Mine sisu juurde

Krõõt

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib Tammsaare tegelasest; Eesti koori kohta vaata artiklit Krõõt (koor); eesnime kohta vaata artiklit Krõõt (eesnimi).

Krõõt Maiken Schmidti kehastuses

Krõõt on A. H. Tammsaare romaanisarja "Tõde ja õigus" I osa üks tähtsamaid tegelasi, peategelase Andres Paasi esimene abikaasa.

Krõõt on pärit hoopis teistsugusest paigast kui Vargamäe - tema enda sõnul helisesid metsad ja põllud tema kodukandis, kui lauldi. Kui Krõõt on koos noore abikaasa Andresega romaani esimeses peatükis teel Vargamäele, uude elupaika, siis juba mäest üles uue kodu poole minnes tajub ta justkui eesootavaid kannatusi. Esialgu on Krõõt rõõmsameelne, kuid aja jooksul muutub ta aina kurvemaks ja nutab üha tihedamini, esialgu teeb ta seda salaja, kodust kaasavaraks saadud kirstu naljal või laudas, lehma juures, hiljem aga juba ka söögilaua taga, Andrese ja kõigi teiste silme all.

Romaanis mainitakse, et Krõõt on pikk, kerge ja õrna kondiga ega sobi seetõttu Vargamäele üle jõu käivat rasket tööd tegema. Ta peab kandma raskeid veeämbreid kaugest kaevust ning ületama Andrese ehitatud kõrget lävepakku, mis hoiab koduloomad rehetoast eemal. Andres ei mõista ega näe, et abikaasale on talutöö ületamatult raske.

Krõõt sünnitab kolm tütart: Liisi, Maret ja Anni, kuid ta tunneb abikaasa ees suurt süükoormat, sest Andres ootab perre poega. Neljanda lapsena toobki ta ilmale poja, kes on tugev nagu vägilane ning kellele pannakse isa järgi nimeks Andres. Sellest sünnitusest Krõõt aga ei toibu ning ta sureb.

Krõõt on hella hingega ja püüab olukordades pigem head näha.[1] Kui Andres ja Pearu on riius, siis on Krõõt ainus, kes neid lepitada suudab. Pärast Krõõda surma meenutab Pearu Krõõta hea sõnaga ja mainib igatsevalt pehmeid iseloomuomadusi. Krõõdal leidub Tammsaare ema Ann Hanseni iseloomujooni.[2] Krõõda tuntumate joonte hulka kuulub "hele jael" ehk kõrge ja kajav hääl, mis on samaaegselt ka pehme ja hele. Samuti armastus loomade ja laste vastu. Ka palju aastaid hiljem on Krõõda headus see, mida vargamäelased meenutavad (eriti Pearu) ja taga igatsevad. Öeldakse ka, et Krõõda surmaga lahkus Vargamäelt headus. Teisalt mainib Tammsaare, et kogukonnas laiemalt unustati Krõõt ja tema mälestus ruttu, kuna pehmema loomuse ning maatööks sobimatu ihu tõttu vaadati temast kui perenaisest pisut mööda juba tema eluajal.

2016. aastal A. H. Tammsaare muuseumi, Vikerraadio ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu korraldatud "Tõe ja õiguse" lugejate lemmiktegelase hääletusel võitis Krõõt ülekaalukalt.[1]

2019. aasta filmis "Tõde ja õigus" mängis Krõõta Maiken Schmidt. Krõõt on käinud lavateed ka arvukates draamalavastustes, teda on kehastanud paljude teiste näitlejate seas näiteks Ita Ever, Carmen Mikiver, Anne Maasik, Kärt Tammjärv, Helje Soosalu, Loore Martma jt. Rahvusooperis Estonia mängitud muusikaliversioonis laulis Krõõda rollis Tiiu Laur.

  1. 1,0 1,1 "Rahva lemmiktegelane "Tões ja õiguses" on Krõõt" kultuur.err.ee, 30. oktoober 2016
  2. Treier, Elem. Tammsaare elu härra Hansenina.Tallinn, 2002.