Strokirch
Strokirch (Liivimaal kasutusel nimekuju Strohkirch) on Lübeckist pärit Rootsi ja Liivimaa aadlisuguvõsa.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Perekonna kohta on esimesi teateid 1316. aastast, mil on mainitud Lübecki bürgerit Johannes Strokerkenit (suri enne 1351). Tema järeltulija Michael Strokerk (maeti 1651) siirdus Lübeckist XVII sajandi algupoolel elama Rootsi.[1] Tema neli poega said aastatel 1684, 1686 ja 1691 aadlitiitli ja introdutseeriti Rootsi rüütelkonda.[2] Ooberst Johan Anders von Strokirch (1683−1761) sai 1756. aastal vabahärra tiitli, kuid tema liin kustus juba 1789. aastal.[3] 1815. aastal tõsteti vabahärraks Svea õuekohtu president Henning Adolf von Strokirch (1757−1826); see perekonnaharu katkes tema poja surmaga 1841. aastal.[4]
1684. aastal aadeltatud Liivimaa ökonoomiaasehaldur Michael von Strokirch (1649−1723) oli Liivimaa liini rajaja. Tema poeg Ludwig Johann von Stohkirch (1707−enne 1752) võeti Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse.[5] Liin kustus 1825. aastal major Gustav Wilhelm von Strohkirchi (1747−1825) surmaga.[6]
Hans Strokerkeni (suri pärast 1620) järeltulijatest põlvnes XVII sajandi algul samuti Rootsi rännanud perekonnaharu, mis kannab Rootsis nime Strokirk.[1]
Suguvõsa liikmeid[muuda | muuda lähteteksti]
- Michael von Strokirch (1649−1723), Liivimaa ökonoomiaasehaldur
- Vabahärra Henning Adolf von Strokirch (1757−1826), õigusteaduse doktor, Svea õuekohtu president (1810−1826)
Strokirchide mõisavaldused[muuda | muuda lähteteksti]
- Liivimaa kubermangu läti distrikt:
- Auciems (Autzeem) (1779−1805), Aumeisteri (Serbigal) (1727−pärast 1737), Košķele (Ostrominsky) (u 1688−pärast 1722), Labrenči (Labrentz) (1781−?), Loberģi (Blumbergshof) (u 1690−XVIII sajand)
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Elgenstierna, Gustaf. 1932, lk 731.
- ↑ Elgenstierna, Gustaf. 1932, lk 730, 731, 732, 737.
- ↑ Elgenstierna, Gustaf. 1932, lk 730 [1].
- ↑ Elgenstierna, Gustaf. 1932, lk 735-6 [2].
- ↑ Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980), lk 450.
- ↑ Seuberlich, Erich. 1935, lk 57, 58.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Elgenstierna, Gustaf. Den introducerade Svenska adelns ättartavlor med tilläg och rättelser. 7. kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1932. Lk 730-7 [3].
- Seuberlich, Erich. Woher stammte Jacobine Amalie von Strohkirch? – Baltische Familiengeschichtliche Mitteilungen. Jahrgang 5. 14. Dezember 1935. Nr 4. Tartu: 1935. Lk 55-9.
- Strokirk, Carl-Gustaf. Ätten Strokerke under åtta århundranden. Del 1. Medeltiden 1200-1600 (käsikiri doc-vormingus). 1985 [4].
- Strokirk, Oscar Fredrik. Kultur- och personhistoriska anteckningar. Tredje delen. Örebro: Lindhska Boktryckeriet, 1920. Lk 32-89 [5].
- Svenska släktkalendern. Elgenstierna, Gustaf (koost.). 2. kd. Stockholm: Albert Bonnier Förlag, 1912. Lk 656-9 [6].