Mine sisu juurde

Jaak Kangilaski

Allikas: Vikipeedia
Jaak Kangilaski
Jaak Kangilaski 2006. aastal Tartu Ülikooli kunstimuuseumis
Sündinud 10. detsember 1939
Viljandi
Surnud 30. august 2022 (82-aastaselt)
Haridus Tallinna 10. Keskkool
Alma mater Tartu Ülikool
Abikaasa Miralda Kangilaski
Lapsed Jaan Kangilaski
Kadri Kangilaski
Teadlaskarjäär
Tegevusalad kunstiajaloolane, õppejõud
Töökohad Eesti Kunstiakadeemia
Tartu Ülikool
Doktoritöö Kunstnikerühmitus "Les Nabis" ja nende osa prantsuse 19. saj. lõpu ja 20. saj. alguse maalikunstis
Doktoritöö juhendaja Vladimir Levinson-Lessing
Tuntumad õpilased
Tunnustus Eesti NSV teeneline kultuuritegelane
Riigivapi IV klassi teenetemärk
Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali elutööpreemia
Loend...

Jaak Kangilaski (10. detsember 1939 Viljandi30. august 2022[1]) oli eesti kunstiajaloolane ja rektor.

Kangilaskit kui õppejõudu ja kunstiajalugu käsitlevate teoste autorit on peetud üheks tänapäevase Eesti teenekamaks kunstiajaloolaseks, kunsti populariseerijaks ning kunstnike ja kunstiajaloolaste õpetajaks.[1]

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lõpetas 1958. aastal Tallinna 10. Keskkooli ning 1963. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolase ja kunstiajaloolasena. 1969. aastal kaitses ta samas kunstiteaduste kandidaadi väitekirja.

Töökohad[muuda | muuda lähteteksti]

Jaak Kangilaski eestikeelse ülikooli 88. aastapäeva pidulikul aktusel Tartu Ülikooli aulas

Aastatel 19671971 oli Kangilaski Tartu Riikliku Ülikooli õppejõud.

1971. aastal alustas ta tööd Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi / Tallinna Kunstiülikooli õppejõuna; aastatel 19781987 oli kunstiajaloo kateedri juhataja, 19871989 teadus- ja õppeprorektor, 19891995 rektor.

1995. aastal valiti Kangilaski Tartu Ülikooli kunstiajaloo professoriks. Selles ametis töötas ta 2005. aastani. Aastatel 20032006 oli ta Tartu Ülikooli prorektor[2], 2006. aastast Tartu Ülikooli emeriitprofessor.[3] 2014. aastal valiti ta ka Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessoriks.

Jaak Kangilaski on esinenud loengutega muu hulgas New Yorgi, Oslo, Bergeni, Helsingi, Turu ja Jyväskylä ülikoolis ning kirjutanud uurimusi kunstiteooriast, näituste ülevaateid ja arvustusi. Tema peamine uurimisvaldkond on olnud Lääne 19. ja 20. sajandi kunst.

Ta on olnud UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni esimees.[2]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Artikleid[muuda | muuda lähteteksti]

Poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Jaak Kangilaski kandideeris 2007. aasta Riigikogu valimistel Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas, kuid ei osutunud valituks. Ta on kuulunud ka Tartu linnavolikokku. 2009. aastast kuulus ta Nõmme Linnaosa Halduskogu 7. koosseisu.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli Juhan ja Mari Kangilaski poeg ja Ott Kangilaski vennapoeg.[7]

Tema abikaasa oli Miralda Kangilaski (sündinud Laagus). Jaak Kangilaski oli filosoof Jaan Kangilaski ja kunstnik Kadri Kangilaski isa.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Suri kunstiajaloolane Jaak Kangilaski". ERR. 30. august 2022. Vaadatud 30. august 2022.
  2. 2,0 2,1 Riho Laurisaar. Poliitikahuvi juhatas Jaak Kangilaski kunstini. Eesti Päevaleht, 5. detsember 2009
  3. TÜ nõukogu nimetas emeriitprofessoriks prof Jaak Kangilaski[alaline kõdulink]. 31. märts 2006
  4. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  5. "Tartu Ülikooli medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 5.12.2022.
  6. "Tartu Ülikooli suure medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 4.12.2022.
  7. Pekka Erelt. Jaak Kangilaski – kunstimagnet rahvale. Eesti Ekspress, 1997

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev
Voldemar Vaga
Tartu ülikooli kunstiajaloo professor
1995–2005
Järgnev
Juhan Maiste