grammi kaaluva must-valge kobra (Naja melanoleuca) peaaju 0,65 grammi.[1]

Imetajatel[muuda | muuda lähteteksti]

1 – peaaju
2 – kesknärvisüsteem
3 – seljaaju

Inimestel[muuda | muuda lähteteksti]

Kesknärvisüsteem areneb embrüo dorsaalsest urkest. Dorsaalne urge sulgub toruks, mille eesossa tekivad kurrud. Nendest eesmistest kurdudest areneb peaaju ja toru lõpposast seljaaju.[2]

Anatoomiliselt jaotatakse närvisüsteem kesknärvisüsteemiks ja perifeerseks närvisüsteemiks.

Talitluse järgi liigitatakse kesknärvisüsteem somaatilise närvisüsteemi juurde, kuigi pea- ja seljaajul on nii somaatilisi kui ka autonoomseid funktsioone.

Terminoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Kesknärvisüsteem on kantud kehtivasse rahvusvahelisse inimese anatoomia standardisse "Terminologia Anatomica".

Patoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Kesknärvisüsteemiga seostatakse inimestel selliseid kaasasündinud ja omandatud haiguslikke seisundeid ning krooniliselt kulgevaid haigusi nagu lastehalvatus, Alzheimeri tõbi, ADHD, autism, Parkinsoni tõbi ja polüskleroos.

KNS-i põletikulised haigused[muuda | muuda lähteteksti]

KNS-i põletikulised haigused on ajukelmepõletik, meningiit, entsefaliit e peaajupõletik, müeliit e seljaajupõletik, entsefalomüeliit e peaaju-seljaajupõletik, koljusisene ja lülisambakanalisisene mädanik ning granuloom, koljusisene- ja lülisambakanalisisene veenipõletik ja hüüvisveenipõletik jt.

KNS-i kahjustavad süsteematroofiad[muuda | muuda lähteteksti]

Kesknärvisüsteemi kahjustavad süsteematroofiad on Huntingtoni tõbi, pärilik ataksia, seljaaju-lihaseatroofia jm.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Donald W. Linzey,Vertebrate Biology, The Johns Hopkins University Press, lk 219, 2012, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 31.01.2014) (inglise keeles)
  2. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", lk 544:2011

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]