Kuimetsa mõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kuimetsa kloostri varemete asendiplaan 19. sajandist, kus on näha ka mõisa tolleaegne hoonestus, aed ja park. Autor: Carl Faehlmann

Kuimetsa mõis (saksa keeles Kuimetz) oli rüütelkonnamõis Juuru kihelkonnas Harjumaal. Tänapäeval jääb kunagine mõisakoht Rapla valda Rapla maakonnas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kuimetsa mõisa mainitakse esimest korda 1345. aastal.[1] Mõisahoone ehitati arvatavasti 15. sajandi alguses välja kolmekorruselise tornlinnusena, mille kahte nurka kaunistasid väikesed konsooltornid. Linnus purustati Liivi sõjas 1574. aastal. Veel 1820. aastatel oli tornilinnus täies kõrguses püsti. Kaasajal on linnusest alles vaid esimene korrus, mis rusukünka alla mattununa meenutab keldrit.

Kuimetsa ja Kaiu alad kuulusid keskajal, hiljemalt 1287. aastast Tallinna Püha Miikaeli Nunnakloostrile. 1651. a läänistas Rootsi kuninganna Kristiina Kuimetsa ja Nabala mõisad Eestimaa rüütelkonnale maanõunike kolleegiumi lauamõisaks, mida kõik hilisemad valitsejad kinnitasid.[2] Rüütelkonna omandusse jäi mõis kuni selle võõrandamiseni 1919. aastal.

18. sajandil püstitati mõisa väike ühekorruseline kivist peahoone, mida 19. sajandi lõpul veidi muudeti. 1905. aasta revolutsiooni mõisahoone põletati, kuid taastati peale põlemist enam-vähem varasemal kujul.

Võõrandamise järel kolis mõisahoonesse Kuimetsa algkool. Teise maailmasõja ajal, 1941. aastal põles hoone uuesti, misjärel ta jäi lõplikult varemetesse. Praegu on peahoonest järel vaid väike varemeteküngas. Mõisast on alles suur park ning mitmeid kõrvalhooneid, mis on enamjaolt ümber ehitatult. Mõisa aidas tegutseb Kuimetsa rahvamaja.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kuimetsa mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris (vaadatud 22.03.2016)
  2. "Kinnistute register (Kuimetsa )". Vaadatud 03.05.2020.
  3. "Eesti mõisaportaal". Vaadatud 03.05.2020.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]