Kaitseväe keskhaigla
Kaitseväe keskhaigla oli Tallinnas Juhkentali sõjaväehospidali hoonetes[1] aadressil Liivalaia tänav 110[2] tegutsenud Eesti kaitseväe haigla.[3]
Haigla asutati Vabadussõja ajal 1918 nime Sõjaväe haigemaja all. Tallinna sõjaväe haigemaja ülemarst oli 1918–1919 Gustav Reimann.
Uus haiglahoone valmis 1925. aastal arhitekt Aleksander Wladowsky projekti järgi ja 1927. aastast kandis haigla nime Kaitseväe keskhaigla.[3]
Peale kaitseväelaste raviti haiglas tasu eest ka tsiviilisikuid.[3]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Keskhaigla asukohas asus algselt Venemaa keisririigi sõjaväe ja mereväe sõjaväehospidali hoonestus endise Joachimsthali suvemõisa territooriumil. 1715. aastal rajati sinna mereväehospidal, millega 1772. aastal ühendati hilisema priihospidali kohal asunud, 1730. aastal asutatud Maaväehospidal. Sõjaväehospidali kompleksi hoonestus jagunes kolmeks: suurema rühma moodustasid haigete barakid, eraldi paiknesid apteek koos abihoonetega ja suguhaiguste barakk. Majandushoonete rühm asus Härjapea jõe kaldal ja see koosnes köögist, saunast ja pesumajast, mis said lõplikul kujul 1828. aastal. 1842. aastal kohandati üks haigete barakk kirikuks, mis oli sellena kasutuses kuni 1894. aastani. Suuremad ehitustööd hospidali territooriumil toimusid aastatel 1860–1895, ehitati uus apteegihoone, laboratoorium, jääkelder ja töötajate eluruumid. Endine apteegihoone ehitati ümber kasarmuks. Tallinna Mere- ja Maaväe hospidalikalmistu asus Üldhoolekandekolleegiumi priihospidali hoonete juures. Praeguse haiglahoone eelkäija oli aastatel 1819–1827 ehitatud ehitis, millest on säilinud vaid vundamendi jäänused[4].
Tallinna sõjaväehospidali (saksa k. Der Revalsche Militairhospital) ülemarstidena tegutsesid[5]: 1753–1768 Michael Ludwig Knobloch (1713–1768), 1762–1768 Joachim Heinrich Gernet ´(1730–1804)[6], 1769–1776 A. Mathaei, 1776–1789 J. S. Walter, 1791 Martin Ernst von Styx (1759–1829)[7], 1789–1794 Johann Nikolaus Christian Bornemann (surn. 1794[8]), 1794–1810 D. Spenditi, 1811–1815 Whytt ?, ca 1840–1850 Friedrich Beyer (1793[9]–1869)[10], ca 1855 Popov, 1861–1868[11] Julius Leopold von Böhlendorff (1810–1868)[12], ca 1869[13] Bierfreund, ca 1871[14] Josef Korkuz (1826–), 1876–1880 Joh. F Füner, 1882–1886 Nikolai Serafim (surn. 1911[15]), 1893–1900 N. von Weyssenhof, 1909–1912 Pjotr Bulytschev (1858–[16]), 1912– Aleksei Brilliantov (1857–[17]).
1940. aastal asus 25. juulil hoonesse NSV Liidu Punaarmee 65. erilaskurkorpuse hospidal.
Tänapäeval, 2001. aastast asub renoveeritud hoonestuses Juhkentali tänav 58, Eesti Kaitseväe peastaap.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Juhkentali sõjaväehospidali peahoone, 1925. a, register.muinas.ee (vaadatud 25.11.2025)
- ↑ Kaitseväe Keskhaigla hoone, Liivalaia tänav 110[alaline kõdulink], Ajapaik.ee (vaadatud 16.08.2020)
- 1 2 3 Eesti Entsüklopeedia. 4. köide: Jaapan–Käolina. Tartu: Loodus, 1934, veerg 305.
- ↑ Juhkentali sõjaväehospidal
- ↑ Brennsohn, I. Die Aerzte Estlands von Beginn der historischen Zeit bis zur Gegenwart. Riga, 1922, seite 396
- ↑ Gernet, Joachim Heinrich (1730-1804) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Styx, Martin Ernst (v.) (1759-1829) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Brennsohn, I. Die Aerzte Estlands von Beginn der historischen Zeit bis zur Gegenwart. Riga, 1922, seite 142
- ↑ Brennsohn, I. Die Aerzte Estlands von Beginn der historischen Zeit bis zur Gegenwart. Riga, 1922, seite 136
- ↑ Beyer, Friedrich (1820-1869) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Brennsohn, I. Die Aerzte Estlands von Beginn der historischen Zeit bis zur Gegenwart. Riga, 1922, seite 141
- ↑ Boehlendorff, Julius* Leopold v. (1810-1868) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Brennsohn, I. Die Aerzte Estlands von Beginn der historischen Zeit bis zur Gegenwart. Riga, 1922, seite 137
- ↑ Brennsohn, I. Die Aerzte Estlands von Beginn der historischen Zeit bis zur Gegenwart. Riga, 1922, seite 244
- ↑ Brennsohn, I. Die Aerzte Estlands von Beginn der historischen Zeit bis zur Gegenwart. Riga, 1922, seite 333
- ↑ Brennsohn, I. Die Aerzte Estlands von Beginn der historischen Zeit bis zur Gegenwart. Riga, 1922, seite 148
- ↑ Brennsohn, I. Die Aerzte Estlands von Beginn der historischen Zeit bis zur Gegenwart. Riga, 1922, seite 146
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Heiki Suurkask, Juhkentali haigemaja lugu, Sõdur nr. 1/22