Ruhnu vald

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on praeguse valla kohta; 1939 loodud samanimelise valla kohta vaata artiklit Ruhnu vald (1939); veel varasema valla kohta vaata artiklit Ruhnu vald (Ruhnu kihelkond)


Ruhnu vald

Ruhnu valla vapp
Ruhnu valla lipp

Pindala: 11,9 km²
Elanikke: 127 (1.01.2017)[1]
Rahvastikutihedus: 10,7 in/km²
EHAKi kood: 0689
Keskus: Ruhnu küla
Ruhnu valla asendikaart

Ruhnu vald hõlmab Ruhnu saare ja seda ümbritsevad laiud Liivi lahe keskosas, administratiivselt kuulub vald nüüd Saare maakonna koosseisu, varem Pärnu maakonda. Ruhnu vald sai ametliku lipu ja vapi aastal 2015[2], varem oli kasutusel rannarootsi purjekat jaalat kujutav embleem kirjaga "Ruhnu Runö".

Vallas tegutsevad põhikool, ilmajaam, lennujaam, Ringsu sadam, metskond, muuseum, raamatukogu ja vallavalitsus. 2012. aasta 1. märtsist tegutseb saarel ka kiirabi.

Valla elu mõjutab tugevalt Ruhnu saare isoleeritus. Elektrikaableid saarele ei tule, elekter toodetakse kohapeal. Ruhnut ühendab mandriga suvel laeva- ja talvel lennuliiklus, haigeid transporditakse tihti kopteriga. Vallavalitsuse igapäevatöös kasutatakse ohtralt kaugsidevahendeid, näiteks Skype'i.

Saarel asub Ruhnu Püha Magdaleena kirik (1912). Selle kõrval on vana puukirik, mille ehitus algas juba 1643. aastal. See on Eestis teadaolevalt vanim säilinud puithoone.

Ruhnu vallavanem on Jaan Urvet.

Külad[muuda | muuda lähteteksti]

Ruhnu vallas asub ainult Ruhnu küla.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ruhnu vald hõlmab endise Ruhnu kihelkonna piirid. Ajalooliselt on Ruhnu olnud üks eestirootslaste põliseid asualasid, kus kujunes välja omapärane kultuur. Teise maailmasõja aegu põgenesid eestirootslased aga Ruhnust suuremas osas Rootsi, Ruhnu neid peaaegu ei jäänudki. Siiski on Ruhnus tänini säilinud tugev kohalik omapära.

Loodusobjektid[muuda | muuda lähteteksti]

Saare keskosas on luiteline männimetsaga kaetud kõrgendik nimega Håubjärre, mille kõrgus ulatub märkimisväärse 28 meetrini. Ida pool on ka palu- ja salumetsi. Liigestunud läänerannikul valitsevad roostikud ja rannaniidud, sisemaa pool võsastunud niidud. Samuti on saarel ohtralt klibu- ja liivarandu, sh Limo rand, Överkirke rand, Kuunse rand. Rannajoone kogupikkus on vähemalt 25 km.

Poolsaared[muuda | muuda lähteteksti]

Holma, Kunsudden, Pärs, Ringsudden ja Sjustackudden.

Saared[muuda | muuda lähteteksti]

Saarest läänes ja edelas on mitukümmend väiksemat nimetut rohtunud laidu. Neist suurim oli Holm (ca 10 ha), mis nüüdseks on emasaarega ühinenud ja roostunud. Ruhnu lähistel lõuna pool asub Gretagrundi kare.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]