Juhan Kangilaski

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Juhan Kangilaski (kuni 1937. aastani Johannes Kangilaski;[1] 19. mai 1904 Valma, Viljandimaa27. märts 1981 Tallinn) oli teatri- ja maalikunstnik, karikaturist ja graafik.

Juhan Kangilaski sündis Viljandimaal Valma külas talunik Jaak ja Kadri Kangilaski peres. Alghariduse sai ta 19131917 Vana-Võidu Arumetsa vallakoolis. Õpingud jätkusid 1922–1923 Tallinna Kunsttööstuskoolis, kus ta õppis graafikat. 1923–1927 õppis ta Pallases maalikunsti. 19251926 tegi ta ajalehele Sädemed karikatuure[1]. 1920. ja 1930. aastatel avaldas ta Sakalas Tseko nime all oma karikatuure. Haigestumise tõttu ja muudel põhjusel tema tööd ja õpingud katkesid 19271928. Aastatel 1929–1937 ja 19481950 töötas ta Viljandis Ugala teatris dekoraatorina, kus maalis maalilisi lavapilte. Juhan Kangilaski seadis 1932. aastal Ugale lavale ringhorisondi ja uuendas lavavalgustuse. 1937–1939 töötas ta Viljandimaa rahvamajade dekoraatorina, 19391945 Ugala teatris administraatorina. Joonistas karikatuure ajalehtedele Sädemed, Sakala, Päevaleht ja Postimees[1].

Juhan Kangilaski osales paljudel Viljandi kunstinäitustel oma õli- ja akvarellitehnikas maastikumaalide ja natüürmortidega. 1937. aastal hakkas ta vabakutseliseks kunstnikuks. Pärast II maailmasõda asus Juhan Kangilaski elama ja töötama Tallinna, kus töötas reklaamkunstnikuna ning tegeles peamiselt linoollõike ja plakatitega. 1970. aastate algusest töötas ta Tallinna Puhkeparkide Direktsiooni dekooriateljees. Samal ajal tegi ta tihedat koostööd Eesti NSV Riikliku Nukuteatriga, kus lavastati 7 tema nukunäidendit ja muinasjuttude instseneeringut. Ta illustreeris ma mitu lasteraamatut. Lisaks tegeles Juhan Kangilaski vabagraafika ja maalimisega[2].

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema abikaasa oli näitlejanna Mari Kangilaski ja nende lapsed on kunstiteadlane Jaak Kangilaski ja oli etnograaf Epp Kangilaski.

Juhan Kangilaski vennad olid Ott Kangilaski ja Jaan Kangilaski.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]