Kasutaja arutelu:The Prince of Tartu

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Tere tulemast Vikipeediasse, The Prince of Tartu! Andres 31. jaanuar 2006, kell 17.04 (UTC)

Tervist. Kui teed loendeid siis pane artikli pealkirjaks Läänemaa stiftifoogtide loend, mitte Läänemaa stiftifoogtid. Ja vaata ega selliseid artikleid juba olemas pole. Näiteks Tartu stiftifoogtide loend oli olemas. Edu edaspidiseks. - WooteleF 3. jaanuar 2008, kell 14:36 (UTC)

Ära lingi selliseid sõnu nagu enne, ja, pärast, umbes jne. - WooteleF 4. jaanuar 2008, kell 14:05 (UTC)

Hästi.

Tere! Koostasin ühe Wrangellide sugulustabeli, ning mul tekkis hulk küsimusi. Ehk saad pilgu peale heita ja nõu anda. Sealsel arutelulehel olen tekkinud küsimused ära toonud.--WooteleF 24. november 2009, kell 11:06 (UTC)


Pole mõtet linkida konkreetseid kuupäevi, sest nende üksikute päevade kohta artikleid nagunii ei tule.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 12. detsember 2016, kell 11:44 (EET)

OK.

Palun tee auastmete originaalnimedelt ümbersuunamised. Muide, palun allkirjasta oma sõnumid nelja tildega (~). - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 7. märts 2017, kell 20:09 (EET)


Allkirjastamiseks kasuta nelja tildet. - Melilac (arutelu) 16. november 2017, kell 19:13 (EET)

Selge.--The Prince 16. november 2017, kell 19:41 (EET)

Pildid Commonsisse![muuda lähteteksti]

Tavaline pilt laadi alati Commonsisse ([1]), mitte Vikipeediasse. Eriline pilt on näiteks Eesti ehitisest, mille arhitekt on elus või tema surmast pole möödunud 70 aastat. Kui pildid on Commonsis, siis saab neid kategoriseerida ja neid saab kasutada ka teiste keelte Vikipeediates. --Estopedist1 (arutelu) 5. oktoober 2017, kell 09:59 (EEST)

Selge. Teen nii.--The Prince 5. oktoober 2017, kell 14:49 (EEST)
Kas sa ka pilti Fail:Lahmuse mõisa härrastemaja 2017. aastal.jpg ei tahaks Commonsisse panna? Adeliine 15. detsember 2017, kell 11:40 (EET)
Võin panna küll.--The Prince of Tartu (arutelu) 15. detsember 2017, kell 17:21 (EET)
Nüüd on see seal olemas.--The Prince of Tartu (arutelu) 15. detsember 2017, kell 17:26 (EET)

Läti mõisate loend[muuda lähteteksti]

On Läti mõisate loend. Andres (arutelu) 31. oktoober 2017, kell 08:49 (EET)

Kas peaksin seda täiendama? Või sellele linkima?--The Prince 31. oktoober 2017, kell 13:30 (EET)
Ma olen püüdnud kõik uued artiklid ka sinna kanda, aga kui on palju korraga, siis ei jõua. Ma oleksin tänulik, kui Sa selle loendiga tegeleksid, aga Sa ei pea. Andres (arutelu) 31. oktoober 2017, kell 17:52 (EET)
Hästi, püüan jõudumööda sellega tegeleda.--The Prince 31. oktoober 2017, kell 22:03 (EET)
Aitäh! Andres (arutelu) 31. oktoober 2017, kell 23:46 (EET)

Vanemad Läti raudteejaamad ja -peatused vääriks ilmselt enda kohta käivates artiklites kihelkonna jne. (endisaegse haldusjaotuse lisamist - just nagu mõisadki. Mul endal jäi see omal ajal selle taha, et administratiivpiire täpselt ei teadnud, kui sul andmed olemas on, siis saad äkki lisada või anda lingi. (Ka Eesti omade puhul peaks selle ära tegema, aga maa-ameti geoportaali kasutades on see palju lihtsam töö). - Melilac (arutelu) 23. detsember 2017, kell 19:18 (EET)

Neil XX sajandi alguse kaartidel, mida ma olen mõisate juurde lisanud, on raudteejaamad samuti peale märgitud (juhul muidugi kui need olid XX sajandi 1. kümnendil juba olemas), on ju need eelkõige teedekaardid. Võin anda kreisikaartide lingid. Näiteks Valga kreisi teedekaardi leiab siit: http://dom.lndb.lv/data/obj/34363.html.--The Prince of Tartu (arutelu) 23. detsember 2017, kell 20:10 (EET)
- Ega hilisemate puhul see kihelkondlik asukoht enam ka oluline ei olegi. - Melilac (arutelu) 25. detsember 2017, kell 18:02 (EET)

Mõisade puhul tasub lisada ka nende kohta käivate artikliteni viivad lingid kas külade või valdade artiklitest. - Melilac (arutelu) 30. detsember 2017, kell 11:38 (EET)

OK.--The Prince of Tartu (arutelu) 2. jaanuar 2018, kell 03:21 (EET)

Ilmselt oleks kihelkondadele vaja ka kreisi kihelkondade malli, mis võimaldaks kreisi piires ühelt kihelkonnalt teisele liikuda. Praegu puudub näiteks Salatsi kihelkonna artiklil võimalus teiste kreisi kihelkondade juurde liikumiseks ja mall on selle võimaldamiseks parim. - Melilac (arutelu) 7. jaanuar 2018, kell 10:58 (EET)

Nõus. Tegin näitena malli Mall:Valga kreis. Neid kihelkondade malle on erinevaid, otsustasin sellise variandi kasuks.--The Prince of Tartu (arutelu) 7. jaanuar 2018, kell 12:18 (EET)
See on ka minu meelest parim kuju. - 7. jaanuar 2018, kell 15:36 (EET)

Kas on mingi allikas, kust leiaks praegu infot Läti mõisade staatuse kohta? Võnnu kihelkonnas nimelt asub Rucka mõis, mille kohta veel artiklit pole, aga peaks tegema (kui eelmine aasta pätte poleks kohanud, oleks juba ka olemas). Lätri keeles on ka artikkel lv:Ruckas muiža olemas. Tundub olevat olnud poolmõisa saatuses, nagu ka Brunenhof, aga sel juhul peaks need kihelkondade artiklites sees olema. (Otsus põhineb sellel, et mõisakompleksis olid lisaks häärberile veel moonakamaja ja mõisavalitseja maja). - Melilac (arutelu) 11. jaanuar 2018, kell 18:25 (EET)

Ah jaa, siin on mõisade kohta üsna hea link, kui läti keelt mõistad. - Melilac (arutelu) 11. jaanuar 2018, kell 18:37 (EET)
Rucka mõisa artikkel on tegelikult olemas, see asub Āraiši kihelkonna mõisate loetelus. Kuigi selle mõisasüda asus Võnnu lähedal (ka 1904. aasta kaardil asub see Võnnu kihelkonnas), loeti seda kuuluvaks Āraiši kihelkonda. Kontrollisin üle, selline traditsioon on valitsev (Stryk, Baltisches Ortslexikon, XIX ja XX sajandi aadressraamatud). Ilmselt on küsimus selles, et mõisate piirid ei kattunud sagedasti kihelkonna piiridega; mõis võis üheaegselt asuda kahes kihelkonnas.--The Prince of Tartu (arutelu) 11. jaanuar 2018, kell 19:25 (EET)
Mõisate õigusliku seisundi kohta pakuvad kõige paremat teavet Baltisches Ortslexikon ja aadressraamatud.--The Prince of Tartu (arutelu) 11. jaanuar 2018, kell 19:44 (EET)

Kaartide puhul püüa palun täpsustada mõisa asukohta kaartidel (värv, piirkond...). Vaata näiteks Heinaste mõisa. - Melilac (arutelu) 20. jaanuar 2018, kell 10:17 (EET)

Kihelkonnaartiklite puhul on ilmselt kõige otstarbekam ära märkida, mis mõisale mis number kaardil vastab. Näiteks Āraiši kihelkonda jäävate Rucka mõisa maade puhul on see väga oluline, kuna mõisasüda jäi Võnnu kihelkonda ja kaardil üldse nähtav polegi. - Melilac (arutelu) 29. jaanuar 2018, kell 14:53 (EET)

Volmari kreisi puhul lisasin mõisadele Strykilt Ja Hagemeistrilt saadud info. Kui neile hilisem Strykist edasi jääv lugu ka lisada ja olulisemad isikud ära linkida, siis peaks see piirkond valmis saama. - Melilac (arutelu) 23. oktoober 2020, kell 22:10 (EEST)

Mõisa liigid[muuda lähteteksti]

Eramõis - kas see tuleks tekstis täpsustada? Nt Ahja eramõis, või sobib lihtsalt Ahja mõis? "Kirikumõis" ja "riigimõis" küll, aga era-? --.Toon (arutelu) 26. jaanuar 2018, kell 21:01 (EET)

Eestikeelses Vikipeedias on tavaks, et reeglina piisab artikli tekstis kirjaviisist a la Ahja mõis, tüüpi täpsustamata; mõisaartikli päises tuleks küll klassifikatsioon (riigi-, rüütli-, linna-, kirikumõis jt) selgelt märkida. Samas on olukordi, mil on tarvis mõisa tüüp selguse huvides eraldi välja tuua. Mõisted eramõis (saksa keeles Privatgut) ja pärusmõis (Erbgut) olid eravalduses mõisate kohta käibel XIX sajandi keskpaigani, 1840. aastatest hakati kasutama terminit rüütlimõis (Rittergut). Rüütlimõis on siiski mõnevõrra mitmetähenduslik, sest ka linna- ja riigimõisad võisid olla õiguslikult rüütlimõisad. Üldiselt küll võrdsustakse rüütlimõisad eramõisatega.--The Prince of Tartu (arutelu) 26. jaanuar 2018, kell 22:37 (EET)
et see asjalik arutelu üles leida, siis lingistasin märksõnad eramõis, rüütlimõis, pärusmõis--Estopedist1 (arutelu) 29. jaanuar 2018, kell 10:42 (EET)

Metsaajalooline küsimus - kas mõisametsade kohta kirjutaksid? Üritan Toivo Meikari nõu toel kuskilt algust teha, praegu on metskondadest algmaterjal siin: töövariant. Kuidas mõisates oli? Metsaülemad ("härra metsahärra") olid, aga mis ajast? Täiendused/märkused liivakasti on ka lahkesti lubatud, Ivo aitab pärast materjali süsteemselt paigutada (metskond/metsaülem jms, näpunäited teretulnud!). --.Toon (arutelu) 14. veebruar 2018, kell 11:39 (EET)

Mõisates algas metsade sihtotstarbeline majandamine suhteliselt hilja, olulised arengud toimusid XIX sajandil. Varem võeti sealt peaasjalikult puitu mõisa või linnamaja kütmise tarbeks, alates XVIII sajandist vajasid palju küttematerjali ka mõisate viinaköögid. Mõisates asusid metsaülemad (saksa keeles Förster) või peametsaülemad (Oberförster). Ülevaatlike andmeid nende kohta leiab XIX sajandi lõpu ja XX sajandi alguse aadressraamatutest.--The Prince of Tartu (arutelu) 28. veebruar 2018, kell 15:28 (EET)

Läti mõisade kategooria[muuda lähteteksti]

See kategooria on hetkel liiga suur, et kasutajale heaks abiks olla. Selles tuleks luua väiksemad alamkategooriad. Kuidas?

Variant A: endisaegse haldusjaotuse põhjal. Halb omadus: endisaegsed halduspiirid ei vasta praegusaegsetele, taoline kategoriseerimispuu tekitaks probleeme näiteks Põhja-Ruhja kihelkonnas. Lahenduseks oleks taoliste haldusüksuste puhul sealseid mõisasid riiki mõisakategooriatesse liigitada, kategooriat "taolise haldusüksuse mõis" aga riikide mõisade kategooriasse mitte panna.

Variant B: Praeguse haldusjaotuse põhjal. Nii väldiks kihelkonna kategooriasse mõisade alamkategooriate tekitamist, ka on olemas juba kategooria Riia mõisad. Muide, @Adeliine:: Ka Sinu arvamus oleks siin oluline. - Melilac (arutelu) 16. juuni 2018, kell 08:50 (EEST)

Üldiselt ma eelistaks kunagisi halduspiire, sest need on püsivad.--The Prince of Tartu (arutelu) 19. juuni 2018, kell 02:50 (EEST)
Halduspiirid on ju kogu ajaloo jooksul muutunud ja pole nii absoluutselt püsivad midagi. Seda asja võiks mõelda koos Eesti mõisade küsimusega. Ühest küljest võiks kategoriseerida tänapäevase haldusjaotuse järgi, sest see oleks oluline tänapäeva inimese jaoks, et ta saaks aru, kus midagi asub. Teisest küljest on mõisa tähendus muutunud ja kuna artiklites keskendutakse rohkem ajaloolisele tähendusele, oleks õigustatud ajaloolise haldusjaotuse järgi kategoriseerida. Eriti, kuna osa mõisatest pole tänapäevaks mingit nähtavat märki järel. Samas ei sobi määratlused "Eesti mõisad" ja "Läti mõisad" väga hästi selle ajaloolise haldusjaotusega kokku, vaid on tänapäevased ning õigustaks tänapäevaseid alajaotusi. Kas siis teha nende asemel kategooriad "Eestimaa mõisad", "Liivimaa mõisad", mis ei saa ka eriti hästi siis tänapäeva riikide kategooriatesse kuuluda? Kas oleks lahendus topeltkategooriate kasutamine? Kõik mõisad ajalooliste kategooriate järgi ja need, millest tänapäevaks peahoone jms olulist säilinud (mis on nt külastusobjekt), lisaks ka tänapäeva haldusjaotuse järgi? Adeliine 19. juuni 2018, kell 10:17 (EEST)
Ajalooline peaks niikuinii olema, aga sellele järeldusele, mis Adeliine (et Läti mõisadele alamkategooriate tegemine eeldab niikuinii tänapäevast haldusjaotust, kuna riigipiirid on mõisajärgsed) jõudsin ise ka. Arvan, et kui mõisale kompleksi järgi mingid koordinaadid saab panna (alati ei saa) siis tasub lisada ka tänapäevane kategooria. - Melilac (arutelu) 19. juuni 2018, kell 12:52 (EEST)
Ma mõtlesin, et halduspiirid on püsivad selles mõttes, et need on tänapäevaks nö paigas, need ei muutu enam (tänapäevase haldusjaotuse juures on nõrgaks kohaks, et piiride muutudes tuleb kõik ümber kategoriseerida). Tõsi ta on, et halduspiirid on teinud läbi muutusi ja seepärast ongi tavaliselt tarvis lõpuks võtta vastu otsus, millist ajahetke kajastada. Eesti ja Läti mõisate puhul on reeglina aluseks võetud 20. sajandi alguse piirid, seda ilmselt põhjusel, et andmed halduspiiride kohta on aadressraamatutes kokkuvõtlikult olemas ja sellest seega hõlbus juhinduda. Seda praktikat on siiani järginud publitseeritud käsitlused. Mis puutub kategoriseerimisse, siis mulle tundub, et see oleneb puhtalt vaatekohast. Ajalooliselt on selline nimetus nagu nt Eesti mõisad - kuidagi veel sobiks ehk Eesti ala mõisad - kummaline, aga tänapäevasest vaatenurgast võttes mitte sugugi (on ju üllitatud hulk raamatuid selliste pealkirjadega nagu a la Eesti mõisad või Ida-Virumaa mõisad jne), kuna selle all mõeldakse endisi mõisaid, mis asuvad nüüd Eestis. Tänapäeva inimese seisukohast igati loogiline. Seega ei näeks ma suurt probleemi, kui kasutuses oleks selline nö hübriidvariant, nii tänapäevane kui endisaegne.

Siinkohal oleks vast paslik mainida mõiste mõis tähendust või õigemini, mida selle all üldiselt mõeldakse, kuidas seda mõistetakse. Tänapäeval seostub see paljudele inimestele eelkõige uhke hoonega, aga ajalooliselt oli mõis ikkagi eeskätt põllumajanduslik suurmaavaldus, Läänemereprovintsides seisuslikus ühiskonnas oluline mõiste ja baltisaksa maailmapildi nurgakivi, nende privileegide alus. Mulle meenub vähemalt kuus mõisa erinevat tähendust: 1) majandusüksus, 2) haldusüksus, 3) hoonetekompleks, 4) maastikukujunduslik element, 5) esinduslik elamu ja 6) piirkondlik keskus.--The Prince of Tartu (arutelu) 19. juuni 2018, kell 13:12 (EEST)

Just. Kuna majandus/haldusüksusi enam ei eksisteeri, siis Läti mõisadest saame rääkida häärberi/mõisakompleksi raames, mille puhul saame anda nii koordinaadid kui tänapäevase asukoha. - Melilac (arutelu) 19. juuni 2018, kell 17:57 (EEST)

Ibid[muuda lähteteksti]

Selline palve, et palun ära kasuta viitamisel sõna ibid, vaid kirjuta allika nimi lühidalt välja (nt autori perenime ja väljaandmise aastat kasutades), sest kui artiklit hiljem muudetakse, teksti ja viiteid lisatakse, eemaldatakse, ümber tõstetakse, võib tekkida segadus, millisele allikale ibid viitab. Adeliine 9. august 2018, kell 14:32 (EEST)

Selge, võtan arvesse.--The Prince of Tartu (arutelu) 9. august 2018, kell 15:37 (EEST)


Kihelkonnad[muuda lähteteksti]

Suuremas osas kehtis kihelkondades patronaadiõigus. Minu meelest oleks see info, kes seal pastoreid määras, oluline. Paraku piirdub Busch vaid sellega, et nendib patronaadiõiguse kehtivust. - Melilac (arutelu) 5. september 2018, kell 09:47 (EEST)

Täiesti nõus. Ma olen seda jõudumööda märkinud, aga väga intensiivselt ei ole tegelenud. Minu teada ei ole olemas sellist koondnimekirja patronaažiõiguse kohta, küll aga vist Hupel markeeris neid oma teoses Topographische.... Üldine põhimõte muidu on sellest, et patronaažiõigus kuulus selllele, kes oli kõige enam kiriku ehitamisse panustanud või maad eraldanud. Tõsi, sellest ei ole alati kasu, sest patronaažiõigus võis olla jagatud mitme isiku või institutsiooni vahel. Ka teoses Baltisches Ortslexikon peaks artiklites olema patronaažiõigust nimetatud.--The Prince of Tartu (arutelu) 5. september 2018, kell 12:57 (EEST)

Sa oled lisanud Lõuna-Ruhja kihelkonnale Mišleri mõisa, mis hiljem jäi Eriņi mõisa osaks. Kusagile peaks lisama veel Streida mõisa (Hessenhof), mis samamoodi hiljem Eriņi mõisa alla jäi. Kas peaks see samuti Lõuna-Ruhja kihelkonna alla minema? - Melilac (arutelu) 22. oktoober 2020, kell 20:42 (EEST)

Jah, Eriņi ja Streida(se) mõisad jäid kindlasti Lõuna-Ruhja kihelkonda.--The Prince of Tartu (arutelu) 22. oktoober 2020, kell 21:41 (EEST)

Peter Wetberg[muuda lähteteksti]

Kasutasin Wetbergi puhul äsjailmunud Urkundenbuchi 13. köidet. Kui võimalik, kas saaksid üle kontrollida ja täpsustada Riia peapiiskopi teate 6. mail 1473 ja kas Jacob Kypvicki puhul 7. veeb 1475 on juttu ikka haakrikust (Treibgut). Siis loen välja, et Herbert von Dellwig on Maasilinna foogt septembris 1474, või on ta alles kandidaat? Kalev Kask 20. oktoober 2018, kell 23:02 (EEST)

Mõisavald[muuda lähteteksti]

Kas saaksid ehk vastava artikli ja sealse arutelu üle vaadata ning täpsustada olukorda mõisades juures, mis ei olnud rüütlimõisad? - Melilac (arutelu) 6. jaanuar 2019, kell 08:17 (EET)

Selge, vaatan, mis teha saan.--The Prince of Tartu (arutelu) 8. jaanuar 2019, kell 06:00 (EET)

Tere, Prince of Tartu! Üks küsimus:[muuda lähteteksti]

Tervitused teile, Prince of Tartu! Olen Aleksander. Tore kohtuda! Enne muudatuste tegemist soovisin küsida, kas seda tuleks teha. Täiendus Knabenau kohta (saksakeelsetest variantidest):"Parunite von Knabenau on Švaablane krahvide Dillingen-Cyburgi (Cyburg) kõrvalosa, kelle esivanem oli hertsog Gottfried dünastiast Agilulfingi dünastiast ja kuulub muistsesse aadlisse (Uradel)." Öelge mulle, mida arvate. Aitäh!Tervitustega, Aleksander

Üldjuhul tuleb sedalaadi informatsiooni suhtes olla ettevaatlik. Tihti on põlvnemise kohta käiv teave perekonnatraditsioon, millel ei pruugi faktilist alust olla. Nagu paljude baltisaksa suguvõsade puhul ikka, on nende päritolu sageli lahtine või suisa teadmata ja käibel võib olla mitmeid versioone. Sellisel juhul võiks perekonnatraditsiooni vähemalt mainida, aga ma ei kasutaks kindlat kõneviisi. Mis puutub Knabenau suguvõsa ajalugu, siis nende kohta on üldse vähe kirjandust ilmunud. Uuemad kokkuvõtted − niipalju kui neid üldse on − mainivad lihtsalt, et tegemist on Kuramaa või baltisaksa suguvõsaga ja ei süüvi väga varasesse põlvnemisliini. Ilmselt on põhjus selles, et puuduvad ürikulised tõendid. Mul on see Knabenau artikkel veel pooleli, seepärast pole kogu teavet seal veel kirjas. Geni.com-is on nende sugupuu, ma pole veel suutnud tuvastada, millisel allikal see põhineb.--The Prince of Tartu (arutelu) 24. aprill 2020, kell 18:31 (EEST)

Suur tänu vastuse eest. Arvasin, et see teave võib olla tõene, kuna see on märgitud Vikipeedia saksakeelses versioonis ja arvasid, et sakslased oleksid pidanud kontrollima selle teabe õigsust ja võltsimist allikates. Ma ei sisesta seda teavet. Olete autor ja kui peate seda võimalikuks, kirjutage see teave ise. Mul oli hea meel sinuga rääkida. Tervitustega, Aleksander

Saksa vikipeedias on üldiselt korralik kontroll, sealne teave ei ole äärmiselt tõenäoliselt vale. Lihtsalt küsimus on selles, kuidas seda esitada saab. Toon näite nö. oma perekonnatraditsioonist. Minu vanavanemad ja ema olid määratud oma rahvuse tõttu surema. Ühel selle otsuse täideviijatest hakkas mu emast kahju ja ta korraldas vahetuse, ema sattus tema naabrite surnud lapse asemele ja ametlikus dokumentatsioonis suri ära. Ma usaldan seda lugu, aga seda ametlike paberitega tõendada on otse loomulikult võimatu. - Melilac (arutelu) 25. aprill 2020, kell 10:01 (EEST)
Täiesti nõus, küsimus on selles, kuidas teavet esitada. Mind muutis ettevaatlikuks see, et Genealogisches Handbuch des Adels, mis on üsna autoriteetne allikas, ei maini seda varasemat põlvnemisliini. Saksakeelses vikipeedias puudub kahjuks täpne viide, millisel allikal see põhineb.--The Prince of Tartu (arutelu) 25. aprill 2020, kell 14:18 (EEST)

Essenite ja Rammide vapp[muuda lähteteksti]

Meil on kaks kustutamiseks esitatud vapijoonist (Fail:Essen.gif ja Fail:Rammidevapp.jpg). Autoriõiguse kehtivus võib olla lõppenud, juhul kui vapijoonise autori surmast on möödas üle 70 aasta või kui see on väga ammu avaldatud. Mul pole õnnestunud nende allikat leida. Tead ehk sa nende allika või autori kohta midagi öelda? Pikne 13. juuli 2020, kell 16:47 (EEST)

Essenite vapp on ilmselt pärit siit. Rammide vapp pärineb Paul Eduard Damieri Wappenbuchist.--The Prince of Tartu (arutelu) 13. juuli 2020, kell 17:32 (EEST)
Tänan! Rammide vapijoonise autoriõiguse kehtivus on siis lõppenud. Essenite vapp selles vikis paistab üsna sarnane küll, aga oletatavasti pole tegu algallikaga? Pikne 13. juuli 2020, kell 17:53 (EEST)
Ma pole päris kindel, kust need vapid seal Adelsvapeni võrguküljel pärinevad. Tekst on küll suures osas võetud Gustaf Elgenstierna aastatel 1929−1936 ilmunud üheksaköitelisest Rootsi introdutseeritud aadlit käsitlevast genealoogilisest teosest ja seda alusmaterjali on sellel veebilehel täiendatud uuemate andmetega. Elgenstierna originaalteos on Tartu ülikooli raamatukogus olemas, selles sisalduvad ka suguvõsade vapid, kuid need ei ole värvilised. Seega ei ole need ilmselt sealt raamatust otse võetud.--The Prince of Tartu (arutelu) 13. juuli 2020, kell 18:16 (EEST)