Voldemar Mellik: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 23. rida: | 23. rida: | ||
'''Voldemar Mellik''' ([[1838]]. aastani '''Voldemar Melnik'''; [[11. mai]] [[1887]] [[Purtse]] – [[24. november]] [[1949]] [[Tallinn]]) oli eesti [[kujur]] ja pedagoog.<ref name="EKABL">[[EKABL]], lk 308</ref> |
'''Voldemar Mellik''' ([[1838]]. aastani '''Voldemar Melnik'''; [[11. mai]] [[1887]] [[Purtse]] – [[24. november]] [[1949]] [[Tallinn]]) oli eesti [[kujur]] ja pedagoog.<ref name="EKABL">[[EKABL]], lk 308</ref> |
||
== Elukäik == |
|||
Voldemar Mellik sündis külakooliõpetaja perekonnas. Ta õppis aastatel [[1895]]–[[1898]] Purtse külakoolis, seejärel kuni [[1904]]. aastani [[Narva linnakool]]is. Aastal [[1906]] lõpetas ta [[Narva Poeglaste Gümnaasium]]i õpetaja kutsega ning asus tööle Purtse külakoolis. |
Voldemar Mellik sündis külakooliõpetaja perekonnas. Ta õppis aastatel [[1895]]–[[1898]] Purtse külakoolis, seejärel kuni [[1904]]. aastani [[Narva linnakool]]is. Aastal [[1906]] lõpetas ta [[Narva Poeglaste Gümnaasium]]i õpetaja kutsega ning asus tööle Purtse külakoolis. |
||
Aastal [[1907]] asus ta õppima [[Peterburi]]s [[Stieglitzi kunstikool|Stieglitzi kunsttööstuskool]]is, alates [[1911]]. aastast õppis kujurite [[Matvei Tšižov]]i ja N. Arlamovi ateljees ning sai [[1914]]. aastal modelleerimise alase rakenduskunstniku ja joonistusõpetaja diplomi. Järgneva aasta veetis ta vabakuulajana [[Peterburi kunstiakadeemia]] juures ja tegutses vabakunstnikuna. Aastal [[1918]] asus Mellik elama [[Eesti]]sse, kus töötas kuni [[1921]]. aastani joonistusõpetajana, seejärel käis koos [[Konrad Mägi|Konrad Mäega]] [[Lääne-Euroopa]] kunstieluga tutvumas.<ref name="EKABL"/> |
Aastal [[1907]] asus ta õppima [[Peterburi]]s [[Stieglitzi kunstikool|Stieglitzi kunsttööstuskool]]is, alates [[1911]]. aastast õppis kujurite [[Matvei Tšižov]]i ja N. Arlamovi ateljees ning sai [[1914]]. aastal modelleerimise alase rakenduskunstniku ja joonistusõpetaja diplomi. Järgneva aasta veetis ta vabakuulajana [[Peterburi kunstiakadeemia]] juures ja tegutses vabakunstnikuna. Aastal [[1918]] asus Mellik elama [[Eesti]]sse, kus töötas kuni [[1921]]. aastani joonistusõpetajana, seejärel käis koos [[Konrad Mägi|Konrad Mäega]] [[Lääne-Euroopa]] kunstieluga tutvumas.<ref name="EKABL"/> |
||
Aastatel [[1920]]–[[1935]] õpetas ta vaheajaga [[Pallas (kunstikool)|Pallases]] ja [[Riigi Kunsttööstuskool]]is [[skulptuur]]i ja [[joonistamine|joonistamist]], [[1940]]–[[1941]] |
Aastatel [[1920]]–[[1935]] õpetas ta vaheajaga [[Pallas (kunstikool)|Pallases]] ja [[Riigi Kunsttööstuskool]]is [[skulptuur]]i ja [[joonistamine|joonistamist]]. Oli 1920. aastast kunstiühing [[Pallas]]e liige (1924 esimees), aastast 1938 [[Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus]]e peasekretär ja sihtkapitali nõukogu liige. 1934. aastal Tartu Kunsti ja Kirjanduse Klubi esimees.[[1940]]–[[1941]] [[Jaan Koorti nimeline Riigi Rakenduskunsti Kool|Jaan Koorti nimelise Riigi Rakenduskunsti Kooli]] õppejõud, [[1942]]–[[1943]] [[Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Kool]]i direktor ja õppejõud ning [[1944]]–[[1949]] [[Tallinna Riiklik Tarbekunsti Instituut|Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi]] õppejõud, alates [[1945]]. aastast joonistuskateedri juhataja.<ref name="EKABL"/> |
||
==Isiklikku== |
==Isiklikku== |
||
| 33. rida: | 34. rida: | ||
==Looming== |
==Looming== |
||
Voldemar Mellik viljeles [[portree]]d, [[monumentaalskulptuur]]i, [[vabaplastika]]t, ka [[keraamika]]t ja [[klaasehistöö]]d. Materjalidest eelistas ta [[graniit]]i ja [[pronks]]i. Ta tegi palju [[mälestusmärk]]e ja [[hauasammas|hauasambaid]]. |
Voldemar Mellik viljeles [[portree]]d, [[monumentaalskulptuur]]i, [[vabaplastika]]t, ka [[keraamika]]t ja [[klaasehistöö]]d. Materjalidest eelistas ta [[graniit]]i ja [[pronks]]i. Ta tegi palju [[mälestusmärk]]e ja [[hauasammas|hauasambaid]]. Tema loomingu kõrgaeg langeb 1930ndatesse, mis temalt valmis terve rida graniidist aktiskulptuure.<ref>Mari Pill, Eesti 1930. aastate kunst, Sirp ja Vasar, 6.08.1976</ref> |
||
Kindla koha on Voldemar Mellik saavutanud Eesti [[monumentaalkunst]]is. Tema "Põlevkivikaevur" sai [[1937. aasta Pariisi maailmanäitus]]el ''grand prix''.<ref name="Viru" /> Ta on loonud mitmeid hauamonumente ja 12 Vabadussõja mälestussammast üle Eesti.<ref name="Viru" /> Üheks tema tuntumaks tööks on kindlasti [[Viru väljak]]u haljasalal asuv purskkaevuskulptuur "Poisid kalaga" (1945). |
Kindla koha on Voldemar Mellik saavutanud Eesti [[monumentaalkunst]]is. Tema "Põlevkivikaevur" sai [[1937. aasta Pariisi maailmanäitus]]el ''grand prix''.<ref name="Viru" /> Ta on loonud mitmeid hauamonumente ja 12 Vabadussõja mälestussammast üle Eesti.<ref name="Viru" /> Üheks tema tuntumaks tööks on kindlasti [[Viru väljak]]u haljasalal asuv purskkaevuskulptuur "Poisid kalaga" (1945). |
||
Oli 1920. aastast kunstiühing [[Pallas]]e liige (1924 esimees), aastast 1938 [[Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus]]e peasekretär ja sihtkapitali nõukogu liige. |
|||
1934. aastal Tartu Kunsti ja Kirjanduse Klubi esimees. |
|||
==Teoseid== |
==Teoseid== |
||
Redaktsioon: 30. oktoober 2014, kell 14:18
| Voldemar Mellik | |
|---|---|
| Sünninimi | Voldemar Melnik |
| Sündinud |
11. mai 1887 Purtse |
| Surnud |
24. november 1949 Tallinn |
| Rahvus | Eestlane |
| Haridus | Stieglitzi kunsttööstuskool, Peterburi kunstiakadeemia |
| Tegevusala | kujur ja pedagoog |
Kujur Voldemar Mellik, 1930.
Voldemar Mellik (1838. aastani Voldemar Melnik; 11. mai 1887 Purtse – 24. november 1949 Tallinn) oli eesti kujur ja pedagoog.[1]
Elukäik
Voldemar Mellik sündis külakooliõpetaja perekonnas. Ta õppis aastatel 1895–1898 Purtse külakoolis, seejärel kuni 1904. aastani Narva linnakoolis. Aastal 1906 lõpetas ta Narva Poeglaste Gümnaasiumi õpetaja kutsega ning asus tööle Purtse külakoolis.
Aastal 1907 asus ta õppima Peterburis Stieglitzi kunsttööstuskoolis, alates 1911. aastast õppis kujurite Matvei Tšižovi ja N. Arlamovi ateljees ning sai 1914. aastal modelleerimise alase rakenduskunstniku ja joonistusõpetaja diplomi. Järgneva aasta veetis ta vabakuulajana Peterburi kunstiakadeemia juures ja tegutses vabakunstnikuna. Aastal 1918 asus Mellik elama Eestisse, kus töötas kuni 1921. aastani joonistusõpetajana, seejärel käis koos Konrad Mäega Lääne-Euroopa kunstieluga tutvumas.[1]
Aastatel 1920–1935 õpetas ta vaheajaga Pallases ja Riigi Kunsttööstuskoolis skulptuuri ja joonistamist. Oli 1920. aastast kunstiühing Pallase liige (1924 esimees), aastast 1938 Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse peasekretär ja sihtkapitali nõukogu liige. 1934. aastal Tartu Kunsti ja Kirjanduse Klubi esimees.1940–1941 Jaan Koorti nimelise Riigi Rakenduskunsti Kooli õppejõud, 1942–1943 Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Kooli direktor ja õppejõud ning 1944–1949 Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi õppejõud, alates 1945. aastast joonistuskateedri juhataja.[1]
Isiklikku
Arhitektid Ants Mellik ja Tõnu Mellik olid Voldemar Melliku pojad.[1]
Looming
Voldemar Mellik viljeles portreed, monumentaalskulptuuri, vabaplastikat, ka keraamikat ja klaasehistööd. Materjalidest eelistas ta graniiti ja pronksi. Ta tegi palju mälestusmärke ja hauasambaid. Tema loomingu kõrgaeg langeb 1930ndatesse, mis temalt valmis terve rida graniidist aktiskulptuure.[2]
Kindla koha on Voldemar Mellik saavutanud Eesti monumentaalkunstis. Tema "Põlevkivikaevur" sai 1937. aasta Pariisi maailmanäitusel grand prix.[3] Ta on loonud mitmeid hauamonumente ja 12 Vabadussõja mälestussammast üle Eesti.[3] Üheks tema tuntumaks tööks on kindlasti Viru väljaku haljasalal asuv purskkaevuskulptuur "Poisid kalaga" (1945).
Teoseid
- Friedrich Robert Faehlmanni monument
- Kursi Vabadussõja mälestussammas
- Otepää Vabadussõja mälestussammas
- Narva Vabadussõja mälestussammas
Pilte
-
-
-
Olaf Karro hauasammas Hiiu-Rahu kalmistul -
Jaan Kiige hauasammas Hiiu-Rahu kalmistul
