Lahkamine

Allikas: Vikipeedia

Lahang ehk autopsia ehk obduktsioon ehk nekropsia (ka lahkamine, koolnuvaatlus) (obductio, autopsia) on loomade kehaelundite surmajärgne kirurgiline laiba uuring.[1]

Lahang on soovitatav läbi viia teatud kindla ajaperioodi jooksul pärast indiviidi surma.

Eristatakse kliinilist (surmapõhjuse ja surmaga lõppenud haiguse korral) ja kohtumedistsiinilist lahangut (kui surmaga võidakse seostada kuritegu, õnnetust, enesetappu, mürgistust, kutsehaigust või ravimenetlust jt).

Inimese lahang[muuda | muuda lähteteksti]

Surnud inimese kehaelundite uuringuid võib teha arst-patoloog. Lahkamise eesmärgiks on tänapäeval peamiselt surma põhjuse täpsem väljaselgitamine.

Lahkamist kasutatakse laialdaselt kohtumeditsiinis.

Loomade lahang[muuda | muuda lähteteksti]

Loomulikul teel, haiguse või ka õnnetusjuhtumi tagajärjel surnud loomi lahkab tavaliselt veterinaar.

Hiire nekropsia[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Korjus.

Surnud hiire lahang peab toimuma võimalikult kiiresti pärast hiire surma (erinevad põhjused ja kohad ning temperatuurid).

Hiire surnukehas hakkavad surmajärgse autolüüsi protsessid toimuma üsna kiiresti pärast koolnukangestuse kadumist. Lühikese ajaga lüüsuvad mitmed elundid (omas tempos), alustades siseelunditest, lüüsuvad neerupealised, seedekulgla katteepiteel ja luuüdi, maks, põrn ja neerud, järgnevad süda, skeletilihased, sidekude, nahk ja luud.[2]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik", 395:2004.
  2. Chapter 1Introduction 1. General, veebiversioon (vaadatud 19.12.2014)(inglise keeles)

Veebikirjandus[muuda | muuda lähteteksti]