Kasutaja:Kanakukk

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

MSN: kanakukk ät hotmail.com (e-kirjadele ette teatamata ei vasta, andke minu arutelus kirja saatmisest teada (mul on 800+ lugemata kirja hotmailis)).

Registreerusin Vikipeediasse 17. detsembril 2006, kaastööd alustasin 23. jaanuaril 2008.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Working Man's Barnstar.png Tunnustäht kaastöö eest
Kaastöö eest eestikeelse Vikipeedia parendamisel. Hoogu juurde soovides, avjoska 1. juuni 2008, kell 12:28 (UTC)

Tähtis[muuda | muuda lähteteksti]

blockquote tag

Isiklik abi[muuda | muuda lähteteksti]

Viitamine[muuda | muuda lähteteksti]

Viitamise tehniline pool Näidisviidete-laadsete viidete loomiseks saab kasutada järgmist viisi:

  1. Pane <ref> ... </ref> artiklis sinna kohta, kuhu soovid viidet tekitada. Viite tekst (allikas) kirjuta kolme punkti asemele (näiteks Luts, O. (1995). Kevade. Tallinn:Valgus).
  2. Pane <references/> artikli teksti lõppu, kas "Viited" või "Kasutatud kirjandus" alapealkirja alla. Viide tekitatakse sellesse kohta automaatselt.

Korduvad viited Korduvate viidete korral, ehk juhul, kui ühele allikale viidatakse ühes artiklis mitu korda, saab kasutada järgmist viisi:

  1. Esimene viide: <ref name="Luts"> ... </ref>, kus kolme punkti asemele saab kirjutada allika info."Luts" on suvaline märksõna, mis tähistab just seda viidet. Mõistlik on kasutada näiteks autori nime, vms.
  2. Sama allikat uuesti kasutades <ref name="Luts" />.

Viited tekitatakse artikli lõppu kohale, kus on <references/>.

Ühe autoriga raamat:

  • John Hope Franklin, George Washington Williams: A Bibliography (Chicago: University of Chicago Press, 1985), 54.
  • Seega: autori ees- ja perekonnanimi, koma, teose pealkiri kursiivkirjas, sulud algavad, linn, koolon, kirjastus, koma, aastaarv, sulud lõpevad, koma, lehekülje number, punkt.
  • Mitme autoriga raamat: Mary Lyon, Bryce Lyon, Henry S. Lucas, The Wardrobe Book of William de Norwell, 12 July 1338 to May 1340, with the collaboration of Jean de Sturler (Brussels: Commission Royale d’Histoire de Belgique, 1983), 42. Kui autoreid on üle kahe, võib joone all, eriti korduval viitamisel, ära tuua ainult esimese lühendiga et al. või jt.
  • Richard Jackson, „Running Down the Up-Escalator: Regional Inequality in Papua New Guinea“, Australian Geographer 14 (May 1989), 180.
  • autori ees- ja perekonnanimi, koma, jutumärgid algavad, artikli pealkiri tavalises kirjas, jutumärgid lõpevad, koma, ajakirja nimi kursiivkirjas, ajakirja number, sulgudes kuu ja aasta, koma, lehekülje number, punkt.
    • Autorid, punkt, artikli pealkiri, punkt, mõttekriips, ajakirja nimi kursiivis, punkt, kogumiku toimetaja, punkt, (kirjatus, koma, koht, koma, aasta, koma,) lk.
    • K. Arjakas. Tuntud ja tundmatu Otto Tief. – Otto Tief ja 1944. a vahevalitsus. A. Parmas (toimetaja). Rotalia, Tartu, 2006, lk. 17.

Lingid[muuda | muuda lähteteksti]

Artiklid[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti kirikuid

Leo Tikerpuu ja Elmar Pisa: [1] Pärnumaa ajalehed 1941: [2] [3]

Eesti 100+ inimesed (võite halastamatult oma äranägemise järgi redigeerida)[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Kanakukk/Eakad.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Kanakukk/Eakad.

Noppeid ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Martin Christian Luther (1883-1963) Samal aastal Martin Christian Lutheri sünniga pani tema isa Christian Wilhelm Luther aluse Tallinna vineerivabrikule, viies sellega oma vanaisa alustatud puiduäri uuele tasemele. Martin sai vabriku direktoriks pärast isa surma 1914. aastal ning oli selles ametis kuni 1939. aastani, mil ta koos perega Saksamaale ümber asus. Lisaks Pärnu maanteel asuvatele vabrikuhoonetele jäi maha ka mitu vanalinna maja.

Martin Lutheri pojanaine Dorothea Luther ning pojapoeg Yens Marsen Luther üritasid Eestis tagasi saada nii vineeritehast kui ka mitut kinnistut, ent edutult ja samas skandaalselt. Kui Yens sai teada kunagise Lutheri vabriku järeltulija, Tallinna vineeri- ja mööblikombinaadi erastamisest Pjotr Sedini ja Ülo Pärnitsa firmale, pakkus ta kaks korda kõrgemat hinda. Vaidlus lõppes kohtuvälise kokkuleppega, mille kohaselt Sedini ja Pärnitsa AS Marlekor maksis Lutherile kolm miljonit krooni valuraha. Pärnitsa kaebas Lutheri aga kohtusse seepärast, et too oli teda Kaubalehes võrrelnud kantpeaga. Dorothea Luther kaebas aga kohtusse Harju maavalitsuse vara tagastamise komisjoni, kes oli keeldunud Kuusalu vallas asuva maa tagastamisest. Vaidlus lõppes riigikohtus lüüasaamisega, ent suur oli Lutherite imestus, kui hiljem selgus, et nende asju ajanud vandeadvokaat Viktor Kaasik vaidlusaluse maa endale oli saanud. Kaasik sai küll selle eest Advokatuuri aukohtus noomida, ent maad see Lutheritele tagasi ei toonud. Ka jäid neil tagasi saamata kinnistud Tallinna vanalinnas Suur-Karja tänavas, millest ühel asub Nikkolo kauplus ja teisel, mis hoonestati uuesti Nõukogude ajal, Domina Inn City hotell.

http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=b68e32f2-b135-40d5-87e8-3d6d4fe91192&open=four --kanakukk 29. september 2008, kell 14:08 (UTC).

Terve rida tegelasi, keda veel vikis kindlasti pole[muuda | muuda lähteteksti]

http://www.rotary.ee/index.php?PHPSESSID=8139c18e655a8693f5f5fa36126c4927&frm_app_page=6&frm_app_action=1&frm_app_id=383

--kanakukk 29. september 2008, kell 14:21 (UTC)

Tallinna teenetemärk[muuda | muuda lähteteksti]

tln teenetemärk

--kanakukk 4. oktoober 2008, kell 07:26 (UTC).

Füüsika[muuda | muuda lähteteksti]


Heli levimise kiirus v(m/s) ja õhutemperatuuri t(C) vahel on seos v = 331 + 0,6t.

Hooned & ehitised[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinnas on Hendriksoni küür, Kallioni teletorn, Karla katedraal ja Brunsi hambad. --kanakukk 4. november 2008, kell 08:24 (UTC).

Teine ilmasõda[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti[muuda | muuda lähteteksti]

1939. aastal sõlmis Eesti Vabariik Eesti-Saksa mittekallaletungileping (ratifitseeritud Vabariigi Presidendi poolt 22. juunil 1939. Lepingus nenditi, et EV ja Saksa Riik ei asu ühelgi juhul teineteise vastu sõdima ega mingit muud laadi vägivalda tarvitama. Suvesõda Tartumaal 1941, Herbert Lindmäe, lk 91

Aega hakati arvama Kesk-Euroopa kellaaja järgi. - Suvesõda Tartumaal '41, 221.

Lahingud Öseli pärast[muuda | muuda lähteteksti]

asd[muuda | muuda lähteteksti]

Küüditamise mälestusmärke[muuda | muuda lähteteksti]

  • Raudteerööpad mäletavad
  • Okaskroon
  • Paldiski mälestusmärk
  • Lehtma mälestusmärk Hiiumaal
  • Tallinnas Pääskülas
  • Võru Raudteejaamas
  • Võrumaal Mõnistes mälestuskompleks "Eesti Kodu"
  • Mälestusmärk Öötlas
  • represseeritute mälestuskivi Viljandi mõisa pargis

Muu[muuda | muuda lähteteksti]

  • Mais 1950 küüditati Petserimaalt 425 eesti peret (kokku 1563 hinge).link
  • Jehoova tunnistajate küüditamisest, Rukkilill, nr 4, juuni 2004.

asd[muuda | muuda lähteteksti]