Mõisad Tartu linnas

Mõisad Tartu linnas on loetelu mõisatest, mille hooned asuvad või on asunud Tartu linna piirides. Kokku on selliseid mõisaid üheksa.

Tartu linn on laienenud igas suunas kunagiste mõisate aladele ning mitu linnaosa on saanud nime just nende mõisate järgi. Kui keskajal oli linna müüriga piiratud ala suurus ligikaudu 27 hektarit, siis 2011. aasta seisuga oli linna pindala juba 3880 hektarit. Lisandunud territooriumist moodustab enamuse varem endistele linnalähedastele mõisatele kuulunud maa, mis muutus linna osaks peamiselt 1920. ja 1930. aastatel.

Tähtvere mõis

Tähtvere mõisa uus peahoone

Kuna välisriikide kodanike valdusi ei võõrandatud 1919. aastal täielikult, jäi Tähtvere mõisa süda ja osa mõisa põldudest Itaalia kodaniku Marie Christine von Wulfi omandusse. Marie Christine von Wulf müüs need maad Tähtvere linnaosa esimesteks ehituskruntideks. Mõisa peahoone on säilinud ja on kasutusel Eesti Maaülikooli ühe hoonena (sellega on liidetud juurdeehitis). Säilinud on ka kõrvalhooneid.

Maarjamõisa mõis

Maarjamõisa mõis, mis oli linna ümbritsenud mõisatest väikseim, kingiti 1911. aastal Tartu Ülikoolile. 1923. aastal linnaga liidetud mõisasüdant ümbritsevad 20. sajandi alguses ehitatud ja mõisa järgi nime saanud kliinikumikompleks, Biomeedikum ja eramud. Praegu on hoone kasutusel korterite ja kliinikumi arhiivina.

Tamme mõis

Tamme mõisa peahoone

Tamme mõis oli Tähtvere mõisa karjamõis. Mõisa tagasihoidlik peahoone asub praegu aadressil Suur kaar 54 ja mõne ümbritseva hoone puhul on veel aimata endisi mõisahooneid. Paremini on säilinud mõisa Tamme kõrts Riia maantee ja Ravila tänava nurgal ning alles on ka üks mõisa tiik. 1923. aastal liideti Tartu linnaga 144 hektarit Tamme mõisa maad uue Tammelinna linnaosa tarbeks.

Ropka mõis

Ropka mõisa peahoone

Ropka mõis oli 17. sajandi alguses mõned aastad Tartu linna kasutada, 1919. aastal mõis võõrandati. 18. sajandi teisel poolel ehitatud mõisa ühekorruseline peahoone, mida on hiljem mitu korda ümber ehitatud, asub Ropka linnaosas praeguse Tähe tänava lõpus kahel pool Ropka teed ja on kasutusel kontorina. Tänapäeval moodustab restaureeritud peahoone osa juurdeehitatud hoonest, säilinud on ka mitu kõrvalhoonet ja mõisa park.

Piiskopi mõis

Piiskopi mõisa üks osa kuulus algselt Katariina naistsistertslaste kloostrile (need maad läksid 1625. aastal Tähtvere mõisa koosseisu). Teine osa kuulus lauamõisana Rootsi ajal tollasele kindralsuperintendendile; lauamõisa staatuses oli mõis veel 20. sajandi alguses. Aastast 1684 tegutses mõisas Forseliuse seminar. Praeguse Forseliuse pargi koha peal ja selle ümbruses asunud mõisa kunagistest hoonetest ei ole midagi säilinud.

Karlova mõis

Karlova mõisa härrastemaja 2010. aasta märtsis

Karlova mõis eraldati Tähtverest 1793. aastal. Mõisa viimased omanikud enne selle võõrandamist 1919. aastal olid Bulgarinid. Emajõe ürgoru ülemisel serval olev peahoone seisis majandushoonetest eraldi ning selle aadress on tänapäeval Eha tänav 36. Mõisa restaureeritud peahoone on praegu eraomanduses, seal on tegutsenud ka kool ja internaat. Mõisa kõrvalhoonete ansamblist ei ole peaaegu midagi säilinud. Karlova linnaosa hakati mõisa maadele rajama 19. sajandi lõpus.

Anne mõis

Anne mõis asus tänase linna kaguservas, tegu oli Vasula mõisa karjamõisaga. Mõisasüda oli 1920.–1930. aastatel Tartu linna käes rendil ja seda kasutati hoolekandeasutuste rajamisel ja ülalpidamisel. 1970.–1980. aastatel sulas mõis uue linnaosa Annelinna sisse. Annemõisa ja Nõlvaku tänava vahelisel alal asunud mõisa peahooned, mille taastamist peeti võimatuks, lammutati 2006. aastal ning kõrvalhoonetest on säilinud vaid võlvkelder. Küll aga on säilinud osa mõisaaegsest pargist koos alleega.

Anne mõisa pargiallee

Jaama mõis

Tartu linn oli Jaama mõisa omanik aastatel 1601–1630. Hiljem oli mõis küll Rootsi riigi ja Stiernhjelmide omanduses, kuid linn ostis mõisa tagasi 1733. aastal ja hoidis seda rendil. Jaama mõis oli linna majandada veel 1930. aastatelgi: sealse karja piimaga varustati haiglaid, vanadekodusid ja turgu ning mõisa suurt aeda kasutasid koolid. Praegu Jaamamõisa linnaosas aadressil Puiestee tänav 126 asuv mõisa peahoone valmis 1847. aastal, hiljem on seda täiendatud. Nõukogude ajal asus hoones sõjaväe lasteaed (kuni aastani 1992). Kõrge sokliga peahoone restaureeriti 1990. aastatel ja seal tegutseb Tartu Maarja Kool. Peahooneesisel säilinud mõisapark hävis suuremas osas kaupluse ehitamisel.

Raadi mõis

Raadi mõisa peahoone aastal 1927

Raadi mõis oli Tartu linnaga seotud juba vähemalt 16. sajandist alates – mõis kuulus aastani 1584 Tartu raele, mille järgi sai mõis ka nime. Hiljem oli mõis Poola kuninga majandusmõis, seejärel kuni võõrandamiseni 1919. aastal veel mitme omaniku valduses. Viimaste omanike Liphartide suguvõsa peamõisana oli tegemist ühe uhkeima mõisaga Lõuna-Eestis. Pikk, osaliselt ühe- ja osaliselt kahekorruseline mõisahoone (nn Raadi loss) põles 1944. aasta augustis. Pärast sõda rajati lähedusse sõjaväelennuväli, millega seoses võeti kasutusse ka mõisasüda; mõisa peahoone varemed lõhuti ühetasaseks ja muudeti laohooneks. Pärast seda, kui varasem omanik Eesti Rahva Muuseum Raadi-Kruusamäe linnaosas asuvad hooned 1980. aastate lõpus tagasi sai, on mitmed sealsed hooned taastatud ja kasutusel hoidlana.