Kasutaja:Minnekon

Minnekon

Selle kasutaja jaoks on Vikipeedia hobi.

et-N	See kasutaja valdab eesti keelt emakeelena.

en-3	This user has advanced knowledge of English.

lv-2	Šis lietotājs latviešu valodu prot vidējā līmenī.

ru-1	Этот участник владеет русским языком на начальном уровне.

vro-1	Taa pruukja mõist veidükese võro kiilt.

Miks ja millega Vikipeedias tegelen?[muuda | muuda lähteteksti]

Eestikeelse Vikipeedia arendamisse panustan, sest on soov jagada:

minu jaoks põnevat infot ka teistega;
tõenduspõhist ja neutraalset infot teemades, kus inimestel on sageli vananenud või väärarusaamad ja/või mille kohta avalikkuses sageli valeinfot levitatakse;
infot teemades, mis eestikeelsetele inimestele on olulised ja mille kohta muukeelsetes vikivariantides on teave puudulik (ehk siis põhiliselt Eesti-kesksed teemad).

Eelnevast tulenevalt soovin heale tasemele viia artikleid ennekõike järgnevates teemades:

Eesti (vanem) poliitiline ajalugu;
Eesti keeleajalugu ja eesti keele ajalugu;
Ideoloogiad ja tänapäevane Eesti poliitika.

Valik artiklitest, millesse olen märkimisväärse panuse andnud: Eesti esiajalugu, Sigtuna hävitamine, sossolid, Tharapita, Ugandi ja teised Eesti muinasmaakonnad, eestlaste muistne vabadusvõitlus, Turaida lahing, Lembitu, Jüriöö ülestõus, eeluurali keel, saami algkeel, leivu keel, kuralased, latgalid, liivlased, kreevinid, populism, 2019. aasta Riigikogu valimised, 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis, Keskerakond, Konservatiivne Rahvaerakond, Rahvaliit.

Valik artiklitest ja teemadest, millega soovin edaspidi tegeleda: Eesti, eestlased, eesti keel, venelased Eestis, Eesti ajalugu, Liivimaa ristisõda, erinevad eesti keele murded, erinevad läänemeresoome keeled ja uurali keeled, Eesti Vabadussõda, Läti Vabadussõda, Eesti NSV, erinevad Eesti erakonnad, erinevad valimised Eestis, Eesti asulate ja haldusüksuste artiklites ajalugu ja kohalikku poliitikat puudutav osa, kohanimede etümoloogiad. Lisaks tahan lisada asulate ning loodus- ja kultuuriobjektide fotosid ning koostada ajaloolisi kaarte.

Aga üks Viki suur probleem vajab lahendust...[muuda | muuda lähteteksti]

Probleem[muuda | muuda lähteteksti]

Vikipeedia on internetist infot otsivale inimesi üks esimesi kättesattuvaid infoallikaid. Seega on oluline, et Vikipeedias sisalduv info oleks usaldusväärne – et heausksed inimesed ei saaks siin petta ja et skeptilistel inimestel poleks alust siinset sisu mittetõsiseltvõetavaks pidada. Paraku on Vikipeedia sisu üldine kvaliteet hetkel viletsapoolne. Keskne probleem on see, et artikleid kirjutades pole sageli järgitud isegi projekti aluspõhimõtteid: et kirjapandud väited oleks koos viitega nende päritoluallikale; et see päritoluallikas oleks usaldusväärne; et saadud info esitatakse neutraalselt ja balansseeritult. Selline sisuline nõrkus muudab vähem mõtekaks ka keele ja vormistusega tegelevate inimeste töö – on ajaraisk toimetada kahtlase sisuga ja potentsiaalselt kustutamisele minevat teksti. Sisuliste puudujääkide parandamiseks tagantjärgi teiste poolt tehtav töö (allikate otsmine, neutraalsuse kontrollimine) on oluliselt raskem, ajamahukam ja tüütum võrreldes sellega, kui artikli algne kirjutaja lihtsalt lisaks allika, kust ta väite leidis või jätaks üldse väide lisamata, kui ta näeb, et allikas pole usaldusväärne. Hilisemal potentsiaalsel parandajal pole tavaliselt ka vastava teema vastu sama suur huvi kui algsel kirjutajal, mis muudab parandamistöö ettevõtmise vähemtõenäoliseks ja parandamise tüütumaks. Kokkuvõttes tähendab see, et taoline tagantjärele parandamine on ebaefektiivne meetod sisu kvaliteedi tõstmiseks ja selle tempo ei suuda sammu pidada aina lisanduva viletsa või lausa sobimatu materjali pealevooluga.

Lahendus[muuda | muuda lähteteksti]

Vikipeedia sisu kvaliteedi tõstmiseks on vaja saavutada seis, kus võimalikult paljud kirjutajad juba algusest peale teavad ja järgivad eelnimetatud Vikipeedia aluspõhimõtteid (viitamine usaldusväärsetele allikatele ja nende neutraalne vahendamine). Valik selle saavutamisele kaasa aitavaid samme:

Vikipeedia põhimõtteid tutvustavatel lehekülgedel nende põhimõtete selgem ja põhjalikum lahtikirjutamine (võttes eeskujuks inglise Vikipeedia).
Vikipeedia põhimõtetega tutvumise võimaluse kättesaadavamaks tegemine: nende silmatorkavamaks tegemine Vikepeedia leheküljel ja eriti kirjutamise alustamisel; uutele kasutajatele põhimõtete tutvustamine nende kasutajalehel; MTÜ Wikimedia Eesti kampaaniate raames aluspõhimõtete tutvustamine ja nende järgmise vajalikkuse tutvustamine.

Taoliste sammude edukus peataks trendi, et puudulikke artikleid/väiteid luuakse juurde lootusetult kiiremas tempos, kui neid parandada jõutakse.

Juba olemasolevate puudulike artiklite/väidete parandamiseks astutavad mõned lihtsamad sammud:

Viitamata sisu julgem eemaldamine võrreldes seni levinud praktikaga. Vikipeedia muudab mittetõsiseltvõetavaks või valeinfo levitajaks kahtlaste ja kontrollimata väidete esitamine, mitte sellise väite puudumine. Kui me ei tea, kas teatud asi vastab tõele, siis on õige see jätta välja ütlemata, mitte loota, et äkki ikka vastab ja panna vastutus lugejaile (kui valeks osutub, siis ise on loll, et uskuma jäi?). Tavaelus nimetatakse seda süüdimatuks kuulujuttude levitamiseks või valetamiseks. Väited on vikipeediakõlbulikud, kui nende kõlbulikkust on näidatud (mitte käituda nii nagu kõik väited oleks iseenesest usaldusväärsed ja neutraalsed, kuni vastupidist pole näidatud).
Mitteusaldusväärsete allikate otsimist hõlbustab teatud enamlevinud kahtlaste allikatüüpide identifitseerimine ja siis nende otsimine artiklitest: nt igasugu blogid, foorumid, ebausaldusväärsed uudiste- ja arvamusportaalid (Telegram, Objektiiv jt), arhiivimaterjalid (kui esmased allikad) jne. Seejuures esmaste allikate põhjendamatut kasutust leidub palju nt tsitaatide valikul.
Mitteneutraalse esituse leidmiseks otsida märksõnu, mis tihti näitavad kirjutaja subjektiivset suhtumist: kahjuks, õnneks, loodetavasti, paraku, meie, kangelaslik jne.