Kasutaja arutelu:Ssgreporter

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Tere tulemast Vikipeediasse, Ssgreporter!

Hea töö! Andres 27. november 2009, kell 20:06 (UTC)

laevade mõõtmine[muuda lähteteksti]

Paistab, et sul aega ja jõud jagub, ehk viskad ka kirjutisele Laevamõõdud
ja selle arutelule pilgu peale :) suwa 14. jaanuar 2010, kell 06:46 (UTC)

Lisasin ettepaneku selle artikli arutelusse. SSGreporter 14. jaanuar 2010, kell 08:13 (UTC)


Vahel juhtub, et sõnalt, mis ei ole algvormis, tuleb linkida sõna algvormile. Sealjuures on hea kasutada sellist meetodit nagu artiklis Eripedagoog kasutasin (ja erinevused on siin). Nii võib päris palju kokku hoida, pisikese artikli peale peaaegu 200 tähemärki. Taivo 5. märts 2010, kell 00:00 (UTC)

Aitäh! Olin selle juba unustanud. Vaatasin teie parandusi parasjagu ise ja otsisin kohta, kuhu on sobiv tänusõnad kirjutada. Raiskasin ilmaasjata sellele hulk aega, aga põhjuseks oli see, et artikkel nägi imelik välja - siselinkide järel olid mustas kirjas käändelõpud. Sisu korrigeerimise kõrval püüdsin ka seda puudust kõrvaldada. SSGreporter 5. märts 2010, kell 00:07 (UTC)

Põhjamaade võistlus[muuda lähteteksti]

Põhjamaade võistlusele kvalifitseeruvad kahjuks ainult need artiklid, kus ühes artiklis on käsitletud mitmele Põhjamaale ühist teemat. Adeliine 24. märts 2011, kell 00:48 (EET)

Viking Line võiks ju sobida? See pole Soome-sisene liiklus? Ssgreporter 24. märts 2011, kell 01:06 (EET)
Nõukogu esindusest öeldi, et äriettevõtetest artiklid pole oodatud. Adeliine 24. märts 2011, kell 01:15 (EET)
Mis parata, ega ma muud ei oska. Ssgreporter 24. märts 2011, kell 01:17 (EET)
Võta nt Muinastulede öö ja lisa juurde Põhjamaade osa? suwa 24. märts 2011, kell 10:46 (EET)
Aitäh meelde tuletamast. Olen sealt Eesti korraldajate jaoks tõlkinud peaasjalikult Soome osa. Ssgreporter 24. märts 2011, kell 11:32 (EET)

Tallina sadam[muuda lähteteksti]

Sellisel juhul peaks ka artikkli nimetus olema Tallinna sadam (ettevõte/äriühing vms)--NOSSER 4. oktoober 2011, kell 08:47 (EEST)

Ei pea. Tallinna sadam väikese tähega oleks Tallinnas asuv sadam, aga Tallinnas on palju sadamaid, vt Tallinna sadamate loend. Ja sadam väikese tähega oleks üldnimetus sadama kohta, mitte nime osa - nime osad kirjutatakse eesti keeles suurtähtedega. Ettevõtte nimi on AS Tallinna Sadam, inglise keeles Port of Tallinn Ltd, aga ettevõtete artiklite pealkirjadesse pole mõtet lisada sõnu "aktsiaselts" või "osaühing", sest artikli otsijal oleks keeruline iga kord äriregistrist kontrollida, kas AS või OÜ on nime ees või taga ja kas see on lühendina või kirjutatakse välja. Ssgreporter 4. oktoober 2011, kell 11:11 (EEST)

Esitasin Sind administraatorikandidaadiks. Teata siin, kas oled nõus kandideerima. Andres 24. oktoober 2011, kell 07:59 (EEST)

Oled nüüd administraator. Andres 7. november 2011, kell 00:23 (EET)

Kruiisilaevade loend[muuda lähteteksti]

  • reisijate arvu ja lipu kohta vastus minu lehel, jäämurdja ajalugu on Arutelu Kruiisilaevade lehel, tänan,

--PjotrMahh1 9. november 2011, kell 01:27 (EET)

    • Tuleb veel üks küsimus Azipodi ehk azimuthi kohta - Wärtsilä → ABB, kuidas selle nimetada, vene vikis artikkel Azipod (винто-рулевая колонка — ВРК). Tänan,

--PjotrMahh1 9. november 2011, kell 02:02 (EET)

Sõnaraamatu järgi on Azimuth thruster "asimuutkäitur, pöördkäitur" ja Azipod thruster on "gondelkäitur, pöördkäitur, asimuutkäitur (gondliga)". Ma peaaegu polegi neid eestikeelsetes tekstides kohanud, aga soovitaksin kasutada sõna "pöördkäitur". Sellest on kõige selgem, mida see seade teeb. Ssgreporter 9. november 2011, kell 15:33 (EET)
  • Tänan, kasutan siis "pöördkäitur"it, kui laeval on ABB-Azipod.

--PjotrMahh1 9. november 2011, kell 17:07 (EET)

  • Panin seda sõna proovi korral "Allure of the Seas"' artukli (-sse)

--PjotrMahh1 9. november 2011, kell 18:42 (EET)

Avareis[muuda lähteteksti]

  • Tegin artiklit Avareis, palun kontrollige,

--PjotrMahh1 11. november 2011, kell 02:19 (EET)

Aitäh! Jätan õhtuks. Arvan, et parem on, kui ma leian viite eestikeelsele COLREGile. Ssgreporter 11. november 2011, kell 10:15 (EET)

Nordic Yards Wismar[muuda lähteteksti]

Tere jälle, hästi kui jälle töötad, vaatasin praegu pilte, näen A. Papanov, see on Anatoli Papanov, pildil on kaks korda ka hästi näha, igaks juhuks ehk igal juhul vaata minu artiklit de:Rodina (Projekt 588), seal on näha, millised alused on nagu A. S. Popov teised aga mitte. Ma kirjutasin juba ammu saksa keeles de:Anatoliy Papanov (Schiff). Homme kui aeg on, siis kirjutan Nordic Yards Warnemünde eesti keeles ja panen selle pildi, mis ma tegin juhuslikult 2003 ESCO laeva pardalt, tervitusi veel, --PjotrMahh1 24. november 2011, kell 05:47 (EET) Ma kirjutasin veel ühe lause sinna: Laevatehas annab tööd umbes 600 inimestele, enne kriisi töötas siin 1300 inimest. Kontrolli palun. --PjotrMahh1 24. november 2011, kell 06:14 (EET)

Eks ma paranda ära. See oli nii väike pilt, et ma ei näinud isegi luubiga tähti, seepärast lugesin kokku ainult tähtede arvu. Ssgreporter 25. november 2011, kell 00:39 (EET)

Swanland (laev)[muuda lähteteksti]

Tere, Ssgreporter, nimede järjekord oli õige, ehitatud kui Carebeka IX (IX)=9 (see on number) mitte Ix, tänan parandamise eest, aga sel juhul vist pole vaja tagurpidi kirjutada, head tööd veel, --PjotrMahh1 29. november 2011, kell 02:37 (EET)

  • Kontrollisin inglise lehel õige, nagu Faktal, sakslased kirjutavad tagurpidi tabelis, vabandust, saksa leht tegi mina, miks? pole veel küsinud, aga ma ei soovi tülli ajada ja kasutan nende malli, sest meil on juba lipudega arusaamatus, vist sellest, et mõned saksa lipud nagu 20. sajandil natsi-Reichi ja sotsi-SDV kellegile lihtsalt ei meeldi. Samuti täna eemaldati Eesti lipud Koidula (laev) Flag of Estonia.svg, selle asemele ma panin siis Tallinn ja Estland. Varem veel N. V. Gogoli artiklis, Flagge 1917-1922 Flag of the Russian Soviet Federative Socialist Republic (1918–1937).svgBolschewistisches Russland, uskumatu! --PjotrMahh1 29. november 2011, kell 02:49 (EET)
Eesti kaubalaevastiku register kasutas juba enne sõda sellist kirjaviisi, seda kasutasid ka inglise teatmikud ja kasutab mereajakirjandus. Laeva nime järel on sulgudes laeva eelmine nimi, nt Vana Tallinn (ex Thor Heyerdahl). Kui on vaja veel rohkem eelmisi nimesid kirjutada, siis lähevadki need tagurpidi järjekorras. Sama näite puhul nii: Vana Tallinn (ex Thor Heyerdahl, ex Nord Estonia, ex Dana Regina) ehk laev ehitati kui Dana Regina. Kasutasin ka Vikipeedias sama moodust, aga siis hakati ex asendama sõnaga "endine". Swanlandil on kaks korda on olnud sama nimi, ja üldse mitme endise nime puhul on otstarbekas tekstina välja kirjutada, mis nimed ja millal olid. IX on minu viga, parandan ära. Saksa keelt ma ei oska ja artiklite teksti osas teistest Vikipeediatest ei juhindu. Näiteks rootsi vikis pole ma merendusalast pädevust kohanud.
Mis puutub lippe, siis tuleb see Bolschewistisches Russland muidugi ära koristada ja soovitavalt ka arutelulehel selgitada. Ssgreporter 29. november 2011, kell 11:51 (EET)
  • Tänan vastuse eest, sellest ma ei teadnud, siis tuleb ka teisi tagurpidi teha ehk parandada, ma arvan, et vaja ka aastaid panna, üks saksa koleeg vastas, et neil on selline juhtum vt. siin Zehlendorf (1927), vist Amis (ehk US), ei luba. See Nõukogude Venemaa lipp on õigel kohal, ära unusta, kes tunnustas Eesti Vabariigi ja vastupidi, vt. siin: 1920. aastal küll NSVLi polnud, sama põhjusega võib ka Venemaa Keisririigi ära võtta, 1912-1917 on ka kuus aastat, eks ole, tervitusi,

Kas teeme nimed mallis nagu sakslased, näita mulle ühe näidise, näiteks Oriental Dragon, pilti tegi mu tuttav, seal on ka aastad, ma arvasin, et nii on õige, aga igaks juhuks küsi ülemuse selle kohta, ma ei kahtle Sinu teadmistes, aga ma ka eksin tihti, näed, ette tänades, --PjotrMahh1 29. november 2011, kell 18:13 (EET)

P.S. Saksa malli osa:
Infobox Schiff/Basis andere Schiffsnamen = *Long Jie

  • Omar III
  • Pongnae
  • Hyundai Pongnae
  • Superstar Sagittarius
  • Sun Viking

Schiffstyp --PjotrMahh1 29. november 2011, kell 18:29 (EET)

Vabandust, mul polnud päeval aega vaadata ja ma ei teadnud, et see Gogol on ajalooline laev, mis on mitme lipu all olnud.
Oriental Dragon: ma soovitaksin uuemast vanemani, märkides ära, mis aastani mingi nimi oli (nt kuni 1989 üks nimi, kuni 1986 teine nimi jne). Siis on selgem, mis nimi millal oli. Iga nimi on tekstis lahti kirjutatud nt artiklis Regina Baltica. Tabelis on need nimed ka, aga allpool. Mallis on eri nimede probleem lahendatud merevikis: nt artiklis St. Ola. Ssgreporter 30. november 2011, kell 00:40 (EET)

Rossija (jõelaeva tüüp)[muuda lähteteksti]

Tänan vastuse eelmisele küsimusele ja uue artikli toimetamise eest, kahjuks ma kaotasin 3 laeva, tahaksin säilitada, seisab, et vahepeal lehekülg oli muudetud, ma lahkusin ja nüüd ei näe kus on veel Knjazj Vorontsov, Rimski-Korsakov, pole midagi, teen siis uuesti, head õhtut veel, --PjotrMahh1 30. november 2011, kell 01:12 (EET)

Kahju. Ma ei kustutanud küll ühtki laeva. Võib-olla teil ei õnnestunud salvestada, kui me olime selle artikli kallal samal ajal. Vaatasin eelmist versiooni, aga seal olid samad laevad mis praegu tabelis. Ssgreporter 30. november 2011, kell 01:23 (EET)

Oriental Dragon ja Ocean Star Pacific[muuda lähteteksti]

  • Tegin tagurpidi, lugeda on raskem, aastad lähevad nii 2004-2006, 1997-2004, 1978-1997, kui oleks üks endine nimi, siis probleemi üldse poleks olnud. Või ilma aastateta ka normaalne, aga aastatega lugeda halvem, vt. siin: Oriental Dragon.


Meil on veel Ocean Star Pacific. EN- Wikis seisab nii: MV Nordic Prince. She subsequently sailed under the monikers Carousel, Aquamarine, and Arielle, prior to being renamed Ocean Star Pacific. Tervitusi veel, --PjotrMahh1 30. november 2011, kell 01:30 (EET)

Kirjutasin just Oriental Dragoni ümber, et oleks selgem, et laev on pikka aega olnud Sun Viking. Ning et esimene lause oleks selgem. Kui kõiki eelmisi nimesid kohe esimeses lauses loetleda, siis on raskem aru saada, mis laev see ikkagi on. Kui laeval on palju nimesid olnud, siis on ilmselt otstarbekas kirjutada nimed ja aastaarvud tekstina välja. Siis on kergem näha kõige olulisemat perioodi või nime, nagu sellel laeval näiteks Sun Viking. Jätan selle teise laeva mõneks teiseks päevaks, homme-ülehomme mind ei ole. Ssgreporter 30. november 2011, kell 01:45 (EET)
  • Tänan, aga üksi ma ka töötada ei taha, head reisi siis,

--PjotrMahh1 30. november 2011, kell 01:49 (EET)

Kirjutasid et initsiaalid on ühe tähega. Ei ole, vähemalt vanasti ei olnud. Kas sa annaksid viite, kust ma saaksin teada, millal see ära muudetud on. Ahsoous 10. detsember 2011, kell 02:38 (EET)

Õige küll, meil on ju Fr. R. - Friedrich Reinhold. Aga vene isanime Jurjevitš antakse edasi ikka J-ga, kuigi laevanimede vene-inglise transkriptsiooni kohaselt peaks ehk olema hoopis Y. Ssgreporter 10. detsember 2011, kell 15:34 (EET)

Poljarnõi Pioner[muuda lähteteksti]

  • Tänan, selge klassiga. Dmitri Furmanovi-tüüpi kohta ma esitasin küsimust ka saksa wikis, mida teha, aga siin on mul rohkem küsimus, kuidas nimetada uut artiklit "Poljarnõi Pioner" või "Polar Pioneer", kui ma hakkan nüüd kirjutada selle laeva kohta endisest Šuleikinist, akadeemikust.

--PjotrMahh1 26. detsember 2011, kell 02:35 (EET)

Vastasin samas artikli arutelus. Tundub, et praegu oleks õigem Polar Pioneer. Ssgreporter 26. detsember 2011, kell 16:40 (EET)

Costa Concordia[muuda lähteteksti]

Juhtumid[muuda lähteteksti]

Tahaksin nii täpsustada ja ootamatult tuli Sinu tekst, mu tekst siis pole säilituna jäänud, võib-olla midagi lisada, et sõitis karile ja kapten juhtis madalikule, tänan 13. jaanuaril 2012. aastal kella 20:00 paiku Monte Argentario lähedal (42° 21′ 57″ N, 10° 55′ 18″ E) Savonast lahkunud ja Vahemere luksusreisil peatustega Civitavecchias, Palermos, Cagliaris, Palmas, Barcelonas ja Marseilles olev laev sõitis karile, misjärel Itaalia kapten lekkiva laeva Giglio saare läheduses madalikule juhtis, kus Costa Concordia ... --PjotrMahh1 15. jaanuar 2012, kell 02:27 (EET)

Muutsin natuke lauseid, aga see osa on tekstis olemas. Ssgreporter 15. jaanuar 2012, kell 20:23 (EET)
  • Tänan, terve artikli ma kirjutasin üksinda ja tahaksin pärast Sinu esimest toimetamisest veel muuta.
  • 1. sõitis karile, mitte madalikule ja itaalia kapteni õige tegevus (vähemalt esimene käsk)
  • 2. kapten juhtis laeva madalikule ehk kaldale ise.

vt. ka

Howaldtswerke-Deutsche Werft[muuda lähteteksti]

sest mul pole selge, mis veel seal on? --PjotrMahh1 16. jaanuar 2012, kell 13:01 (EET)

    • Ja veel küsimus mul olemas, kus peab eestikeelses lauses refi number seisma enne või pärast punkti? Inglise keeles seisab näiteks pärast [1], vt. näiteks osa "Education", aga kas kuskul selle kohta ET-vikis on midagi öeldud? Tänan,

--PjotrMahh1 16. jaanuar 2012, kell 13:15 (EET)

Parandasin sõnastust, nii nagu sellest aru sain. Viitamismärgend on enne punkti või koma, kui viide käib sellesama lause kohta. Pärast punkti on viitamismärgend siis, kui viide käib kogu lõigu kohta. Ssgreporter 16. jaanuar 2012, kell 13:19 (EET)

Kas malli võtab maha Epp siis ise? Kas temal on ka õigus Logo malli panna või ma panen sinna laevatehase pilti logo asemel? Tänan, siis panen enne punkti või koma, --PjotrMahh1 16. jaanuar 2012, kell 13:23 (EET)

Võtsin malli ära. Logo kohta ei oska midagi arvata. Kui seda käepärast pole, siis arvan, et sinna võib ka pildi panna. Ssgreporter 16. jaanuar 2012, kell 13:30 (EET)
      • Esiteks suur tänu, ilma mallita näeb parem välja. Teiseks - Pikne kirjutas mulle, et et-vikis on teist moodi: "Logod ja muud non-free pildid ei sobi eestikeelsesse Vikipeediasse laadimiseks." ok. panen pilti. Kolmandaks, ma ei olnud suuteline, ühe lause pildi all oleva teksti eesti keelde tõlkida: Blick über die Kräne der HDW auf die Kieler Förde - vene keeles on kaks võimalust: Вид на "Килер Фьёрде" поверх кранов HDW või Вид на "Килер Фьёрде" через краны HDW. Mulle meeldib rohkem esimene versioon. Mitte läbi, vaid (поверх - üle? ei tea, kuidas tõlkida eesti keelde поверх, inglise keeles vist "over"), kirjutasin ülevalt, kuid see ei ole õige. Tänan,

--PjotrMahh1 16. jaanuar 2012, kell 13:51 (EET)

Mereviki[muuda lähteteksti]

Sa oled ilmselt selle teemaga hästi kursis. Palun vaata arutelu artiklis Bottengarn [2]--Bioneer1 16. jaanuar 2012, kell 17:38 (EET)

Georg Ots (laev)[muuda lähteteksti]

  • * andmete ette punkte...? Kus kohas? Siin ma ei näe, küll oli Kristina Katarinal soome, vene ja eesti keeles keeles, lippuvaltio = FIN br … br SUN-1980, sest palju lippu oli vahel. Pärast lasin ainult Suomen lippu. Või mis konkreetselt? Ahsoo, see on 2011. aasta märkus!
    • Nime kohta, ma andsin ju refi SU-EST-RU, võib ka registrist võtta, RS vene või RS inglise, kas Sa arvad, et oli mingi EestiNSV register, või NSVL registris oli nimi eesti keeles või mida, selle kohta mul kahjuks pole tõsiseltvõetava informatsiooni, palju tervitusi,
      • Teplohodi kohta küsi Kasutajalt Jaanusele, kes selle kirjutas 2009. a., olen ka selle vastu, M/S ma kirjutan ainult soome keelses vikis. Nendel meeldib nii.

Tänan ja tervitusi, --PjotrMahh1 (arutelu) 24. mai 2012, kell 13:06 (EEST)

Punktide kohta on kirjutanud keegi teine, kes pole märkinud oma kasutajanime. Ma ei tea, mida ta mõtles.
Nõukogudeaegset laevaregistrit peeti tõenäoliselt vene keeles. Aga kuigi Eesti Merelaevandus ja Eesti Kalatööstus olid valdavalt venekeelsed asutused, kasutati nende laevade nimesid ka tol ajal eestikeelses kirjanduses ja ajakirjanduses ladina tähtdega. Näiteks 1989. a. valminud "Kristjan Palusalu" kirjutatigi nii, kuigi vene-inglise transkriptsioonis võis see olla Kristyan Palusalu. Seepärast ma ei pea seda õigeks, et Eestis asunud laevakompaniide laevade puhul, kus ka laevapered olid Eestis palgatud, rõhutataks seda nii väga, et laevad olid Vene Registris arvel kirillitsas kirjutatud nimedega. Näiteks "Georg Otsa" puhul pole tegu ümbernimetamisega, vaid 23. augustil 1991 võttis toonane Eesti Transpordiministeerium kogu Eesti firmade kommertslaevastiku oma valdusse. Venepäraste nimedega Eesti Merelaevanduse laevad said 9. septembri 1991. a. käskkirjaga uue nime - siis oli tegu ümbernimetamisega. "Georg Otsa" ei nimetatud ümber, vaid maaliti laeval kogu aeg olnud nimi pardale ladina tähtedega. Arvan, et laev oli edasi Vene Registris, sest Eesti Laevaregister loodi mõnevõrra hiljem. Ssgreporter (arutelu) 24. mai 2012, kell 13:41 (EEST)
  • Tänan vastuse eest, probleem on selles, et ma kirjutan eesti, vene, saksa, soome, ukraina ja inglise keeles ja oleks hea, kui info on tõestatud. Näiteks saksa keeles tuli eile üks mees, kes kirjutas, et Eesti Merelaevandus ja Tallink ühendati 1992.a. Ta valetab juba kolmas päev ja arutelu-lehel de:Diskussion:Georg Ots (Schiff) ma kirjutasin talle Vaata ET-Artikel selle kohta. Oleks hea kui teised asjad meil vastavad ka tõele nagu laeva nimi 1980-st 1992-ni Category:IMO 7625835 Wikimedia.
    • Teine asi - Nüüd mul on pdf-info, et Venemaa registris võib nimetada ainult vene keeles - näiteks Викинг Трувор, ma ootasin, kas tuleb ladina või kirillitsa pardale, pildil on näha - tuli vene keeles. No siin om veel o.k. aga "Волга Дрим" tuleb "Volga Drim" mitte "Volga Dream". Mulle see ei meeldi, aga pole midagi teha.

Tänan veel kord, --PjotrMahh1 (arutelu) 24. mai 2012, kell 15:12 (EEST)

Tallink[muuda lähteteksti]

Parandatud versioon uuesti:

  • Tänan, artikli kirjutades, ma kasutasin väidet eestikeelsest lehest - 1992. aastal, pärast Tallinki ja Eesti Merelaevanduse müügiüksuste ühendamist hakkas Georg Ots sõitma Tallinki kaubamärgi all. Mul oli "Nach der Vereinigung der Vertriebsabteilungen von Tallink und der Estnischen Seereederei im Jahre 1992 fuhr das Schiff unter der Handelsmarke Tallink." Eile 23.05 kell 21:10 tuli keegi Cc1000 ja "parandas" - kustutas ainult üks sõna "der Vertriebsabteilungen" - müügiüksuste ja tuli välja - "Nach der Vereinigung von Tallink und der Estnischen Seereederei im Jahre 1992 fuhr das Schiff unter der Handelsmarke Tallink." - pärast Tallinki ja Eesti Merelaevanduse ühendamist hakkas... Vat nii, aga see on Lüge ehk vale.

--PjotrMahh1 (arutelu) 24. mai 2012, kell 16:03 (EEST)

Väide kahe reederi ühendamise kohta on tõepoolest vale. Ssgreporter (arutelu) 24. mai 2012, kell 20:25 (EEST)

Jälle see Mereviki[muuda lähteteksti]

Vt palun [3]--Bioneer1 (arutelu) 10. september 2012, kell 12:58 (EEST)

Ei oska midagi arvata. Ma ei tea ka, kes see IP-aadressiga kasutaja on, ise toimin ainult kasutajanime alt. Küll aga olen oma artikleid või neid, mida olen väga ulatuslikult läbi toimetanud ja muutnud, pärast osade kaupa või isegi tervenisti ühest teise kopeerinud, muutes vaid kummaski vajalikku viitestikku või kategooriaid või muud eriomast. Ssgreporter (arutelu) 10. september 2012, kell 13:29 (EEST)

Elbewerft Boizenburg[muuda lähteteksti]

  • Tere, Ssgreporter, laevatehases ehitati summarselt 1948-1997 rohkem kui 500 000 brt, kui näiteks üks Dmitriy Furmanov-tüüpi laev oli 5 425 brt, mitte et võimalus oli nii suuri laevu 500 000 brt (üks laev) ehitada, seal on pisikene jõgi, vt. siin: viimane projekti 302 laev, tervitusi, Pjotr, --PjotrMahh1 (arutelu) 3. november 2012, kell 16:33 (EET)
    • Praeguses sõnastuses mul tekkiski kahtlus. Parandan sõnastust. Ssgreporter (arutelu) 3. november 2012, kell 17:25 (EET)

Katkised lingid[muuda lähteteksti]

Katkiste linkide parandamisel tuleb arutelulehel boti tekst kustutada, sest muidu ei kustu nad kategooriast Katkiste linkidega artiklid. Probleemist oli juttu ka üldises arutelus. --Tiia (arutelu) 14. juuli 2013, kell 01:17 (EEST)

Tänan! Mõtlesin samuti sellele, aga kindlalt ei teadnud. Ssgreporter (arutelu) 14. juuli 2013, kell 01:19 (EEST)
Kuna sa oled administraator, siis palun kustuta arutelud, mis jäävad tühjaks. --Tiia (arutelu) 14. juuli 2013, kell 01:27 (EEST)

Mul tekkis siin küsimus seoses mõne laevaartikli pealkirja muutmisega. Võib-olla sul on selles küsimuses seisukoht. Pikne 13. november 2013, kell 16:27 (EET)

On küll. Nimi on nimi ning EML on täiend ja pardanumber on pardanumber. Kirjutasin pikemalt artikli arutelus. Ssgreporter (arutelu) 13. november 2013, kell 22:40 (EET)

Pilt:Erkki Vesterinen.jpg[muuda lähteteksti]

Palun edasta autori luba aadressile permissions-etAt char.svgwikimedia.org. Pikne 24. mai 2014, kell 16:24 (EEST)

Võtab aega, aga püüan, kuigi mul endal otsekontakti pole. Sain ajalehes ilmunud foto Eesti Päevalehelt ning toimetus küsis minu juuresolekul telefonitsi loa. Ssgreporter (arutelu) 25. mai 2014, kell 01:22 (EEST)

Sama oleks tarvis ka selle pildi juures. Pikne 1. mai 2015, kell 21:49 (EEST)

Saatsin selle loa aadressile 'permissions-et@wikimedia.org' edasi kohe, kui pildi üles panin, minu arvuti kella järgi 7. aprillil kell 0.15. Eelmise siin mainitud pildi kohta saatsin loa Ivole, sest see polevat permissions-aadressile jõudnud. Ssgreporter (arutelu) 2. mai 2015, kell 00:40 (EEST)
Palun saada see kiri ka mulle edasi. Miskipärast pole see teade OTRSi jõudnud. Ivo (arutelu) 3. mai 2015, kell 16:05 (EEST)

contact[muuda lähteteksti]

I'm trying to contact you for permission of using Pilt:Estonia_visiir.jpg. I can't find a mail address from you. Please contact ktessmer@rocketmail.com for details. Thanks in advance!

Kasutajaskript[muuda lähteteksti]

Palun vaata nüüd skripti, mis IP-aadresse märgistab. Ma tegin selle täiesti ümber ja nüüd peaks olema nii lihtne seda kasutada, et isegi laps saaks hakkama. See eelmine versioon oli tõesti veidi segane. Oleksin huvitatud, et keegi Operaga seda prooviks ja Sina vist kasutad Operat. Taavi (arutelu) 28. märts 2015, kell 04:11 (EET)

Suurtel laevadel[muuda lähteteksti]

Hädastopp#Sõidukid lõik, mis algab sõnadega "Suurtel laevadel..." vajaks ülevaatamist. 90.190.71.25 28. juuli 2015, kell 01:23 (EEST)

Ma pole säärasest stoppnupust kuulnud ega seda näinud, aga homme on võimalus küsida. Ma ei pea seda eriti tõenäoliseks, sest esiteks juhitakse tänapäeval laevu sillast ja mitte masinaruumist, teiseks on suurel laeval nii suur inerts, et kui antakse kiiresti "täiskäik tagasi", siis jääb laev seisma alles umbes 7 km järel. Ssgreporter (arutelu) 28. juuli 2015, kell 23:34 (EEST)
Tööinspektsioon räägib hädaseiskamisseadistest ja hädaseiskamisnupust. Kas kõik muu sõnastus on õige? 90.190.71.25 29. juuli 2015, kell 14:13 (EEST)
Ei ole. Suurtel laevadel hädapidurit ei ole, nagu ma eile arvasingi. Ainus vahe, et moodsate hea manööverdusvõimega reisilaevade inerts pärast "täiskäik tagasi"-andmist ei ole 7 km, vaid need jäävad seisma juba 1 km järel. Ssgreporter (arutelu) 30. juuli 2015, kell 00:31 (EEST)
Aga see propellerijutt? 90.190.71.25 30. juuli 2015, kell 00:34 (EEST)
Minu küsimus tegi laeval palju nalja, nagu arvasingi. Töötavat masinat keegi ei paranda, mingi osa vahetamiseks jäetakse laev seisma ja lastakse masinal jahtuda. Olingi eile õigesti arvanud, aga tõepoolest, see seitsmekilomeetrine inerts kehtib näiteks Kristjan Palusalu (laev) kohta, olen seda ise näinud. Kütusepumpadega toimuvat pole küsinud, võib-olla on see mingi niisugune juhtum, kui kütusetoru lõhkeb ja masinaruumis on tulekahjuoht. Eks püüan seda millalgi veel mehaanikutelt küsida, praegu aga võtsin laevajutu artiklist välja. Laevadel toimuvat ei korralda tööinspektsioon, selleks on rahvusvahelised konventsioonid, millest kinnipidamist kontrollivad klassifikatsiooniühingud ja riikide mereadministratsioonid. Ssgreporter (arutelu) 30. juuli 2015, kell 00:48 (EEST)

Eesti lipp[muuda lähteteksti]

Milles seisnes Eesti lipu artikli sõnakasutuse parandamise ning artikli täiendamisel probleem, kui see seal esinesid kasvõi loogilised vead N: "Riigilipuna (Eesti Vabariigiks ümber nimetatud Eesti NSV lipuna)..." jne? Et, sina pidasid seda paljuks kõik maha kustutada? Täiendasin artiklit vastavalt Eesti Keele Instituudi keelekasutusele siin varem antud sõnavarale toetudes, liialdamata. Sa ei suutnud sedagi võrrelda, mille maha võtsid, emotsiooni ajendil? René Kedus (arutelu) 10. september 2015, kell 00:22 (EEST)

Mina ei leidnud ka ühtegi mõistlikku parandust. Andres (arutelu) 10. september 2015, kell 00:44 (EEST)
Nägin teie arutelulehel, et teile on juba ammu soovitatud vaadata eelvaadet ja mitte salvestada iga parandust ükshaaval. Kui teie 14 parandust ükshaaval üle vaatasin ja artikli varasemate versioonidega võrdlesin, et leidnud ma ühtki väärtuslikku lisandust. Mitu täiendust olid keeleliselt vigased, muud aga kordasid artiklis allpool kirjas olevat teises sõnastuses. Ssgreporter (arutelu) 10. september 2015, kell 00:51 (EEST)

Doktor Martin[muuda lähteteksti]

'hema-' ja 'hemo-' prefiksitena; esmapilgul oli tänuavaldus 'hemo-' eest õige, uurima hakates see enam nii "väga õige" (kena väljend) ei tundu, ka alg-keelt arvesse võttes (kuigi nohjah, "alg"keel on indiviiditi erinev) (vt nt Hematoloogi vastuvõtt, SA TÜK Hematoloogia-onkoloogia kliiniku ambulatoorsed vastuvõtud ...)—Pietadè (arutelu) 12. detsember 2015, kell 20:30 (EET)

Ega ma tõtt-öelda sõnaraamatusse ei vaadanud, juhindusin keelevaistust ja analoogiast hemofiiliaga, mistõttu hemofoobia tundus tuttavam. Nüüd vaatasin: ÕSis seda sõna ei ole, samuti pole "Ladina-eesti sõnaraamatus". "Võõrsõnade leksikon" suunab hemofoobia pealt hematofoobia peale. "Ladina-eesti-vene meditsiinisõnaraamatus" pole ühtki hema- ega hemo-liitelist sõna, aga seda mõistet tähistab haematophobia. Ssgreporter (arutelu) 13. detsember 2015, kell 01:12 (EET)

Request[muuda lähteteksti]

Greetings.

Could you create the article en:Climate of Azerbaijan in Estonian?

Thank you.

Sorry, my English is not good enough. I can recommend this article to somebody else. About climate of Azerbaidjan You can find the part 'Kliima' in article Aserbaidžaan. Ssgreporter (arutelu) 22. juuli 2016, kell 00:10 (EEST)

portolaan[muuda lähteteksti]

Tere. Lugedes ajaloosündmusi jõudsin ma ka sellise asjani nagu portolaan. Kas sina oskaksid selle kohta artiklit luua või tead sa kedagi, kes oskaks?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 29. november 2016, kell 01:26 (EET)

kas siin pole miskit http://www.ester.ee/record=b2853262*est suwa 29. november 2016, kell 12:41 (EET)
Ma pole isegi sellist sõna kunagi kohanud. Ssgreporter (arutelu) 29. november 2016, kell 23:38 (EET)
Täiesti usun, minagi kohtasin seda sõna esimest korda sellel nädalal. Loota ju võis, aga et seda kaarditüüpi juba nelisada aastat ei kasutata, siis eks jääb paremaid aegu ootama...  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 29. november 2016, kell 23:55 (EET)
eks kõiki asju saab edendada-arendada, vt ntx https://www.youtube.com/watch?v=YsQtLASlDKE& :) suwa 23. detsember 2016, kell 01:27 (EET)

Lastimine ja lossimine[muuda lähteteksti]

Kas ma mäletan õigesti, et lastimine ja lossimine on kaks erinevat tegevust?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 14. jaanuar 2017, kell 01:11 (EET)

Jah. Lastimine on lasti kailt laevale laadimine ja lossimine on lasti laevalt kaile tõstmine. Kui on vaja mõlemat koos käsitleda, nimetatakse neid lastimisoperatsioonideks või lastikäitluseks. Ssgreporter (arutelu) 14. jaanuar 2017, kell 01:27 (EET)
et see arutelu leida, siis linkisin järgmisi märksõnu: lastimine, lossimine, lastikäitlus--Estopedist1 (arutelu) 16. jaanuar 2017, kell 11:18 (EET)

Linkimine aruteludes[muuda lähteteksti]

Märkan, et Sa aruteludes linkimist ei kasuta, ent seda tuleks kindlasti teha. See võimaldab Su asjakohaseid tähelepanekuid märksõnadega seonduvalt leida. Nt siin tuleks linkida "häälenäitleja". Kui tulevikus selle terminiga seonduvalt arutelu tekib, on Su tähelepanek hõlpsasti Lingid siia alt leitav--Estopedist1 (arutelu) 30. oktoober 2017, kell 10:05 (EET)

Tavaliselt ei kasuta. Aga neil "hääle-" ja "lapse-" juhtumitel kirjutasin aruteludesse enne ja kena oli, et keegi pärast need ära kustutas. Ma ise kustutasin ainult ühe, kõige jaburama kategooria. Ssgreporter (arutelu) 31. oktoober 2017, kell 01:46 (EET)
lihtsalt isiklik arvamus, ka mina jätaksin need linkimara ja igale poole ei ole mõtet vähimatki põhjust linkida.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 31. oktoober 2017, kell 09:15 (EET)

Köis ja ots[muuda lähteteksti]

Tee mulle palun selgeks, mis sisuline vahe on köiel ja otsal? --Kyng (arutelu) 23. aprill 2018, kell 13:15 (EEST)

on selline mõiste nagu merekeel, selles keeles on kasutusel teised terminid kui maakeeles.
http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php/Ots
Vt ka Merekeele nõukoda. suwa 23. aprill 2018, kell 16:53 (EEST)
Laevas ei ole köisi ega nööre, on otsad, trossid ja vaierid, selles ongi vahe, vt ots Merevikis. Kui kirjutada, et pollari külge kinnitatakse nöörid, siis läheb mõte esimesena saapapaelte ehk saapanööride, mitte kinnitusotste peale. Ssgreporter (arutelu) 24. aprill 2018, kell 00:14 (EEST)
Merekeel on aga ma küsisin, kas on SISULINE vahe? Et miks ei kõlba linkida otsa artiklile köis? Artiklis köis on öeldud, et merenduses selle kohta sellised ja sellised terminid. Kui köie valmistamismeetod ja materjalid ei muutu selgelt eristatavalt selle pärast, et keegi kuskil seda "otsaks" nimetab, siis eraldi artiklit ei ole vaja. --Kyng (arutelu) 26. aprill 2018, kell 18:28 (EEST)
Sellepärast ei või niiviisi linkida, et köis ei ole ots. Köis on ainult osa ja mitte kõigi otste materjal.Ssgreporter (arutelu) 27. aprill 2018, kell 00:36 (EEST)

Kuu vikipedisti valimine[muuda lähteteksti]

Tere. Juhin Teie tähelepanu sellele, et kuu vikipedisti valimiselt saab ainult poolt hääletada (Kandidaadile saab anda ainult poolthääle. Vastuhäält ja erapooletut häält anda ei saa). Velirand (arutelu) 2. juuli 2018, kell 00:38 (EEST)

Tänan! Seda ma ei teadnud. Kas pean oma hääle nüüd kustutama? Ssgreporter (arutelu) 3. juuli 2018, kell 01:22 (EEST)